Preamble: 1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (4) („tegevusprogramm”) tunnistatakse, et saasteainete heidet õhku on möödunud kümnendite jooksul märkimisväärselt vähendatud, kuid samal ajal on õhusaaste tase ikka veel probleemne mitmel pool Euroopas ning liidu elanikud puutuvad endiselt kokku õhusaasteainetega, mis võivad kahjustada nende tervist ja heaolu. Tegevusprogrammis tõdetakse, et ökosüsteeme kahjustab jätkuvalt ülemäärane lämmastiku ja väävli sadestumine, mis on seotud transpordisektorist, mittesäästlikest põllumajandustavadest ja energiatootmisest pärit heitega. Paljudes liidu piirkondades on õhusaaste tasemed siiani liidu kehtestatud piirnormidest kõrgemad ning liidu õhukvaliteedi standardid ei vasta endiselt Maailma Terviseorganisatsiooni seatud eesmärkidele.

(2)

Selleks et tagada tervislik keskkond kõigile, kutsutakse tegevusprogrammis üles võtma kohaliku tasandi meetmeid, mida täiendatakse sobivate meetmetega nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil. Eelkõige nõutakse selles tõhusamaid jõupingutusi, et saavutada täielik vastavus liidu õhukvaliteedi õigusaktidele ning määratleda strateegilised eesmärgid ja meetmed 2020. aasta järgseks ajaks.

(3)

Teadushinnangud näitavad, et liidu elanike eluiga väheneb õhusaaste tõttu keskmiselt kaheksa kuud.

(4)

Keskmise võimsusega põletusseadmetes kütuse põletamisel tekkiv saasteainete heide ei ole üldiselt reguleeritud liidu tasandil, kuigi selle osatähtsus õhusaastes suureneb, eelkõige seetõttu, et ajendatuna kliima- ja energiapoliitikast kasutatakse kütusena üha rohkem biomassi.

(5)

Kütuse põletamisele teatavates väikestes põletusseadmetes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ (5) osutatud rakendusmeetmeid. Kiiresti on aga vaja võtta täiendavaid, direktiivi 2009/125/EÜ kohaseid meetmeid, et kaotada allesjäänud õiguslüngad. Kütuse põletamine suurtes põletusseadmetes on alates 7. jaanuarist 2013 reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/80/EÜ (7) kohaldamist jätkatakse direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõikega 2 hõlmatud suurte põletusseadmete suhtes kuni 31. detsembrini 2015.

(6)

Komisjon jõudis oma 17. mai 2013. aasta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõike 9 ja artikli 73 kohaselt tehtud läbivaatamist käsitlevas aruandes loomade intensiivkasvatusest ja põletusseadmetest eralduva heite kohta järeldusele, et kütuste põletamisel keskmise võimsusega põletusseadmetes on tõendatud selge potentsiaal õhusaaste kulutõhusaks vähendamiseks.

(7)

Liidu õhusaastega seonduvad hapestumise, eutrofeerumise, troposfääriosooni ja tahkete osakeste heite vähendamise rahvusvahelised kohustused on kokku lepitud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokollis, mida muudeti 2012. aastal, et suurendada olemasolevaid vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamise kohustusi ning kehtestada uued kohustused tahkete peenosakeste (PM2,5) vähendamiseks, mida tuleb hakata täitma alates 2020. aastast.

(8)

Komisjon kutsub oma 18. detsembri 2013. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Euroopa puhta õhu programm” üles võtma meetmeid, et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit õhusaasteainete heidet, viies sellega lõpule põletussektorit reguleeriva õigusraamistiku loomise. Euroopa puhta õhu programm täiendab saaste vähendamise tegevuskava aastani 2020, mis on sätestatud komisjoni 21. septembri 2005. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta ning selle raames töötatakse välja mõju vähendamise eesmärgid aastani 2030. Kõigi nimetatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuleks kehtestada regulatiivne tegevuskava, sealhulgas meetmed keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduva heite piiramiseks.

(9)

Keskmise võimsusega põletusseadmeid tuleks töötada välja ja käitada viisil, mis edendab energiatõhusust. Eelkõige tuleks keskmise võimsusega põletusseadmete uuendamisel või suurte investeeringutega seotud otsuste tegemisel võtta lisaks majanduslikele kaalutlustele, tehnilistele võimalustele ja olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete olelusringile arvesse ka eelnimetatud kaalutlusi.

(10)

Selleks et tagada, et keskmise võimsusega põletusseadmete käitamine ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist, ei tohiks õhku eralduva vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piiramiseks võetavate meetmetega kaasneda muude saasteainete, nt süsinikmonooksiidi heite suurenemine.

(11)

Keskmise võimsusega põletusseadmed, mille suhtes juba kohaldatakse kogu liitu hõlmavaid miinimumnõudeid, näiteks seadmed, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL III peatükis sätestatud liitmiseeskirja, või seadmed, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid ning mida reguleeritakse seega nimetatud direktiivi IV peatükiga, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(12)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta ka mõned muud keskmise võimsusega põletusseadmed, tulenevalt nende tehnilistest omadustest või konkreetsest kasutusotstarbest.

(13)

Kuna keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes, milles põletatakse rafineerimistehaste kütust eraldi või koos teiste kütustega energia tootmiseks mineraalõli ja gaasi rafineerimistehastes, ja tselluloosi tootmisel kasutatavate utilisaatorkatelde suhtes kohaldatakse juba direktiivi 2010/75/EL kohastes parimat võimalikku tehnikat käsitlevates järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga seotud heitetasemeid, ei tuleks käesolevat direktiivi kõnealuste seadmete suhtes kohaldada.

(14)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada nende põletusseadmete suhtes, sh kahest või enamast uuest keskmise võimsusega põletusseadmest koosneva kombinatsiooni suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ning väiksem kui 50 MW. Põletusseadmete kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksikuid põletusseadmeid, mille nimisoojusvõimsus on väiksem kui 1 MW. Õiguslünkade vältimiseks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ka uutest keskmise võimsusega põletusseadmetest koosneva kombinatsiooni suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 50 MW, ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL III peatüki kohaldamist.

(15)

Selleks et tagada õhku eralduva vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piiramine, peaks iga keskmise võimsusega põletusseade töötama üksnes juhul, kui pädev asutus on käitaja esitatud teabe põhjal sellele loa andnud või selle registreerinud.

(16)

Selleks et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvat heidet õhku, tuleks käesolevas direktiivis sätestada heite piirväärtused ja seirenõuded.

(17)

II lisas esitatud heite piirväärtusi ei tuleks kohaldada Kanaari saartel, Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral asuvate keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes nende seadmete eraldatud asukohaga seotud tehniliste ja logistiliste probleemide tõttu. Asjaomased liikmesriigid peaksid sätestama nendele seadmetele heite piirväärtused, et vähendada seadmetest õhku eralduvaid saasteaineid ning võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

(18)

Selleks et anda olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele piisavalt aega end kohandada käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele, tuleks heite piirväärtusi kohaldada selliste seadmete suhtes pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva algava kindlaksmääratud ajavahemiku lõppu.

(19)

Selleks et võtta arvesse teatavaid eriolukordi, kus heite piirväärtuste kohaldamine põhjustaks keskkonnatuluga võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulusid, peaks liikmesriikidele jääma õigus mitte kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtusi nendele keskmise võimsusega põletusseadmetele, mida kasutatakse hädaolukorras ja käitatakse piiratud aja jooksul.

(20)

Kuna olemasolevatel keskmise võimsusega põletusseadmetel, mis kuuluvad väikestesse eraldatud võrkudesse ja üliväikestesse eraldatud võrkudesse, on infrastruktuuripiirangud ja nende ühendust tuleb hõlbustada, tuleks selliste seadmete käitajatele anda rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtustele.

(21)

Arvestades kaugkütte üldist kasu seoses suurt õhusaastet põhjustavate kütuste kasutuse vähenemisega kodudes ning energiatõhususe paranemise ja CO2-heite vähendamisega, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete, mis tarnivad olulise osa toodetavast kasulikust soojusest üldkasutatavasse kaugküttevõrku, käitajatele rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtustele.

(22)

Arvestades hiljutisi investeeringuid biomassi kasutatavatesse põletusseadmetesse eesmärgiga suurendada taastuvenergiaallikate kasutamist, mis on juba kaasa toonud väiksema saasteainete heite, ja sellega seotud investeerimistsükleid, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda selliste põletusseadmete käitajatele rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtustele.

(23)

Arvestades gaasikompressorjaamade olulist osa riigi tasandi gaasi ülekandevõrkude usaldusväärsuse ja ohutu käitamise tagamisel ning nende uuendamisega seotud eripiiranguid, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda selliseid jaamu käigus hoidvate keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtustele.

(24)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 193 ei takista käesolev direktiiv liikmesriike säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid. Neid meetmeid võib minna vaja näiteks piirkondades, kus õhu kvaliteet ei vasta kehtestatud piirväärtustele. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ (8) kohaste õhukvaliteedi kavade väljatöötamise osana hindama vajadust kohaldada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid heite piirväärtusi. Niisugustes hindamistes tuleks võtta arvesse teabevahetuse tulemusi parimate heite vähendamise tulemusnäitajate kohta, mida on võimalik saavutada parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogia abil. Komisjon peaks korraldama sellise teabevahetuse liikmesriikidega, asjaomaste tööstusharudega, sh käitajad ja tehnoloogia pakkujad, ja vabaühendustega, sh keskkonnakaitset edendavad organisatsioonid.

(25)

Liikmesriigid peaksid tagama, et keskmise võimsusega põletusseadme käitaja võtab vajalikke meetmeid, kui seade ei vasta käesoleva direktiivi sätetele. Liikmesriigid peaksid looma süsteemi, et kontrollida keskmise võimsusega põletusseadmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

(26)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi tulemuslik rakendamine ja jõustamine, tuleks võimaluse ja vajaduse korral koordineerida kontrolli liidu muude õigusaktidega ette nähtud kontrolliga.

(27)

Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad direktiivi rakendamisega seotud teabele ligipääsu, tuleks kohaldada viisil, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (9) täieliku õigusmõju.

(28)

Selleks et piirata keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatena tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust, peaksid käitajate teabe esitamise, seire ja aruandluse kohustused olema proportsionaalsed ja mitte dubleeritud, võimaldades samal ajal teha pädeval asutusel tõhusat vastavuskontrolli.

(29)

Selleks et liikmesriikide esitatud teave käesoleva direktiivi rakendamise kohta oleks järjepidev ja sidus ning et edendada teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel, peaks komisjon Euroopa Keskkonnaameti abiga välja töötama elektroonilise aruandlusvahendi, mida liikmesriigid saaksid kasutada riiklike aruannete ja andmete haldamise otstarbel.

(30)

Komisjon peaks hindama vajadust muuta II lisas sätestatud uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtusi, võttes arvesse uusimaid tehnoloogiaid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma ka vajadust kehtestada konkreetsed heite piirväärtused muudele saasteainetele, nt süsinikmonooksiidile, ja võimalikud energiatõhususe miinimumstandardid.

(31)

Selleks, et kohanduda teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisa 2. osa punkti 2 sätteid, mis käsitlevad nõuetele vastavuse hindamist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused ning lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikide aruandluskohustust, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused aruannete esitamiseks vajalike tehniliste vormide täpsustamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(33)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on parem keskkonnaseisund ja inimeste tervis, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta”) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga tagada harta keskkonnakaitset käsitleva artikli 37 kohaldamine.

(35)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (11) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide esitamine on põhjendatud,