►C11
Finantsinstitutsioonid
◄ hindavad korrapäraselt likviidsete vahendite väljavoolu tõenäosust ja võimalikku mahtu järgmise 30 päeva jooksul toodete ja teenuste puhul, mis ei ole hõlmatud artiklitega 422, 423 ja 424 ning mida need
►C11
finantsinstitutsioonid
◄ pakuvad või sponsoreerivad või mida võimalikud ostjad käsitavad seotuna nende
►C11
finantsinstitutsioonidega
◄ , sealhulgas, kuid mitte ainult likviidsete vahendite väljavool, mis tuleneb mis tahes lepingulistest kokkulepetest, näiteks muudest bilansivälistest ja tingimuslikest rahastamiskohustustest, sealhulgas, kuid mitte ainult, kokkulepitud rahastamisvahendid, kasutamata laenud, ettemaksed suurklientidest vastaspooltele, hüpoteeklaenud, mille osas on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud, krediitkaardid, arvelduskrediit, kavandatavad väljavoolud seoses uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega ja kavandatud tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused ja kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted, millele on osutatud artiklis 429 ning I lisas. Kõnealuse vahendite väljavoolu hindamisel võetakse aluseks idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaarium.
Pädevad asutused esitavad EBA-le vähemalt kord aastas aruande nende toodete ja teenuste liikide kohta, mille puhul nad on
►C11
finantsinstitutsioonide ◄ aruannete põhjal kindlaks määranud vahendite väljavoolu. Kõnealuses aruandes selgitavad nad ka vahendite väljavoolu kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikat.