+I PEATÜKK REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
---+Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala
---+Artikkel 2 Mõisted

I PEATÜKK REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

I PEATÜKK REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määruse eesmärk on:

▼M2

a) 

luua alus energialiidu eesmärkide ja hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku tõhusaks saavutamiseks, võimaldades anda turusignaale selleks, et suurendada tõhusust, taastuvenergia osakaalu, varustuskindlust, paindlikkust, süsteemi lõimimist eri energiakandjate kaudu ja kestlikkust, vähendada CO2 heidet ja soodustada innovatsiooni;

b) 

sätestada lõimitud elektrituru hea toimimise aluspõhimõtted, mis võimaldavad kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele mittediskrimineeriva juurdepääsu turule, mis võimaldavad arendada elektri forvardturge, et tarnijatel ja tarbijatel oleks võimalik maandada elektrihindade tulevase volatiilsuse riski või kaitsta end selle eest, ning millega luuakse tarbijatele võimalusi ja neid kaitstakse, tagatakse konkurentsivõime ülemaailmsel turul, suurendatakse varustuskindlust ja paindlikkust tarbimiskaja, energia salvestamise ja muude mittefossiilse paindlikkuse lahenduste kaudu, hõlbustatakse hajanõudluse ja -pakkumise agregeerimist ning võimaldatakse turu ja sektorite lõimimist ja taastuvenergiast toodetud elektri turupõhist tasustamist;

▼B

c) 

kehtestada piiriülest elektrikaubandust käsitlevad õiglased reeglid ning suurendada sel viisil konkurentsi elektrienergia siseturul, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära, sealhulgas seada sisse piiriüleste võimsusvoogude hüvitamise kord, kehtestada ühtlustatud põhimõtted seoses piiriüleste ülekandetasudega ning jaotada olemasolevat ühendusvõimsust siseriiklike ülekandesüsteemide vahel;

d) 

soodustada hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mis aitaks tagada kõrgetasemelist elektrienergia varustuskindlust ning kehtestada piiriülese elektrikaubanduse reeglite ühtlustamise mehhanismid;

▼M2

e) 

toetada pikaajalisi investeeringuid taastuvenergia tootmisse, paindlikkusse ja võrkudesse, et võimaldada tarbijatel muuta oma energiaarved taskukohaseks ja vähem sõltuvaks lühiajaliste elektrituruhindade kõikumisest, eelkõige fossiilkütuste hindade kõikumisest, keskpikas ja pikas perspektiivis;

f) 

kehtestada raamistik elektrihinnakriiside lahendamise meetmete vastuvõtmiseks.

▼B

Artikkel 2 Mõisted

Artikkel 2

Mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„võrkudevaheline ühendus“ – ülekandeliin, mis kulgeb või ulatub üle liikmesriikidevahelise piiri ning ühendab nende liikmesriikide siseriiklikud põhivõrgud;

2)

„reguleerivad asutused“ – iga liikmesriigi poolt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 lõike 1 kohaselt nimetatud reguleerivad asutused;

3)

„piiriülene võimsusvoog“ – füüsiline elektrienergia voog liikmesriigi ülekandevõrgus, mille tekitab väljaspool liikmesriiki asuvate tootjate, tarbijate või nende mõlema tegevuse mõju selle liikmesriigi ülekandevõrgule;

4)

„ülekandevõime piiratus“ – olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada;

5)

„uus võrkudevaheline ühendus“ – hiljemalt 4. augustiks 2003 lõpetamata võrkudevaheline ühendus;

6)

„struktuurne ülekandevõime piiratus“ – ülekandesüsteemi ülekandevõime piiratus, mida saab üheselt kindlaks määrata, mida on võimalik prognoosida, mis on geograafiliselt ajaliselt stabiilne ning mis tekib sageli elektrivõrgu tavaseisundis;

7)

„turukorraldaja“ – üksus, kes osutab teenust, mille abil viiakse kokku elektri müügi- ja ostupakkumised;

8)

„määratud elektriturukorraldaja“ – turukorraldaja, kelle pädev asutus on nimetanud täitma ülesandeid ühtse järgmise päeva turu mehhanismis või ühtse päevasisese turu mehhanismis;

9)

„saamata jäänud energia hind“ – hinnanguline maksimaalne elektrihind väljendatuna eurodes MWh kohta, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest;

10)

„tasakaalustamine“ – kõik tegevused ja protsessid, kõikides ajakavades, millega põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise eelnevalt kindlaks määratud stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest reservkogustest kinnipidamise;

11)

„tasakaalustamisenergia“ – energia, mida põhivõrguettevõtjad kasutavad tasakaalustamiseks;

12)

„tasakaalustamisteenuse osutaja“ – turuosaline, kes pakub põhivõrguettevõtjatele tasakaalustamisenergiat, tasakaalustamisvõimsust või mõlemat;

13)

„tasakaalustamisvõimsus“ – võimsuse maht, mida tasakaalustamisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja mille kohta tasakaalustamisteenuse pakkuja on nõustunud tegema põhivõrguettevõtjale pakkumisi vastava tasakaalustamisenergia mahu ulatuses lepingu kestuse jooksul;

14)

„tasakaaluhaldur“ – turuosaline või tema valitud esindaja, kes vastutab tasakaalustamatuse eest elektriturul;

15)

„tasakaaluarveldusperiood“ – ajavahemik, mille kohta arvutatakse tasakaaluhaldurite tasakaalustamatus;

16)

„tasakaalustamisenergia hind“ – iga tasakaaluarveldusperioodi kohta iga tasakaalustamatuse jaoks igas suunas arvutatav hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne;

17)

„tasakaalustamisenergia hinnapiirkond“ – ala, mille jaoks arvutatakse tasakaalustamisenergia hind;

18)

„eelkvalifitseerimine“ – protsess, millega kontrollitakse, kas tasakaalustamisvõimsuse pakkuja täidab põhivõrguettevõtja esitatud nõudeid;

19)

„reservvõimsus“ – sageduse tagamise reservvõimsus, sageduse hoidmise reservvõimsus ja asendusreservvõimsus, mis peab olema kättesaadav põhivõrguettevõtjale;

20)

„koormuse eelisjaotus“ – omaedastusmudeli puhul elektrijaamade koormamine, mille aluseks on muud kriteeriumid kui pakkumuste majanduslik järjestus, ning keskdispetšerjuhtimise mudeli puhul elektrienergia edastamine elektrijaamadele lähtuvalt muudest kriteeriumitest kui pakkumuste majanduslik järjestus ja võrgupiirangud, seades esikohale teatavad tootmistehnoloogiad;

21)

„võimsusarvutusala“ – geograafiline piirkond, kus kasutatakse koordineeritud võimsusarvestust;

▼M2

22)

„reservvõimsuse mehhanism“ – meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke ressursside kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed või ülekandevõime piiratuse juhtimine;

▼B

23)

„tõhus koostootmine“ – koostootmine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL ( 1 ) II lisas esitatud tingimustele;

24)

„näidisprojekt“ – projekt, millega tutvustatakse liidus esmakordselt kasutatavat tehnoloogiat ning mille innovaatilisus ületab oluliselt praegust tehnoloogilist taset;

25)

„turuosaline“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab, ostab või müüb elektrit, tarbimiskaja või salvestamisteenuseid, mis hõlmab kauplemiskorralduste andmist ühel või mitmel elektriturul, sealhulgas tasakaalustamisenergia turgudel;

26)

„koormuse ümberjaotamine“ – ühe või mitme põhivõrguettevõtja või jaotusüsteemiettevõtja algatatud meede, sealhulgas võimsuse piiramine, millega muudetakse tootmisgraafikut, koormusgraafikut või mõlemat eesmärgiga muuta füüsilisi vooge elektrisüsteemis ja leevendada füüsilise ülekandevõime piiratust või tagada muul moel süsteemi turvalisus;

27)

„vahetuskauba tegemine“ – piirkonnaülene kauplemine kahe pakkumispiirkonna vahel, mille võrguettevõtjad on algatanud füüsilise ülekandevõime piiratuse leevendamiseks;

28)

„energiatootmisüksus“ – üksus, mis muundab primaarenergia elektrienergiaks ja mis koosneb ühest või mitmest võrku ühendatud energiatootmismoodulist;

29)

„keskdispetšerjuhtimise mudel“ – plaanimise ja koormuse jaotamise mudel, mille puhul nii tootmise kui ka tarbimise graafikud ning tootmis- ja tarbimisüksuste koormusjaotuse selliste üksuste osas, kelle koormusi saab jaotada, määrab põhivõrguettevõtja ühendplaanimise käigus;

30)

„omajaotuse mudel“ – plaanimise ja koormuse jaotamise mudel, mille puhul nii tootmise kui ka tarbimise graafikud ning tootmis- ja tarbimisüksuste koormusjaotuse määravad kõnealuste üksuste graafiku koostajad;

31)

„tasakaalustamise standardtoode“ – ühtlustatud tasakaalustamistoode tasakaalustamisteenuste vahetamiseks, nagu selle on määratlenud koos kõik põhivõrguettevõtjad;

32)

„tasakaalustamise eritoode“ – tasakaalustamistoode, mis ei ole tasakaalustamise standardtoode;

33)

„volitatud ettevõtja“ – üksus, kellele on delegeeritud konkreetsed ülesanded või kohustused, mis on käesoleva määruse või muu liidu õigusaktiga pandud põhivõrguettevõtjale või määratud elektriturukorraldajale, ja mille on kõnealusele üksusele delegeerinud see põhivõrguettevõtja või määratud elektriturukorraldaja või määranud liikmesriik või reguleeriv asutus;

34)

„tarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 1 määratletud tarbija;

35)

„lõpptarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 3 määratletud lõpptarbija;

36)

„hulgimüüja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 2 määratletud hulgimüüja;

37)

„kodutarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 4 määratletud kodutarbija;

38)

„väikeettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 7 määratletud väikeettevõtja;

39)

„aktiivne tarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 8 määratletud aktiivne tarbija;

40)

„elektriturg“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 9 määratletud elektriturg;

41)

„tarnimine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 12 määratletud tarnimine;

42)

„elektrivarustusleping“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 13 määratletud elektrivarustusleping;

43)

„agregeerimine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 18 määratletud agregeerimine;

44)

„tarbimiskaja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 20 määratletud tarbimiskaja;

45)

„nutiarvestisüsteem“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 23 määratletud nutiarvestisüsteem;

46)

„koostalitlusvõime“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 24 määratletud koostalitlusvõime;

47)

„jaotamine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 28 määratletud jaotamine;

48)

„jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29 määratletud jaotusvõrguettevõtja;

49)

„energiatõhusus“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 30 määratletud energiatõhusus;

50)

„taastuvatest energiaallikates toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 31 määratletud taastuvatest energiaallikates toodetud energia;

51)

„hajatootmine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 32 määratletud hajatootmine;

52)

„ülekandmine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 34 määratletud ülekandmine;

53)

„põhivõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35 määratletud põhivõrguettevõtja;

54)

„võrgukasutaja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 36 määratletud võrgukasutaja;

55)

„elektritootmine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 37 määratletud elektritootmine;

56)

„tootja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 38 määratletud tootja;

57)

„ühendatud süsteem“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 40 määratletud ühendatud süsteem;

58)

„väike eraldatud võrk“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 42 määratletud väike eraldatud võrk;

59)

„väike ühendatud võrk“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 43 määratletud väike ühendatud võrk;

60)

„tugiteenus“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 48 määratletud tugiteenus;

61)

„sagedusega mitteseotud tugiteenus“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 49 määratletud sagedusega mitteseotud tugiteenus;

62)

„energia salvestamine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 59 määratletud energia salvestamine;

63)

„piirkondlik koordineerimiskeskus“ – käesoleva määruse artikli 35 alusel loodud piirkondlik koordineerimiskeskus;

64)

„energia hulgimüügiturg“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 ( 2 ) artikli 2 punktis 6 määratletud energia hulgimüügiturg;

65)

„pakkumisvöönd“ – suurim geograafiline ala, mille ulatuses turuosalised saavad energiaga kaubelda ilma võimsust jaotamata;

66)

„võimsuse jaotamine“ – vööndiülese võimsuse eraldamine;

67)

„kontrollpiirkond“ – ühendatud võrgu terviklik osa, mida juhib üks kindel võrguettevõtja ning mis hõlmab seotud tegelikke koormusi ja/või olemasolevaid tootmisüksusi;

68)

„koordineeritud netoülekandevõimsus“ – võimsuse arvutamise meetod, mille järgi eelnevalt hinnatakse ja määratletakse külgnevate pakkumisvööndite vaheline maksimaalne energiaga kauplemise kogus;

69)

„kriitiline võrguelement“ – võimsuse arvutamisel arvesse võetav võrguelement pakkumisvööndi sees või pakkumisvööndite vahel, mis piirab kaubeldava energia kogust;

70)

„vööndiülene võimsus“ – ühendatud võrgu võime tegeleda pakkumisvööndite vahelise energia edastamisega;

71)

„energiatootmisüksus“ – tootmisüksusesse kuuluv elektri tootja;

▼M2

72)

„tipptund“ – tund, mil põhivõrguettevõtjate ja, kui see on asjakohane, määratud elektriturukorraldajate prognooside põhjal eeldatakse, et elektri kogutarbimine või muudest kui taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kogutarbimine või järgmise päeva elektri hulgimüügihind on kõrgeim, võttes arvesse piirkonnaülest kauplemist;

73)

„tippnõudluse vähendamine“ – turuosaliste suutlikkus vähendada võrguettevõtja taotlusel elektritarbimist võrgust tipptundidel;

74)

„tippnõudluse vähendamise toode“ – turupõhine toode, mille kaudu turuosalised saavad pakkuda võrguettevõtjatele tippnõudluse vähendamise võimalust;

75)

„piirkondlik virtuaalkeskus“ – mittefüüsiline piirkond, mis hõlmab rohkem kui ühte pakkumispiirkonda ja mille jaoks kehtestatakse metoodika põhjal võrdlushind;

76)

„kahesuunaline hinnavaheleping“ – energiatootmisüksuse käitaja ja vastaspoole (tavaliselt avalik-õiguslik üksus) vaheline leping, millega nähakse ette nii miinimumtasu kaitse kui ka ülemäärase tasu piirmäär;

77)

„elektriostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik nõustub turutingimustel ostma elektritootjalt elektrit;

78)

„spetsiaalne mõõtevahend“ – seade, mis on ühendatud rajatisega või paigaldatud rajatisse, mis osutab tarbimiskaja- või paindlikkusteenuseid elektriturul või võrguettevõtjatele;

79)

„paindlikkus“ – elektrisüsteemi suude kohaneda tootmis- ja tarbimisharjumuste ning võrgu kättesaadavuse varieeruvusega asjaomaste turuajavahemike lõikes.

▼B

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • Builddate: 16.07.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32019R0943
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.