I PEATÜKK Üldsätted

sätestatakse õigusnormid fluoritud kasvuhoonegaaside piiramiseks, kasutamiseks, kokkukogumiseks, ringlussevõtuks, taasväärtustamiseks ja hävitamiseks ning sellega seotud lisameetmed, nagu sertifitseerimine ja koolitus, mis hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivsete, fluorimata ainete ohutut käitlemist;

kehtestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside ning teatavate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või neil gaasidel põhinevate toodete ja seadmete tootmise, impordi-, ekspordi-, turule laskmise, edasise tarnimise ja kasutamise tingimused;

kehtestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside eriotstarbel kasutamise tingimused;

kehtestatakse fluorosüsivesinike turule laskmise koguselised piirnormid;

kehtestatakse aruandlust käsitlevad normid.

I, II ja III lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside suhtes, mis esinevad kas eraldiseisva ainena või seguna, ning

selliste toodete ja seadmete ning nende osade suhtes, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase või mis põhinevad neil gaasidel.

„globaalse soojendamise potentsiaal“ või „GWP“– kasvuhoonegaasi mõju kliima soojenemisele võrreldes süsinikdioksiidi (edaspidi „CO2“) põhjustatud mõjuga, mis on välja arvutatud ühe kilogrammi kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaali ja ühe kilogrammi CO2 globaalse soojendamise potentsiaali suhtena 100 aasta kohta, nagu on sätestatud I, II, III ja VI lisas, ning segude puhul mõju, mis on välja arvutatud vastavalt VI lisale, kui ei ole sätestatud teisiti;

„segu“ – aine, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on I, II või III lisas loetletud aine;

„CO2 ekvivalenttonn“ – kasvuhoonegaaside kogus väljendatuna kasvuhoonegaaside kaalu ja nende globaalse soojendamise potentsiaali korrutisena tonnides;

„fluorosüsivesinikud“ või „HFCd“ – I lisa 1. jaos loetletud ained või segud, mis sisaldavad vähemalt üht neist ainetest;

„käitaja“ – ettevõtja, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud toodete, seadmete või rajatiste tehnilise toimimise üle, või omanik, kelle liikmesriik on määranud konkreetsetel juhtudel käitaja kohustuste eest vastutavaks;

„turule laskmine“ – tolli poolt liidus vabasse ringlusse lubamine või liidus esimest korda teisele isikule tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine või oma tarbeks toodetud ainete, toodete või seadmete kasutamine;

„import“ – ainete, toodete ja seadmete sissetoomine liidu tolliterritooriumile, kui territooriumile laieneb ratifitseeritud osoonikihti kahandavate ainete 1987. aasta Montreali protokoll (edaspidi „protokoll“), sealhulgas ajutine ladustamine ja määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 201 ja 210 osutatud tolliprotseduurid;

„eksport“ – ainete, toodete ja seadmete väljaviimine liidu tolliterritooriumilt, kui territooriumile laieneb ratifitseeritud protokoll;

„hermeetiliselt suletud seade” – seade, milles kõik fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavad osad on tootja valdustes tootmise käigus tihendatud keevitamise, kõvajoodisjootmise või selliste samalaadsete püsiliidete kasutamise teel, mis võivad sisaldada kaetud ventiile või kaetud teenindusavasid, mis võimaldavad nõuetekohast parandamist või kõrvaldamist, ja mille suletud süsteemi ühenduste testitud lekkemäär on vähem kui 3 grammi aastas rõhu all, mis vastab vähemalt veerandile suurimast lubatavast rõhust;

„mahuti“ – anum, mis on peamiselt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside vedamiseks või ladustamiseks;

„kokkukogumine“ – mahutitest, toodetest ja seadmetest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine hoolduse või teeninduse ajal või enne mahutite, toodete või seadmete kõrvaldamist;

„ringlussevõtt“ – kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhilist puhastusprotsessi, sealhulgas filtreerimist ja kuivatamist;

„taasväärtustamine“ – kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi taastöötlemine selleks loa saanud taasväärtustamisrajatistes, millel on asjakohased seadmed ja protseduurid selliste ainete taasväärtustamiseks ning kus on võimalik hinnata nõutava kvaliteedi taset ning seda kinnitada, et selle tööomadused oleksid samaväärsed varem kasutamata ainega, võttes arvesse selle kavandatavat kasutusala;

„hävitamine“ – fluoritud kasvuhoonegaasi püsiv muundamine või lagundamine nii täielikult kui võimalik üheks või mitmeks püsivaks aineks, mis ei ole fluoritud kasvuhoonegaas;

„kasutuselt kõrvaldamine“ – fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote või seadme käitamise või kasutamise püsiv lõpetamine, sealhulgas käitise lõplik seiskamine;

„parandamine“ – vigastatud või lekkiva fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või neil gaasidel põhineva toote või seadme remont, sealhulgas neid gaase sisaldava või sisaldama kavandatud toote või seadme osa remont;

„paigaldamine” – kahe või enama fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või sisaldama kavandatud seadme või kontuuri ühendamine eesmärgiga paigaldada süsteem kohta, kus seda käitama hakatakse, sealhulgas toimingud, millega ühendatakse süsteemi gaasi transportivad osad kontuuri ahelaks, olenemata sellest, kas süsteemi on pärast paigaldamist vaja ainet lisada või mitte;

„hooldus või teenindus“ – toimingud, välja arvatud kokkukogumine vastavalt artiklile 8 ning lekkekontroll vastavalt artiklile 4 ja artikli 10 lõike 1 esimese lõigu punktile b, mis hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või sisaldama kavandatud kontuuri või teiste osade avamist, süsteemi varustamist fluoritud kasvuhoonegaasidega, ühe või mitme kontuuri või seadme osa eemaldamist, kahe või enama kontuuri või seadme osa uuesti paigaldust, aga ka lekete parandamist, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaasi lisades;

„varem kasutamata aine” – aine, mida ei ole varem kasutatud;

„paikne“ – seadmed, mis ei ole käitamise ajal tavapäraselt liikumises, sealhulgas ruumide vahel liigutatavad siseruumide kliimaseadmed;

„liikuv“ – käitamise ajal tavapäraselt liikumises;

„ühekomponentne vaht“ – vahuühend, mis on ühesainsas aerosoolmahutis reageerimata või osaliselt reageerinud vedelas olekus ning mis mahutist välja laskmisel paisub ja kõvastub;

„külmikveok“ – mootorsõiduk massiga üle 3,5 tonni, mis on projekteeritud ja ehitatud peamiselt kaubaveoks ning varustatud külmutusseadmega;

„külmikhaagis“ – sõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud vedamiseks maanteesõiduki või vedukiga, ette nähtud peamiselt kaubaveoks ja varustatud külmutusseadmega;

„külmikkergsõiduk“ – mootorsõiduk massiga 3,5 tonni või vähem, mis on projekteeritud ja ehitatud peamiselt kaubaveoks ning varustatud külmutusseadmega;

„lekke tuvastamise süsteem“ – taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral hoiatab käitajat;

„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb käesolevas määruses osutatud tegevusega;

„lähteaine“ – I või II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaas, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille heide on ebaoluline;

„ärilisel eesmärgil kasutamine“ – kasutamine lõpptarbijatele müüdavate toodete ladustamiseks, näitamiseks või väljajagamiseks jaemüügis ja toitlustuses;

„tuletõrjeseadmed“ – tulekahju ärahoidmiseks või tõrjumiseks kasutatavad seadmed ja süsteemid, sealhulgas tulekustutid;

„orgaaniline Rankine’i ringprotsess“ – kondenseeruvaid aineid sisaldav tsükkel, milles soojusallikast saadav soojus muundatakse elektri- või mehaaniliseks energiaks;

„kaitseotstarbeline varustus“ – konkreetselt kaitseotstarbeks ette nähtud relvad, laskemoon ja sõjavarustus, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks;

„elektrijaotla“ – elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja muundamisega seotud lülitusseadmed ning kõnealused seadmed koostoimes nendega seotud kontrolli-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmestikuga ning selliste seadmete ja seadmestike koosted koos nendega seotud ühenduste, tarvikute, kaitsekestade ning kandetarinditega;

„kahe või enama kompressoriga külmutusagregaat“ – süsteemid, kus paralleelselt töötavad kaks või enam kompressorit, mis on ühendatud ühe või enama ühiskondensaatoriga ja mitme jahutatava seadmega, nagu teenindusletid, külmriiulid, sügavkülmikud või külmkambrid;

„kaskaadsüsteemi primaarne külmasüsteem“ – kaudse külmakandjaga kesktemperatuuri primaarsüsteemid, mis on kombineeritud kahest või mitmest eraldiseisvast külmasüsteemist ning kus süsteemid on ühendatud järjestikku nii, et primaarsüsteem kasutab aurustamisel keskmise temperatuuriga sekundaarsüsteemi kondensaatori soojust;

„kasutamine“ – fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine toodete ja seadmete tootmisel, hooldusel või teenindusel, sealhulgas korduvtäitmisel, või käesolevas määruses osutatud muus tegevuses ja muudes protsessides;

„asukoht liidus“ – füüsilise isiku puhul tema alaline elukoht liidus ja juriidilise isiku puhul tema püsiv tegevuskoht liidus, nagu on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 32;

„autonoomne“ – selline tehases valmistatud kasutusvalmis süsteem, mis on sobivas raamis või korpuses, toodetud ja transporditud terviklikult või kahes või enamas tükis, millel võivad olla sulgeklapid ning millega gaasi sisaldavaid osi kohapeal ei ühendata;

„mitmeosaline süsteem“ (split system) – süsteem, mis koosneb mitmest külmaaine torustiku üksusest, mis moodustavad eraldiseisva, kuid omavahel ühendatud üksuse ja mille külmasüsteemi komponendid tuleb kasutuskohas paigaldada ja ühendada;

„õhu konditsioneerimine“ – õhu töötlemine konditsioneeritud õhuga ruumi nõuetele vastavaks, reguleerides õhu temperatuuri, niiskust, puhtust või jaotust;

„soojuspump“ – seade, mis kasutab ümbritseva keskkonna soojusenergiat või õhu, vee või maapinna jääksoojust soojendamiseks või jahutamiseks ning põhineb ühel või enamal omavahel ühendatud komponendil, mis moodustavad suletud jahutuskontuuri, kus ringleb külmaaine, et koguda ja eraldada soojust;

„ohutusnõuded“ – fluoritud kasvuhoonegaaside ja looduslike külmaainete või neid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise ohutusnõuded, millega keelatakse teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside või nende alternatiivide kasutamine, sealhulgas juhul, kui need sisalduvad tootes või seadmes ettenähtud konkreetses kasutuskohas, tulenevalt selle koha ja kasutusviisi eripärast, ja mis on sätestatud:

„külmutus“ – toote, aine, süsteemi või muu eseme temperatuuri säilitamine või alandamine;

„jahuti“ – ühtne süsteem, mille põhifunktsioon on jahutada soojuskandjat (nt vesi, glükool, soolvesi või CO2) külmutuse, töötlemise, säilitamise või mugavuse eesmärgil;

„kihtvahtpaneel“ – kihiline konstruktsioon, mis koosneb vahtplastist ja selle ühe või mõlema külje külge kinnitatud jäigast materjalist, näiteks puidust või metallist kihtidest;

„laminaatvahtplaat“ – vahtplaat, mis on kaetud õhukese mittejäigast materjalist, näiteks plastist kihiga.