Artikkel 4 Mõisted

„krediidiasutus” — ettevõtja, kelle äritegevus seisneb järgmises:

▼M17

„investeerimisühing” — direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt, kuid kes ei ole krediidiasutus;

„finantsinstitutsioon” — krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või nimetatud direktiivi artikli 8a lõikes 3 osutatud ettevõtja;

„kindlustusandja” — kindlustusandja nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 7 ) artikli 13 punktis 1;

„edasikindlustusandja” — edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4;

„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” ehk „investeerimisfond” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 8 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 9 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

„avaliku sektori asutused” — mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtjad ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all;

„juhtorgan” — juhtorgan nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7;

„kõrgem juhtkond” — kõrgem juhtkond nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9;

„süsteemne risk” — süsteemne risk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10;

„väärtpaberistamise tehingu algataja” — määruse (EL) 2017/2402 ( 10 ) artikli 2 punktis 3 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja;

„sponsor” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 5 määratletud sponsor;

„algne laenuandja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 20 määratletud algne laenuandja;

„emaettevõtja” – ettevõtja, kes omab kontrolli punkti 37 tähenduses ühe või mitme ettevõtja üle;

„tütarettevõtja“ – ettevõtja, keda kontrollib punkti 37 tähenduses teine ettevõtja; tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

„filiaal” — tegevusüksus, mis on ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ majandustegevusele omaseid tehinguid;

„abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus, olenemata sellest, kas seda osutatakse konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtjatele või konsolideerimisgrupivälistele klientidele, on üks järgmistest:

„varahaldusettevõtja” — direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;

„finantsvaldusettevõtja” – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

Pädev asutus võib otsustada, et üksus ei kvalifitseeru finantsvaldusettevõtjaks isegi juhul, kui on täidetud üks esimese lõigu alapunktides i–iv osutatud näitajatest, kui pädev asutus leiab, et asjaomane näitaja ei anna õiglast ja õiget ülevaadet konsolideerimisgrupi peamistest tegevustest ja riskidest. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib pädev asutus EBAga ning esitab põhjendatud ja üksikasjaliku kvalitatiivse ja kvantitatiivse põhjenduse. Pädev asutus võtab EBA arvamust igakülgselt arvesse, ja kui ta kavatseb sellest kõrvale kalduda, esitab EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast põhjenduse selle kohta, miks ta otsustas kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda;

„investeerimisvaldusettevõtja” – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 23 määratletud investeerimisvaldusettevõtja;

„segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15;

„segavaldusettevõtja” — emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ;

„kolmanda riigi kindlustusandja” — kolmanda riigi kindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 3;

„kolmanda riigi edasikindlustusandja” — kolmanda riigi edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 6;

„kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühing” — äriühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

„finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

„pelgalt tööstusvaldusettevõtja” – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

„finantssektori ettevõtja” — üks järgmistest:

▼M17 —————

▼C2

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsinstitutsioon” – liikmesriigis tegutsev finantsinstitutsioon, kellel on finantsinstitutsioonist või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või kellel on sellises finantsinstitutsioonis või finantseerimisasutuses osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud finantsinstitutsiooni ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – liikmesriigis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;

„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – ELis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — finantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„keskne vastaspool” — määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

„osalus” – märkimisväärne osalus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 12 ) artikli 2 punktis 2, või omandiõigus, mille puhul otse või kaudselt omatakse vähemalt 20 % ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

„oluline osalus” — otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele;

„kontroll” – direktiivi 2013/34/EL artiklis 22 või finantsinstitutsiooni suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 ( 13 ) alusel kohaldatavates raamatupidamisstandardites määratletud emaettevõtja ja tütarettevõtja vaheline suhe või sarnane suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ning ettevõtja vahel;

„märkimisväärne seos” — olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud mis tahes järgmisel viisil:

„omavahel seotud klientide rühm” — on üks järgmistest:

Piiramata punktide a ja b kohaldamist, kui keskvalitsus otseselt kontrollib enam kui üht füüsilist või juriidilist isikut või on otseselt ja tihedalt seotud enam kui ühe füüsilise või juriidilise isikuga, siis kogumit, mille moodustab keskvalitsus koos vastavalt alapunktile a tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või koos füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kellega keskvalitsus vastavalt alapunktile b on tihedalt seotud, ei pruugi käsitada kui omavahel seotud klientide rühma. Selle asemel võib keskvalitsuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt moodustatud omavahel seotud klientide rühma olemasolu hinnata eraldi iga isiku puhul, keda keskvalitsus otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on temaga tihedalt seotud vastavalt punktile b, ja kõikide füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, keda see isik otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on selle isikuga otseselt ja tihedalt seotud vastavalt punktile b, kaasa arvatud keskvalitsus. Sama kehtib piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 115 lõiget 2.

▼M8

Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks;

▼C2

„pädevad asutused” — siseriikliku õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutused või organid, kellele on siseriikliku õigusega antud volitused teostada kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana järelevalvet ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ üle;

„ ►C10  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ” — pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;

„tegevusluba” — ametiasutuse poolt mis tahes vormis välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks;

„päritoluliikmesriik” — liikmesriik, kus on ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ antud tegevusluba;

„vastuvõttev liikmesriik” — liikmesriik, kus ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” — liikmesriikide keskpangad, kes on Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, ja Euroopa Keskpank;

„keskpangad” — Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja kolmandate riikide keskpangad;

„konsolideeritud olukord” — olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes selliselt, nagu kõnealune ►C11  finantsinstitutsioon ◄ moodustaks koos ühe või mitme teise üksusega ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ;

„konsolideeritud alusel” — konsolideeritud olukorra alusel;

„allkonsolideeritud alusel” — emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;

„finantsinstrumendid” — mis tahes järgmine instrument:

Punktides a, b ja c osutatud instrumendid on finantsinstrumendid ainult juhul, kui nende väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi või muu alusvara hinnast, määrast või indeksist;

„algkapital” – direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 määratletud omavahendite suurus ja liigid;

„operatsioonirisk” – risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel, sealhulgas, kuid mitte üksnes, õiguslik risk, mudelirisk ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) risk, kuid välja arvatud strateegiline ja mainerisk;

„õiguslik risk” – kahjurisk, sealhulgas kulud, trahvid, karistused või karistuslikud kahjuhüvitised, mida finantsinstitutsioon võib kanda selliste sündmuste tagajärjel, mis lõpevad kohtumenetlusega, sealhulgas:

„mudelirisk” – kahjurisk, mis tuleneb otsustest, mis põhinevad peamiselt sisemudelite väljundil, mis tuleneb vigadest kõnealuste mudelite kavandamisel, väljatöötamisel, parameetrite hindamisel, rakendamisel, kasutamisel või seires, sealhulgas järgmine:

„IKT-risk” – risk saada kahju seoses mis tahes mõistlikult tuvastatava asjaoluga, mis on seotud võrgu- ja infosüsteemide kasutamisega ning mis realiseerumise korral võib ohustada võrgu- ja infosüsteemide, tehnoloogiast sõltuva vahendi või protsessi, operatsioonide ja protsesside või teenuste osutamise turvalisust, avaldades kahjulikku mõju digitaalsele või füüsilisele keskkonnale;

„keskkonna-, sotsiaalne ja juhtimisrisk” – risk, et finantsinstitutsioonile avaldub negatiivne finantsmõju tulenevalt keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele; keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid realiseeruvad tavapäraste finantsriskide kategooriate kaudu;

„keskkonnarisk” – risk, et finantsinstitutsioonile avaldub negatiivne finantsmõju tulenevalt keskkonnategurite praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele, sealhulgas teguritest, mis on seotud üleminekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 ( 14 ) artiklis 9 sätestatud eesmärkide saavutamisele; keskkonnarisk hõlmab nii füüsilist riski kui ka üleminekuriski;

„füüsiline risk” – keskkonnariski osana risk, et finantsinstitutsioonile avaldub negatiivne finantsmõju tulenevalt keskkonnategurite füüsilise mõju praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele;

„üleminekurisk” – keskkonnariski osana risk, et finantsinstitutsioonile avaldub negatiivne finantsmõju tulenevalt keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele;

„sotsiaalne risk” – risk, et finantsinstitutsioonile avaldub negatiivne finantsmõju tulenevalt sotsiaalsete tegurite praegusest või tulevasest mõjust tema vastaspooltele või investeeritud varadele;

„juhtimisrisk” – risk, et finantsinstitutsioonile avaldub negatiivne finantsmõju tulenevalt juhtimistegurite praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele;

„lahjendusrisk” — risk, et saadaoleva summa suurus väheneb võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimise tõttu;

„makseviivituse tõenäosus” – võlgniku või asjakohasel juhul krediidilimiidi makseviivituse tõenäosus üheaastase perioodi jooksul ja lahjendusriski kontekstis lahjenduse tõenäosus üheaastase perioodi jooksul;

„makseviivitusest tingitud kahjumäär” – võlgniku või asjakohasel juhul krediidilimiidi makseviivitusest tuleneva, üksiku tehinguga seotud riskipositsiooni kahju ja makseviivituse hetkeks või pärast makseviivituse kuupäeva saabuval konkreetsel aruandekuupäeval tasumata summa suhe ning lahjendusriski puhul lahjendusest tulenev kahju, mis tähendab nõude lahjendusest tuleneva ostetud nõudega seotud kahju suhet ostetud nõude tagasimaksmata summasse;

„ümberhindlustegur” või „krediidi ümberhindlustegur” – üksikust tehingust tuleneva sellise krediidilimiidi kasutusele võtmata summa, mida saaks kasutusele võtta sellest üksikust tehingust alates teatavast ajahetkest enne makseviivitust ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, suhe kõnealusest tehingust tulenevasse kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;

„krediidiriski maandamine” — tehnika, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;

„otsene krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul finantsinstitutsiooni riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb finantsinstitutsiooni õigusest võlgniku või krediidilimiidi makseviivituse või võlgnikuga seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja finantsinstitutsiooni vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;

„kaudne krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul finantsinstitutsiooni riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa võlgniku või krediidilimiidi makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;

„raha sarnane instrument” – laenu andva finantsinstitutsiooni emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või muu allutamata instrument, mille eest on laenu andvale finantsinstitutsioonile juba täielikult makstud ja mille finantsinstitutsioon peab tingimusteta tagasi ostma nimiväärtuses;

„kullakang” – kuld kauba kujul, sealhulgas kullakangid, -valuplokid ja kuldmündid, mida tavaliselt aktsepteeritakse füüsilise kulla turul, kui on olemas likviidsed füüsilise kulla turud, ja mille väärtus määratakse kindlaks kullasisalduse väärtusega, mis määratakse puhtuse ja massi järgi, mitte selle numismaatikutele huvi pakkumise järgi;

„väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamine;

„väärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 19 määratletud väärtpaberistamise positsioon;

„edasiväärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 4 määratletud edasiväärtpaberistamine;

„edasiväärtpaberistamise positsioon” — edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

„krediidikvaliteedi parandamine” — leping, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine sama väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;

„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;

„väärtpaberistamise seeria” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 määratletud väärtpaberistamise seeria;

„turuhinnas hindamine” — positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade põhjal, mille allikad on sõltumatud (sealhulgas börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud);

„mudelipõhine hindamine” — mis tahes hindamine, mille korral kasutatakse võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud ühel või mitmel turusisendil põhinevat arvutust;

„sõltumatu hinnakontroll” — protsess, mille abil kontrollitakse korrapäraselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust;

„aktsepteeritud kapital”:

„tunnustatud börsid” — börsid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

▼M9

▼C2

„vabatahtlikud pensionihüvitised” — tõhustatud pensionihüvitised, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ vabatahtlikult võimaldab töötajale osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist ja mis ei hõlma töötajale äriühingu pensioniskeemi raames kogunenud hüvitisi;

„hüpoteekimisväärtus” — kinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud konservatiivse hinnanguga vara turustatavuse kohta tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise;

„kinnisvara väärtus” – elamukinnisvara või ärikinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 229 lõikele 1;

„elamukinnisvara” – üks järgmistest:

„ärikinnisvara” – kinnisasi, mis ei ole elamukinnisvara;

„tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioon” – riskipositsioon, mis on tagatud ühe või mitme elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga, mille puhul riskipositsiooniga seotud krediidi iseloomuga nõuete täitmine sõltub olulisel määral seda riskipositsiooni tagavatest kinnisasjadest tulenevatest rahavoogudest, mitte võlgniku suutlikkusest täita muudest allikatest pärit krediidi iseloomuga nõudeid; selliste rahavoogude peamiseks allikaks on liisingu- või üürimaksed või tulu elamukinnisvara või ärikinnisvara müügist;

„tulu mittetekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioon” – riskipositsioon, mis on tagatud ühe või mitme elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga, mis ei ole tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioon;

„elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioon” või „elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioon” – riskipositsioon, mis on tagatud elamukinnisvaraga või riskipositsioon artikli 108 lõike 4 tähenduses;

„ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioon” või „ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioon” – riskipositsioon, mis on tagatud ärikinnisvaraga;

„kinnisvaraga tagatud riskipositsioon” või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioon” või „kinnisvaraga tagatud nõue” – riskipositsioon, mis on tagatud elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga või riskipositsioon artikli 108 lõike 4 tähenduses;

„turuväärtus” — kinnisvara puhul eeldatav summa, mille eest peaks saama anda kinnisvara hindamiskuupäeval huvitatud müüjalt huvitatud ostjale üle pärast nõuetekohast turustamist turutingimustel tehtava tehingu alusel, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita;

„kohaldatav raamatupidamistava” — määruse (EÜ) nr 1606/2002 või direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatavad raamatupidamisstandardid;

„üheaastane makseviivituse määr” – vaatluskuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud võlgnike, või kui makseviivituse määratlust kohaldatakse artikli 178 lõike 1 teise lõigu kohaselt krediidilimiidi tasandil, siis krediidilimiitidega seotud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne vaatluskuupäeva T asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike, või kui makseviivituse määratlust kohaldatakse artikli 178 lõike 1 teise lõigu kohaselt krediidilimiidi tasandil, siis krediidilimiitidega seotud makseviivituse juhtude arvu suhe;

„maa omandamise, arendamise ja sellele ehitamisega seotud riskipositsioonid” või „arendusprojektidega seotud riskipositsioonid” – nõuded äriühingute või eriotstarbeliste üksuste vastu, kes rahastavad maa omandamist arendamise ja sellele ehitamise eesmärgil või rahastavad igasuguse elamukinnisvara või ärikinnisvara arendamist ja ehitamist;

„arendusprojektidega mitteseotud riskipositsioon” – riskipositsioon, mis on tagatud ühe või mitme elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga, mis ei ole maa omandamise, arendamise ja sellele ehitamisega seotud riskipositsioon;

„kaubanduse rahastamine” — rahastamine, sealhulgas garantiid, mis on seotud kaupade ja teenuste vahetusega fikseeritud lühiajalise lõpptähtajaga (üldjuhul alla ühe aasta), automaatse pikenduseta finantstoodete kaudu;

„riiklikult toetatavad ekspordikrediidid” — laenud või krediidid kauba ja teenuste ekspordi rahastamiseks, mida tagab, kindlustab või otseselt rahastab ametlik ekspordikrediidi agentuur;

„repoleping” ja „pöördrepoleping” — mis tahes leping, mille alusel ►C11  finantsinstitutsioon ◄ või nende vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või garantiiga tagatud õigused, mis on seotud väärtpaberite või kaupade omandiõigusega, kui kõnealuse garantii on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja kõnealuse lepinguga ei ole ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ lubatud võõrandada ega pantida ühtegi väärtpaberit ega kaupa samaaegselt rohkem kui ühele vastaspoolele ja on pandud talle siduv kohustus need tagasi osta, või samalaadsete asendusväärtpaberite või kaupadega, mille hind on lepingus fikseeritud ja mille tagasiostmise kuupäev on võõrandaja poolt kindlaks määratud või määratav; kusjuures väärtpabereid või kaupasid müüvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ on see repoleping ja neid ostvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ pöördrepoleping;

„repotehing” — määratluse „repoleping” või „pöördrepoleping” alla kuuluv mis tahes tehing;

„lihtne repoleping” — üksiku vara või sarnase lihtvara repotehing vastandina varade kogumi repotehingule.

„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid” — mis tahes järgmised positsioonid:

„kauplemisportfell” — kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida ►C10  finantsinstitutsioon ◄ hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;

„mitmepoolne kauplemissüsteem” — mitmepoolne kauplemissüsteem nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15;

„nõuetele vastav keskne vastaspool” — keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt selle määruse artiklile 25;

„tagatisfond” — keskse vastaspoole poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 kohaselt loodud ja selle määruse artikli 45 kohaselt kasutatav fond;

„eelrahastatud osamaks keskse vastaspoole tagatisfondi” — osamaks, mille ►C11  finantsinstitutsioon ◄ maksab keskse vastaspoole tagatisfondi;

„kauplemisriski positsioon” — praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;

„reguleeritud turg” — reguleeritud turg nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14;

„finantsvõimendus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vara, bilansiväliste kohustuste ning maksmise, ülekandmise või tagatise andmisega seotud tingimuslike kohustuste, sealhulgas saadud rahalistest vahenditest, võetud siduvatest kohustustest, tuletisinstrumentidest või repolepingutest tulenevate kohustuste, välja arvatud selliste kohustuste, mida saab jõustada ainult ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimise ajal, suhteline suurus võrrelduna kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditega;

„ülemäärase finantsvõimenduse risk” — risk, mis tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;

„krediidiriskiga korrigeerimine” — krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruannetes;

„sisemine riskimaandus” — positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;

„krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument” — võlainstrument, mida kasutatakse krediidituletisinstrumendi sularahaarvelduse väärtuse määramiseks;

„krediidikvaliteeti hindav asutus” — reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 15 ), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse;

„krediidikvaliteeti hindav määratud asutus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt määratud krediidikvaliteeti hindav asutus;

„muu akumuleeritud koondkasum” — määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 1;

„põhiomavahendid” — põhiomavahendid direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 tähenduses;

„kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1;

„kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1 ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

„kindlustuse teise taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud teise taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 2;

„kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate kindlustuse põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud kolmanda taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 3;

„edasilükkunud tulumaksu vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara” — edasilükkunud tulumaksu vara, mille tulevikuväärtust saab realiseerida ainult juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab tulevikus maksustatavat kasumit;

„edasilükkunud tulumaksu kohustus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara” — kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist;

„väljamaksed” — mis tahes vormis dividendide või intresside maksmine;

„finantsettevõtja” — määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 25 punktides b ja d;

„üldine pangandusreserv” — üldine pangandusriski fond direktiivi 86/635/EMÜ artikli 38 tähenduses;

„firmaväärtus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„kaudne osalus” – igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentidest või finantsinstitutsiooni emiteeritud kohustustest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumendi või finantsinstitutsiooni emiteeritud kohustuste püsiva mahakandmise korral ei ole finantsinstitutsioonile selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida finantsinstitutsioon kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentides või neis finantsinstitutsiooni emiteeritud kohustustes;

„immateriaalne vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas ja hõlmab firmaväärtust;

„muud kapitaliinstrumendid” — finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis ei ole kvalifitseeritavad esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ega kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetena ega kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetena;

„muud reservid” — kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis;

„omavahendid” — esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summa;

„omavahenditesse kuuluvad instrumendid” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahenditena;

„vähemusosalus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, mis on seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes ei ole kaasatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse;

„kasum” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„vastastikune ristosalus” — ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ osalus finantssektori ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või muudes kapitaliinstrumentides, kui nendel ettevõtjatel on samal ajal osalus kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

„jaotamata kasum” — eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses;

„ülekurss” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„ajutised erinevused” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„sünteetiline osalus” – finantsinstitutsiooni investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega või finantsinstitutsiooni emiteeritud kohustuste väärtusega;

„ristgarantii skeem” — skeem, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

▼M8

▼M17

▼C2

„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed” — kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;

„maksete vahendaja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 13 määratletud maksete vahendaja;

„kriisilahendusasutus” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

„asjaomane kolmanda riigi asutus” – kolmanda riigi asutus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 90;

„kriisilahendussubjekt” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;

„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;

„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

„oluline tütarettevõtja” — tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus” — juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;

„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

„konsolideerimisgrupp” — ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 16 ) artiklis 22;

„ ►C10  väärtpaberitega finantseerimise tehing ◄ ” — repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

„alustamise tagatis” — igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

„tururisk” — turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

„valuutarisk” — valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;

„kaubarisk” — kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

„kauplemisüksus” – täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud finantsinstitutsioon kooskõlas artikli 104b lõikega 1, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone või kõnealuse artikli lõigetes 5 ja 6 osutatud kauplemisportfelliväliseid positsioone selgelt kindlaks määratud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;

„väike ja mittekeerukas ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

▼M17

▼M8

„suur ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:

„suur tütarettevõtja” — suureks ►C10  finantsinstitutsiooniks ◄ kvalifitseeruv tütarettevõtja;

„börsil noteerimata ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

„finantsaruanne” — VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses ( 17 );

„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler” – ettevõtja, kelle peamine tegevus on üksnes investeerimisteenuste pakkumine või muu tegevus seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 osutatud kaubatuletisinstrumentidega või kaubatuletislepingutega, punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentidega või punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberitega;

„uuenev nõue” – nõue, mille puhul laenuvõtja laenujäägil lubatakse kokkulepitud limiidi piires kõikuda olenevalt tema otsustest laenu võtta ja seda tagasi maksta;

„pidevalt uuenev nõue” – uuenev nõue, mille tagasimaksete ajalugu on vähemalt 12 kuud ja mis on üks järgmistest:

„fossiilkütuste sektoris tegutsev üksus” – äriühing, ettevõte või ettevõtja, kelle peamine majandustegevus toimub statistilise klassifikatsiooni järgi söe-, nafta- või maagaasi majandustegevuse sektoris, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/637 ( 18 ) XXXIX lisa vormis 3 ja tehtud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 ( 19 ) I lisa B, C, D ja G jaos loetletud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Revision 2) koodide alusel; kui äriühingu, ettevõtte või ettevõtja peamine majandustegevus ei ole klassifitseeritud määruses (EÜ) nr 1893/2006 sätestatud NACE Revision 2 koodide või sellest tuletatud riigisisese klassifikaatori alusel, määravad finantsinstitutsioonid konservatiivselt kindlaks, kas sellise äriühingu, ettevõtte või ettevõtja peamine majandustegevus toimub mõnes nimetatud sektoris;

„riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse keskkonna- või sotsiaalsete tegurite mõju” – riskipositsioonid, mis takistavad liidu püüdlusi saavutada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud regulatiivseid eesmärke viisil, millel võib olla negatiivne finantsmõju liidu finantsinstitutsioonidele;

„varipanganduse üksus” – üksus, mis tegeleb pangandustegevusega väljaspool reguleeritud raamistikku.