+Artikkel 11 Kriisiolukorra väljakuulutamine
---+Artikkel 11 1.
---+Artikkel 11 2.
---+Artikkel 11 3.
---+Artikkel 11 4.
---+Artikkel 11 5.
---+Artikkel 11 6.
---+Artikkel 11 7.
---+Artikkel 11 7a.
---+Artikkel 11 8.
---+Artikkel 11 9.

Artikkel 11 Kriisiolukorra väljakuulutamine

1. Ülevaade

,
Artikkel 11 1.

Kehtestatakse järgmised kolm kriisitaset:

a) 

varajase hoiatamise tase („varajane hoiatamine”): on olemas konkreetne, tõsiselt võetav ja usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel halveneb gaasitarneolukord tõenäoliselt märkimisväärselt ja mis toob tõenäoliselt kaasa häire- või hädaolukorrataseme väljakuulutamise; varajase hoiatamise taseme võib käivitada varase hoiatamise mehhanism;

b) 

häireolukorra tase („häireolukord”): on tekkinud gaasitarnehäire või erandlikult suur gaasinõudlus, mille tagajärjel halveneb gaasitarneolukord märkimisväärselt, kuid turg suudab kõnealuse häire või nõudlusega toime tulla ilma, et oleks vaja kasutada mitteturupõhiseid meetmeid;

c) 

hädaolukorra tase („hädaolukord”): esineb erandlikult suur gaasinõudlus või märkimisväärne gaasitarnehäire või gaasitarneolukorra muu märkimisväärne häire ning on rakendatud kõiki asjakohaseid turumeetmeid, kuid gaasivarustus ei ole piisav, et rahuldada ülejäänud gaasinõudlust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta mitteturupõhised meetmed, et eelkõige kindlustada gaasitarned kaitstud tarbijatele vastavalt artiklile 6.
Artikkel 11 2.
Kui pädev asutus kuulutab välja mõne lõikes 1 osutatud kriisitaseme, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ning nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kellega nimetatud pädeva asutuse liikmesriik on otse ühendatud, ning esitab neile kogu vajaliku teabe, eelkõige teabe meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta. Hädaolukorra puhul, mis võib tingida abipalve liidule ja selle liikmesriikidele, teatab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata komisjoni juures tegutsevale hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele.
Artikkel 11 3.
Kui liikmesriik on välja kuulutanud hädaolukorra ja teatanud, et piiriülesed meetmed on vajalikud, vähendatakse teistes samasse riskirühma kuuluvates liikmesriikides maagaasiettevõtjatele artikli 6 lõike 2 alusel kehtestatud suuremat gaasivarustuskindluse normi või lisakohustust ajutiselt artikli 6 lõikes 1 kehtestatud tasemele.

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustuste kohaldamine lõpetatakse kohe, kui pädev asutus kuulutab hädaolukorra lõppenuks või kui komisjon järeldab lõike 8 esimese lõigu kohaselt, et hädaolukorra väljakuulutamine ei ole põhjendatud või ei ole enam põhjendatud.
Artikkel 11 4.
Kui pädev asutus kuulutab välja hädaolukorra, võtab ta hädaolukorra lahendamise kavas eelnevalt kindlaks määratud meetmed ning annab sellest viivitamata teada komisjonile ja riskirühma riikide pädevatele asutustele ning nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kellega nimetatud pädeva asutuse liikmesriik on otse ühendatud, eelkõige annab ta teada meetmetest, mida ta kavatseb võtta. Pädev asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võtta meetmeid, millega kaldutakse kõrvale hädaolukorra lahendamise kavast. Pädev asutus teavitab viivitamata komisjoni ning tema I lisas sätestatud riskirühma pädevaid asutusi ja nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kellega nimetatud pädeva asutuse liikmesriik on otse ühendatud, kõikidest sellistest meetmetest ja põhjendab neid.
Artikkel 11 5.
Ülekandesüsteemi haldur tagab, et naaberliikmesriigis hädaolukorra väljakuulutamisel eelistatakse kõnealuse liikmesriigi ühenduspunkti võimsust konkureerivale võimsusele hoidlasse viivates väljundpunktides, sõltumata sellest, kas tegemist on püsiva või katkestatava võimsusega ja kas see on reserveeritud enne hädaolukorda või selle ajal. Eelistatud võimsuse süsteemi kasutaja maksab viivitamata püsiva võimsuse süsteemi kasutajale õiglast hüvitist eelistamisest tingitud rahalise kahju eest, sealhulgas hüvitab ta proportsionaalselt katkestatud püsiva ühenduse katkestamisest tingitud kulud. Hüvitise kindlaksmääramise ja maksmise protsess ei mõjuta eelisõiguse reegli rakendamist.
Artikkel 11 6.

Liikmesriigid ja eelkõige pädevad asutused tagavad, et

a) 

ei võeta meetmeid, mis piiravad mis tahes ajal põhjendamatult gaasivooge siseturul;

b) 

ei võeta meetmeid, mis tõenäoliselt võivad tõsiselt kahjustada mõne teise liikmesriigi varustamist gaasiga, ning et

c) 

piiriülene juurdepääs taristule kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale niivõrd, kuivõrd see on tehnika ja ohutuse seisukohast võimalik.
Artikkel 11 7.

Hädaolukorras ja mõistliku põhjuse korral võib liikmesriik asjaomase elektri või gaasi ülekandesüsteemi halduri taotlusel otsustada eelistada teatavatele kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele suunatud gaasitarneid teatavatele kaitstud tarbijate kategooriatele suunatud gaasitarnetele, kui gaasitarnete puudumine sellistele kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele võib põhjustada kas

a) 

tõsist kahju elektrisüsteemi toimimisele või

b) 

takistada tootmist ja/või gaasi transporti.

Liikmesriigid tuginevad iga sellise meetme puhul riskihindamisele.

Esimeses lõigus osutatud kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamad määratakse üheselt kindlaks koos võimalike gaasikogustega, mille suhtes kohaldataks sellist meedet, ning need lisatakse ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade piirkondlikesse peatükkidesse. Nende kindlaksmääramine toimub tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikide elektrisüsteemi ja gaasisüsteemi ülekandesüsteemi halduritega.
Artikkel 11 7a.

Erandina artikli 6 lõigetest 1, 2 ja 3, artikli 6b lõike 1 kolmanda lõigu punktist a, artikli 6c lõike 2 teise lõigu punktist b ja artikli 10 lõike 1 punktist l võivad liikmesriigid erandkorras otsustada võtta ajutisi meetmeid, et vähendada kaitstud tarbijate mittehädavajalikku gaasitarbimist, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud üks käesoleva artikli lõike 1 kohane kriisitase või artikli 12 kohane piirkondlik või liidu hädaolukord. Sellised ajutised meetmed piirduvad mittehädavajaliku gaasitarbimisega ja võtavad arvesse järgmisi elemente:

a) 

tarnehäire mõju ühiskondlikult tähtsatele tarneahelatele;

b) 

võimalik negatiivne mõju teistes liikmesriikides, eelkõige ühiskondlikult tähtsate järgtööstussektorite tarneahelatele;

c) 

võimalik pikaajaline kahju tööstuskäitistele;

d) 

võimalused tarbimise vähendamiseks ja toodete asendamiseks liidus.

Selliseid erakorralisi meetmeid võib võtta üksnes pärast seda, kui pädevad asutused on hinnanud selliste mittehädavajalike gaasikoguste kindlaksmääramise tingimusi.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud meetmeid võttes välditakse liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 26 kohaselt määratletud vähekaitstud tarbijate mittehädavajaliku gaasitarbimise vähendamist.
Artikkel 11 8.
Komisjon kontrollib niipea kui võimalik, kuid igal juhul viie päeva jooksul pärast pädevalt asutuselt lõikes 2 osutatud teabe saamisest, kas hädaolukorra väljakuulutamine on põhjendatud lõike 1 punkti c kohaselt ja kas võetud meetmed järgivad võimalikult täpselt hädaolukorra lahendamise kavas loetletud meetmeid ega koorma põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ja kas need on kooskõlas lõikega 6. Komisjon võib mõne teise pädeva asutuse või maagaasiettevõtjate taotlusel või omal algatusel paluda pädeval asutusel meetmeid muuta, kui need on vastuolus käesoleva lõike esimeses lauses osutatud tingimustega. Komisjon võib pädevalt asutuselt taotleda ka hädaolukorra lõpetamist, kui komisjon ei pea hädaolukorra väljakuulutamist põhjendatuks või ei pea seda enam põhjendatuks vastavalt lõike 1 punktile c.

Kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon taotles meetmete muutmist, muudab pädev asutus neid ja teatab sellest komisjonile või põhjendab komisjonile, miks ta muutmistaotlusega ei nõustu. Viimasel juhul võib komisjon kolme päeva jooksul oma taotlust muuta, selle tagasi võtta või küsimuse arutamiseks pidada kohtumise pädeva asutusega või vajaduse korral asjaomaste pädevate asutustega, ning kui komisjon peab seda vajalikuks, gaasikoordineerimisrühmaga. Komisjon põhjendab üksikasjalikult oma taotlust meetmeid muuta. Pädev asutus võtab komisjoni seisukohta täiel määral arvesse. Kui pädeva asutuse lõplik otsus erineb komisjoni seisukohast, põhjendab pädev asutus oma otsust.
Artikkel 11 9.
Kui pädev asutus kuulutab ühe lõikes 1 osutatud kriisitaseme lõppenuks, teatab ta sellest nii komisjonile kui ka nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kellega nimetatud pädeva asutuse liikmesriik on otse ühendatud.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 22.06.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32017R1938
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.