1. Iga liikmesriik määrab teisese kasutuse jaoks ühe riikliku kontaktpunkti. Riiklik kontaktpunkt teiseseks kasutuseks on korralduslik ja tehniline värav, mis võimaldab teha elektroonilised terviseandmed kättesaadavaks teiseseks kasutuseks piiriüleses kontekstis ja vastutab selle eest. Riiklik kontaktpunkt teiseseks kasutuseks võib olla artikli 55 lõikes 1 osutatud koordineeriv terviseandmetele juurdepääsu asutus. Iga liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt 26. märtsiks 2027 teisese kasutuse riikliku kontaktpunkti nime ja kontaktandmed. Komisjon ja liikmesriigid teevad selle teabe üldsusele kättesaadavaks.