+Artikkel 122a Eriotstarbelised nõuded
---+Artikkel 122a 1.
---+Artikkel 122a 2.
---+Artikkel 122a 3.
---+Artikkel 122a 4.

Artikkel 122a Eriotstarbelised nõuded

-

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Artikkel 122a 1.

Artikli 112 punktis g osutatud äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassis määravad finantsinstitutsioonid eraldi eriotstarbeliste nõuetena nõuded, millel on kõik järgmised tunnused:

a) 

nõue on üksuse vastu, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks või haldamiseks, või on sellise nõudega majanduslikult võrreldav nõue;

b) 

nõue ei ole seotud elamukinnisvara või ärikinnisvara rahastamisega ja kuulub lõikes 3 sätestatud objektide rahastamise, projektide rahastamise või kaupade rahastamisega seotud nõude määratluste alla;

c) 

nõudega seotud kohustust reguleerivad lepingupõhised kokkulepped annavad finantsinstitutsioonile märkimisväärse kontrolli varade ja nendest saadava tulu üle;

d) 

nõudega seotud kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavatelt varadelt saadav tulu, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võime laiemalt.

Artikkel 122a 2.

Eriotstarbelistele nõuetele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud vahetult kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal tabeli 1 järgi.



Tabel 1

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

75 %

100 %

150 %

150 %

Artikkel 122a 3.

Eriotstarbelistele nõuetele, mille kohta krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud vahetult kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal järgmiselt:

a) 

kui eriotstarbelise nõude eesmärk on rahastada materiaalse vara, sealhulgas laevade, õhusõidukite, satelliitide, mootorvagunite ja laevastike soetamist ning nendest varadest saadav tulu saadakse rahavoogudena, mis tulenevad konkreetsest materiaalsest varast, mis on rahastatud ja panditud või loovutatud laenuandjale (edaspidi „objektide rahastamise riskipositsioonid“), kohaldavad finantsinstitutsioonid riskikaalu 100 %;

b) 

kui eriotstarbelise nõude eesmärk on tagada börsil kaubeldavate kaupade, sealhulgas toornafta, metallide või põllukultuuride reservide, varude või nõuete lühiajaline rahastamine ning nendest reservidest, varudest või nõuetest saadav tulu on kauba müügilt teenitav tulu (edaspidi „kaupade rahastamise riskipositsioonid“), kohaldavad finantsinstitutsioonid riskikaalu 100 %;

c) 

kui eriotstarbelise nõude eesmärk on rahastada üksikut projekti, mis seisneb kas uut kapitali vajava rajatise ehitamises või olemasoleva rajatise rahastamise refinantseerimises kas parandustega või ilma või suurte, keerukate ja kallite rajatiste, sealhulgas elektrijaamade, keemiatehaste, kaevanduste, transporditaristu, keskkonna- ja telekommunikatsioonitaristu arendamises või omandamises, milles laenu andev finantsinstitutsioon käsitab rahastatud projektist peamiselt saadavat tulu nii tagasimakseallikana kui ka laenu tagatisena (edaspidi „projektide rahastamise riskipositsioonid“), kohaldavad finantsinstitutsioonid järgmisi riskikaalusid:

i) 

130 %, kui projekt, millega riskipositsioon on seotud, on käivituseelses etapis;

ii) 

80 %, tingimusel et artiklis 501a osutatud krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimist ei kohaldata, kui projekt, millega riskipositsioon on seotud, on tegevusetapis ja riskipositsioon vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

1) 

kehtivad lepingulised piirangud võlgniku sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada laenuandjaid, sealhulgas piirang, et uusi võlakirju ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta;

2) 

võlgnikul on piisavalt reservvahendeid, mis on täielikult kaetud rahaga või üksusega sõlmitud muude rahaliste kokkulepetega, et katta rahastatava projekti kestuse jooksul ettenägematute kulude reservi ja käibekapitali vajadused, tingimusel et tunnustatud krediidikvaliteeti hindav asutus on määranud üksuse krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3; või finantsinstitutsioonide puhul, mis arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju kooskõlas 3. peatükiga, kui üksusel ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, määrab finantsinstitutsioon kõnealusele üksusele sisemise krediidireitingu, mis on samaväärne vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3, tingimusel et finantsinstitutsioon on andnud kõnealusele üksusele sisereitingu kooskõlas 6. jao 3. peatüki sätetega;

3) 

projekt, millega riskipositsioon on seotud, genereerib rahavoogusid, mis on prognoositavad ja katavad kõik tulevased laenu tagasimaksed;

4) 

kui võlgniku tulud ei pärine suure arvu kasutajate maksetest, kohustuse tagasimaksmise allikas sõltub ühest peamisest vastaspoolest ja see peamine vastaspool on üks järgmistest:

— 
keskpank, keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, tingimusel et neile on kooskõlas artiklitega 114 ja 115 määratud riskikaal 0 % või tunnustatud krediidikvaliteeti hindav asutus on määranud nende krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3, või finantsinstitutsioonide puhul, mis arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju kooskõlas 3. peatükiga, kui keskpangal, keskvalitsusel, piirkondlikul valitsusel või kohalikul omavalitsusel ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, määrab finantsinstitutsioon neile sisemise krediidireitingu, mis on samaväärne vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3, tingimusel et finantsinstitutsioon on andnud neile sisereitingu kooskõlas 6. jao 3. peatüki sätetega;
— 
avaliku sektori asutus, tingimusel et sellele asutusele on kooskõlas artikliga 116 määratud riskikaal 20 % või vähem või tunnustatud krediidikvaliteeti hindav asutus on määranud tema krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3; või finantsinstitutsioonide puhul, mis arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju kooskõlas 3. peatükiga, kui avaliku sektori asutusel ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, määrab finantsinstitutsioon kõnealusele avaliku sektori asutusele sisemise krediidireitingu, mis on samaväärne vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3, tingimusel et finantsinstitutsioon on andnud kõnealusele avaliku sektori asutusele sisereitingu kooskõlas 6. jao 3. peatüki sätetega;
— 
äriühing, millele tunnustatud krediidikvaliteeti hindav asutus on krediidikvaliteedi astmeks määranud vähemalt 3; või finantsinstitutsioonide puhul, mis arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju kooskõlas 3. peatükiga, kui äriühingul ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, määrab finantsinstitutsioon kõnealusele äriühingule sisemise krediidireitingu, mis on samaväärne vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3, tingimusel et finantsinstitutsioon on andnud kõnealusele äriühingule sisereitingu kooskõlas 6. jao 3. peatüki sätetega;
5) 

võlgniku vastu olevaid nõudeid reguleerivad lepingulised sätted pakuvad laenu andvale finantsinstitutsioonile võlgniku makseviivituse korral suurt kaitset;

6) 

peamine vastaspool või muud vastaspooled, kes vastavad samamoodi peamise vastaspoole aktsepteeritavuse kriteeriumidele, kaitsevad laenu andvat finantsinstitutsiooni tõhusalt projekti lõpetamisest tuleneva kahju eest;

7) 

kõik projekti elluviimiseks vajalikud varad ja lepingud on kohaldatava õigusega lubatud ulatuses panditud laenu andvale finantsinstitutsioonile;

8) 

laenu andval finantsinstitutsioonil on võimalik võtta makseviivituse juhu korral võlgnikust üksuse üle kontroll;

iii) 

100 %, kui projekt, millega riskipositsioon on seotud, on tegevusetapis ja riskipositsioon ei vasta alapunktis ii sätestatud tingimustele;

d) 

punkti c alapunkti ii alapunkti 3 kohaldamisel ei loeta genereeritavaid rahavooge prognoositavateks, välja arvatud juhul, kui oluline osa tuludest vastab ühele või mitmele järgmistest tingimustest:

i) 

„tulud on kättesaadavad“ tähendab seda, et kui ehitus on lõpetatud, on võlgnikul lepingu tingimuste täitmise korral õigus saada oma lepingulistelt vastaspooltelt makseid, mis katavad tegevus- ja hoolduskulud, võlgade teenindamise kulud ja omakapitali investeeringute tulususe, kuna võlgnik haldab projekti, ning need maksed ei sõltu nõudluse, näiteks liikluse mahtude kõikumisest ning neid kohandatakse tavaliselt ainult tulemuste puudumise või vara üldsusele kättesaadavuse puudumise tõttu;

ii) 

tulule kohaldatakse tulumäära sätteid;

iii) 

tulule kohaldatakse võta-või-maksa lepingut;

e) 

punkti c kohaldamisel tähendab tegevusetapp etappi, milles spetsiaalselt projekti rahastamiseks loodud või majanduslikult samaväärne üksus vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

i) 

üksusel on positiivne netorahavoog, millest piisab kõigi allesjäänud lepinguliste kohustuste katmiseks;

ii) 

üksuse pikaajaline võlg väheneb.

Artikkel 122a 4.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada tingimusi, mille korral lõike 3 punkti c alapunktis ii sätestatud kriteeriumid on täidetud.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. juuliks 2026.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue