13. Suuremate väljavoolude kindlakstegemine

13.1. Suurema väljavooluga hoiuste kategooriatesse jagamisel tuleks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel rakendada järgmist metoodikat:

13.2. käesolevate suuniste 2. osas eespool kirjeldatud tegurid tuleks jagada kahte kategooriasse:

• (a) kõrge riski kategooria, mis hõlmab järgmisi riskitegureid:
• (i) hoiuste valuuta;
• (ii) tootepõhised hoiused;
• (iii) tooted, mis on intressimäära-kesksed või millele kohaldatakse soodustingimusi
• (iv) kõrge riskiga jaotuskanalid, kaasa arvatud ainult internetijuurdepääsuga pangad ja vahendatavad hoiused;
• (v) suure väärtusega hoiused;
• (vi) muud omadused, mida krediidiasutus või investeerimisühing käesolevate suuniste punkti 13 alusel hindab kõrge riskina;
• (b) väga kõrge riski kategooria, mis hõlmab järgmisi riskitegureid:
• (i) saabuva lunastustähtpäevaga või etteteatamistähtajaga hoiused;
• (ii) mitteresidentide hoiused;
• (iii) väga suure väärtusega hoiused.

13.3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid hindama jaehoiuseid eespool nimetatud tegurite suhtes.

Lk 9 / 10 13.4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid määrama jaehoiused ühte järgmise taseme kogumitest, võttes aluseks hoiusele omistatud riskitegurite arvu:

• (a) hoiused, millel on kaks tegurit kategooriast 1;
• (b) hoiused, millel on kolm tegurit kategooriast 1 või üks tegur kategooriast 1 ning üks tegur kategooriast 2;
• (c) hoiused, millel on kaks tegurit kategooriast 2 või kaks tegurit kategooriast 1 ning üks tegur kategooriast 2 või mis tahes muu tegurite kombinatsioon;

13.5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid hindama iga kogumi vastavaid suuremaid väljavoolu määrasid, lähtudes ajaloolise ja eeldatava volatiilsuse hinnangust.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/