|
+III LISA KOOSTOOTMISPROTSESSI KASUTEGURI MÄÄRAMISE METOODIKA |
III LISA KOOSTOOTMISPROTSESSI KASUTEGURI MÄÄRAMISE METOODIKA
III LISA KOOSTOOTMISPROTSESSI KASUTEGURI MÄÄRAMISE METOODIKA Koostootmise tõhususe ja primaarenergia säästu arvutamisel lähtutakse tootmisseadme normaaltingimustel kasutamise oodatavast või tegelikust talitlusest. a) Tõhus koostootmine Käesoleva direktiivi kohaldamisel vastab tõhus koostootmine järgmistele kriteeriumidele:
—
koostootmine koostootmisseadmes annab kooskõlas punktiga b arvutatuna vähemalt 10 % primaarenergia säästu, võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtustega;
—
kui koostootmine väikekoostootmisseadmes või mikrokoostootmisseadmes tagab primaarenergia säästu, võib selle lugeda tõhusaks koostootmiseks;
—
koostootmisseadmete puhul, mis on ehitatud või oluliselt remonditud pärast käesoleva lisa ülevõtmist: fossiilkütustel töötava koostootmise süsinikdioksiidi otseheide on väiksem kui 270 g CO2 ühe kWh koostootmisest saadud energia kohta (sealhulgas küte/jahutus, elektrienergia ja mehaaniline energia);
—
koostootmisseadmete puhul, mida käitatakse enne 10. oktoobrit 2023, võib teha sellest nõudest erandi kuni 1. jaanuarini 2034, eeldusel et nende puhul on kavas heidet järkjärguliselt vähendada, et saavutada 1. jaanuariks 2034 piirmäär, mis on väiksem kui 270 g CO2 ühe kWh kohta, ning sellest kavatsusest on teavitatud asjaomaseid ettevõtteid ja pädevaid asutusi.
Kui koostootmisüksus ehitatakse või oluliselt renoveeritakse, tagavad liikmesriigid, et olemasolevates soojusallikates ei suurendata muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes viimase kolme täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmise aastase tarbimisega enne renoveerimist ning et selles süsteemis ei kasutata üheski uues soojusallikas muid fossiilkütuseid kui maagaas. b) Primaarenergia säästu arvutamine II lisa kohaselt määratletud koostootmisel saavutatud primaarenergia sääst arvutatakse järgmise valemiga:
milles: PES on primaarenergia sääst; CHP Hη on koostootmise kasuliku soojuse kasutegur, mis on määratletud kui aastane kasuliku soojuse toodang jagatuna kogu kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud kütuseenergiaga; Ref Hη on soojuse eraldi tootmise viiteväärtus; CHP Eη on koostoodetud elektrienergia kasutegur, mis on määratletud kui aastas koostoodetud elektrienergia kogus jagatuna kogu kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud kütuseenergiaga. Kui koostootmisseade toodab mehaanilist energiat, siis võib aasta jooksul koostoodetud elektrienergia kogust suurendada täiendava komponendi võrra, mis väljendab nimetatud mehhaanilise energiaga võrdset elektrienergia kogust. Kõnealune täiendav kogus ei anna õigust päritolutunnistusele vastavalt artikli 26 lõikele 13; Ref Eη on elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus. c) Energiasäästu arvutamine alternatiivsete arvutusmeetoditega Liikmesriik võib arvutada soojus- ja elektrienergia ning mehaanilise energia tootmisest saadud primaarenergia säästu vastavalt allpool esitatule, kasutamata protsessis eraldi toodetud soojus- ja elektrienergia koguste mahaarvamiseks II lisa. Sellist tootmist võib pidada tõhusaks koostootmiseks juhul, kui see vastab käesoleva lisa punktis a sätestatud tõhususe kriteeriumidele, ning koostootmisseadmete puhul, mille elektritootmise võimsus on suurem kui 25 MW ja üldkasutegur on üle 70 %. Päritolutunnistuse andmiseks ja statistika eesmärgil tuleb sellisel koostootmisel toodetud elektrienergia kogus määrata vastavalt II lisale. Kui protsessis saavutatud primaarenergia sääst arvutatakse alternatiivse arvutusmeetodiga, arvutatakse primaarenergia sääst käesoleva lisa punktis b esitatud valemiga, pannes „CHP Hη“ asemele „Hη“ ning „CHP Eη“ asemele „Eη“, milles: Hη on protsessi soojuslik kasutegur, mis on määratletud kui aastane soojustoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega; Eη on protsessi elektriline kasutegur, mis on määratletud kui aastane elektritoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega. Kui koostootmisüksus toodab mehaanilist energiat, siis võib aasta jooksul koostoodetud elektrienergia kogust suurendada täiendava liikmega, mis väljendab nimetatud mehhaanilise energiaga võrdset elektrienergia kogust. Kõnealune täiendav liige ei anna õigust päritolutunnistuse andmiseks vastavalt artikli 26 lõikele 13. Liikmesriik võib käesoleva lisa punktidega b ja c kooskõlas olevates arvutustes kasutada muid kui aastaseid aruandeperioode Mikrokoostootmisseadmete kasutamisel säästetava primaarenergia arvutamise aluseks võib kasutada tõendatud väärtusi. d) Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused Kasuteguri ühtlustatud kontrollväärtused kujutavad endast väärtuste maatriksit, milles on esitatud asjaomaste tegurite, nagu ehitusaasta ja kütuse liigi puhul kehtivad väärtused, ning need tuginevad hästi dokumenteeritud analüüsile, milles võetakse muu hulgas arvesse reaalsetes tingimustes käitamise andmeid, kütusesegu ja kliimatingimusi, samuti rakendatavat koostootmistehnoloogiat. Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused, mis esinevad punktis b esitatud valemis, võimaldavad arvutada, kui tõhus on soojusenergia ja elektrienergia eraldi tootmine, mis kavatsetakse asendada koostootmisega. Kasuteguri kontrollväärtused arvutatakse vastavalt järgmistele põhimõtetele:
i)
koostootmisseadmete puhul lähtutakse võrdlusel elektri eraldi tootmisega põhimõttest, et võrreldakse samu kütusekategooriaid;
ii)
iga koostootmisseadet võrreldakse parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise tehnoloogiaga, mis on turul koostootmisseadme ehitamisaastal;
iii)
üle kümne aasta vanuste koostootmisseadmete kasuteguri kontrollväärtused määratakse kindlaks kümme aastat vanade seadmete kontrollväärtuste järgi;
iv)
elektri ja soojuse eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused kajastavad liikmesriikide kliimaerinevusi. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|
