|
+6. suunis. Teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohased teated |
6. suunis. Teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohased teated6.1. Pädevad asutused peaksid võtma arvesse, et väljastaja peaks teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohase teate esitama pädevale asutusele igas liikmesriigis, kus EBA Public makseinstrumendi kasutajad asuvad ja kus ületatakse teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõikes 2 sätestatud künnist. 6.2. Pädevad asutused peaksid võtma arvesse, et väljastaja peaks teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohase teate esitama mis tahes ajavahemiku kohta, mis on lühem kui 12 kuud, kui täidetud maksetehingute koguväärtus ületab 1 miljoni euro suuruse summa kõnealusel ajavahemikul. 6.3. Pädevad asutused peaksid võtma arvesse, et teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohane teade peaks sisaldama teavet selle kohta, mis liiki väljajätmise alusel tegevust teostatakse, ja tegevuse kirjeldust. 6.4. Suunises 6.3 osutatud tegevuse kirjeldus peaks sisaldama järgmist teavet:
6.5. Pädevad asutused peaksid võtma arvesse, et väljastaja peab teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohase teate esitama ainult üks kord. Pädevale asutusele tuleks esitada uus täiendav teade, kui mis tahes teave sama(de) konkreetse(te) makseinstrumenti(de) kohta, mis esitati koos esialgse teatega, on oluliselt muutunud. 6.6. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma, et suunises 6.5 osutatud olulised muudatused võivad hõlmata muu hulgas olukordi, kus:
6.7. Igal juhul võivad pädevad asutused nõuda väljastajatelt uue teate esitamist koos ajakohastatud teabega, kui nad peavad seda vajalikuks, et teha kindlaks, kas teave, mille väljastaja oli algse teatisega esitanud, on muutunud või mitte. 6.8. Pädevad asutused peaksid arvestama, et teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohane künnis arvutatakse iga väljastaja tasandil. Kui üks väljastaja osutab teenuseid rohkem kui ühe konkreetse makseinstrumendi alusel teise makseteenuste direktiivi artikli 3 punkti k alapunktide i ja/või ii alusel, tuleks künnise arvutamiseks ühendada kõik asjaomases liikmesriigis tehtud maksetehingud kõigi sama väljastaja pakutavate konkreetsete makseinstrumentidega. 6.9. Pädevad asutused peaksid kandma väljastaja teise makseteenuste direktiivi artikli 14 kohasesse riiklikku registrisse ja teise makseteenuste direktiivi artikli 15 kohasesse EBA keskregistrisse ainult üks kord ning lühidalt kajastama teise makseteenuste direktiivi artikli 3 punkti k alapunktide i ja/või ii kohaselt iga konkreetse makseinstrumendiga tehtud tegevuste kirjeldust. Pädevad asutused peaksid lisama registrite tegevuse kirjeldusse ka teabe teiste liikmesriikide kohta, kus sama väljastaja osutab teise makseteenuste direktiivi artikli 3 punkti k alapunktide i ja/või ii kohaseid teenuseid. 6.10. Pädevad asutused peaksid tagama, et teave, mille väljastaja esitab koos teise makseteenuste direktiivi artikli 37 lõike 2 kohase teatega, võimaldab neil hinnata, kas tegevus kuulub teise makseteenuste direktiivi artikli 3 punkti k alapunktide i ja/või ii kohaldamisalasse või kas selleks on vaja makseteenuse pakkuja või e-raha väljastaja tegevusluba. Kui teates esitatud teave on puudulik, ebamäärane või mitmeti mõistetav, peaks pädev asutus nõudma väljastajalt otsuse tegemiseks juba esitatud teabe kohta lisateavet või selgitusi. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|