Artikkel 7 Vesinikuvõrgu halduritega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

1.   Vesinikuvõrgu haldurid pakuvad oma teenuseid kõigile võrgu kasutajatele mittediskrimineerivalt, kohaldades samale teenusele samaväärseid lepingutingimusi. Vesinikuvõrgu haldurid avaldavad oma veebisaidil võrgule juurdepääsu lepingu tingimused ja selle eest nõutavad tariifid ning kohaldataval juhul tasakaalustamistasud.

2.   Turuosalistele tehakse kättesaadavaks vesinikuvõrgu maksimaalne võimsus, pidades silmas süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat ning ohutut toimimist.

3.   Võimsuslepingute maksimaalne kestus on enne 1. jaanuari 2028 valminud taristu puhul 20 aastat ning sellel kuupäeval või pärast seda valminud taristu puhul 15 aastat. Reguleerivatel asutustel on õigus kehtestada lühem maksimaalne kestus, kui see on vajalik, et tagada vesinikuturu toimimine, kaitsta konkurentsi ja tagada edaspidine piiriülene lõimimine. Lühema maksimaalse kestuse kehtestamise otsuse vastuvõtmisel võtavad reguleerivad asutused muu hulgas arvesse võrgu kasutajate võetud kohustust tagada võrgu rahastamine ning negatiivset mõju planeerimis- ja refinantseerimisvõimalustele.

4.   Vesiniku ülekandevõrgu haldurid rakendavad ja avaldavad mittediskrimineeriva ja läbipaistva ülekoormusega tegelemise korra, mis hõlbustab piiriülest vesinikukaubandust mittediskrimineerivatel alustel.

5.   Vesinikuvõrgu haldurid hindavad korrapäraselt turu nõudlust uute investeeringute järele, võttes arvesse varustuskindlust ja vesiniku lõppkasutuse tõhusust.

6.   Alates 1. jaanuarist 2033 korraldatakse vesinikuvõrgud sisend-väljundsüsteemidena.

7.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõiget 6 vesinikuvõrkude suhtes, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 52 kohast erandit ja mis ei ole ühendatud teise vesinikuvõrguga.

8.   Alates 1. jaanuarist 2033 või kui liikmesriik otsustab kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1788 artikliga 35 kohaldada kolmanda isiku reguleeritud juurdepääsu vesinikuvõrkudele enne 1. jaanuari 2033, kohaldatakse vesinikuvõrkudele juurdepääsu tariifide suhtes käesoleva määruse artiklit 17 ning vesinikuvõrgu haldurite suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 17 lõigetes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud ülekandesüsteemi haldurite kohustusi. Käesoleva määruse artikleid 18 ja 19 ei kohaldata vesinikuvõrkude suhtes. Nimetatud artikleid kohaldatakse üksnes maagaasivõrkude suhtes.

Reguleerivad asutused konsulteerivad otseühendusega liikmesriikide reguleerivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmadega, enne kui nad teevad otsuse metoodika kohta, mille alusel kehtestatakse vesinikuvõrgule juurdepääsu tariifid kõnealuste otse ühendatud liikmesriikide vahelistes piiriüleste ühenduspunktide, sealhulgas virtuaalsete ühenduspunktide sisse- ja väljavoolupunktides. Reguleerivad asutused esitavad kavandatava tariifimetoodika ka ACERile. Erandina artiklist 17 võivad reguleerivad asutused otsustada vesinikuvõrgule juurdepääsu tariife mitte küsida või kui võimsust jaotatakse enampakkumiste teel, määrata baashinnaks null eurot.

Liikmesriikidevahelises ühenduspunktis vesinikuvõrgule juurdepääsu tariifide kehtestamise metoodika üle otsustades kohaldavad asjaomased reguleerivad asutused artikli 17 lõigetes 1, 2, 4 ja 5 osutatud tariifipõhimõtteid ning võtavad arvesse käesoleva lõike teises lõigus osutatud konsultatsioonide, eelkõige otse ühendatud liikmesriikide reguleerivate asutustega peetud konsultatsioonide tulemusi, ning valitud võrgule juurdepääsu tariifide mõju piiriülesele kaubandusele ja turu toimimisele otse ühendatud liikmesriikides.

Otse ühendatud liikmesriikide reguleerivad asutused võivad kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikega 5 paluda ACERil esitada faktilistele asjaoludele rajaneva arvamuse metoodika kohta, mille alusel määratakse kindlaks vesinikuvõrgule juurdepääsu tariifid või baashinnad kõnealuste liikmesriikide vahelistes piiriüleste ühenduspunktide sisse- ja väljavoolupunktides. Vajaduse korral teavitab ACER komisjoni vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikele 6. Oma faktilistele asjaoludele rajanevat arvamust esitades võtab ACER hindamisel igakülgselt arvesse käesoleva määruse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud tariife käsitlevaid põhimõtteid.

Käesoleva lõike rakendamiseks vajalikud täiendavad üksikasjad, eelkõige piiriülese konsulteerimise või ACERi arvamuse taotlemise kord, sätestatakse artikli 72 lõike 1 kohaselt kehtestatud võrgueeskirjas.

9.   Alates 1. jaanuarist 2033 täidavad vesiniku ülekandevõrgu haldurid oma teenuseid pakkudes artiklite 5, 10 ja 13 kohaselt ülekandesüsteemi halduritele esitatavaid nõudeid ning avaldavad Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustiku (ENNOH) hallataval digiplatvormil igas võrgupunktis kohaldatavad tariifid. Kuni artikli 72 lõike 1 punkti d kohase vesiniku ülekandevõrkude võimsuse jaotamise võrgueeskirja vastuvõtmiseni ja jõustumiseni võib selline avaldamine toimuda linkide kaudu vesiniku ülekandevõrgu haldurite veebisaitidel avaldatud tariifidele.