Jaotis 8 Likviidsusele avalduvate riskide hindamine

324. Pädevad asutused peaksid määrama skoori ja hindama likviidsusriske, mis on tuvastatud investeerimisühingu jaoks olulistena, ning hindama nende riskide juhtimist ja kontrolli investeerimisühingu poolt.

325. Hindamise ametlikkus ja detailsus peaks sõltuma investeerimisühingu suurusest, struktuurist ja sisekorraldusest ning tema tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest, samuti tema poolt klientidele tekitatavast riskist, turule tekitavast riskist ja investeerimisühingule tekitatavast riskist. Investeerimisühingute korral, kes ei kauple oma arvel, peaks hindamine olema vähem põhjalik, samas kui oma arvel kauplevate investeerimisühingute korral peaks hindamine olema detailsem ja terviklikum.

326. Oma arvel kauplevad investeerimisühingud peaksid hindama likviidsust, sealhulgas päevasisest likviidsust vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 29 lõike 1 punktile d. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama terviklikult investeerimisühinguid, kes osalevad turutegemises, nagu on määratletud määruse (EL) nr 236/2012 artikli 2 lõike 1 punktis k, ja hindama, kas sellised investeerimisühingud hõlmavad nende jaoks olulisi elemente, nagu päevasisese likviidsusriski hindamine ja olemasolevate likviidsete vahendite adekvaatsus.

327. Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas investeerimisühing täidab määruses (EL) 2019/2033 ja direktiivis (EL) 2019/2034 sätestatud minimaalseid likviidsusnõudeid. Pädevad asutused peaksid laiendama hindamise ulatust, et kujundada terviklik seisukoht likviidsusriski kohta.

328. Likviidsusriski hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse kõiki järgmisi teabeallikaid, kui need on kättesaadavad:

• a. investeerimisühingu pakutavate teenuste ja tegevuste analüüsi tulemused ning põhinäitajate jälgimisest saadud teave, eelkõige kui see võib aidata mõista likviidsusriski peamisi allikaid;
• b. järelevalveline aruandlus ja eelkõige määruse (EL) nr 2019/2033 artikli 54 kohaselt investeerimisühingu poolt aruandluse raames esitatud teave;

91

• c. investeerimisühingu perioodiline aruanne, kvantitatiivne aruanne, finantsaruanne, sisearuanded, näiteks juhtimisaruanded likviidsuse kohta, ja mis tahes muu teave, mida pädev asutus nõuab investeerimisühingult;
• d. mis tahes teave investeerimisühingu emaettevõtjalt, kui investeerimisühing on tütarettevõtja ja kuulub konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige teave pangandusgruppi kuuluvate investeerimisühingute likviidsusriski kohta;
• e. järelevalvetegevuste tulemused;
• f. mis tahes teave investeerimisühingu sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist;
• g. sise- või välisauditi aruannete tulemused ja tähelepanekud;
• h. EBA või ESMA väljastatud soovitused ja suunised, samuti makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu väljastatud hoiatused ja soovitused ning
• i. teiste sarnast ärimudelit rakendavate investeerimisühingute korral tuvastatud risk.

329. Likviidsusriski hindamine peaks põhinema usaldusväärsel ja ajakohasel teabel ning tulemusi tuleks arvesse võtta likviidsusriski juhtimise protsessi hindamisel.

330. Pädevad asutused peaksid kajastama likviidsusriski hindamise tulemusi tulemuste kokkuvõttes, milles selgitatakse peamisi riskitegureid ja riskiskoori.

331. Pädevad asutused peaksid hindama mõju likviidsetele varadele rasketes, kuid usutavates tingimustes ja seda, kuidas investeerimisühing on valmis stressiolukorras väljavoolu leevendama kooskõlas käesolevate suuniste punktis 8.4 osutatud likviidsusriski juhtimise raamistikuga.

332. Pädevad asutused peaksid hindama likviidsete varade kogust, mis on vajalik tagamaks, et investeerimisühing säilitab likviidsete vahendite adekvaatse taseme investeerimisühingu olulistele riskiallikate, sealhulgas klientidele tekitatava riski, turule tekitatava riski ja investeerimisühingu tekitatavale riski käsitlemiseks nii tavapärastes kui ka rasketes, kuid usutavates tingimustes, et katta idiosünkraatilisi, kogu turgu hõlmavaid ja kombineeritud šokke.

333. Hinnates raskete, kuid usutavate tingimuste mõju investeerimisühingu likviidsusvajadustele, peaksid pädevad asutused hindama kõiki olulisi likviidsusriski allikaid, sealhulgas klientidele tekitatavat riski, turule tekitatavat riski ja investeerimisühingule

tekitatavat riski ning likviidseid vahendeid, mida on vaja investeerimisühingu võimalikuks nõuetekohaseks lõpetamiseks. Eelkõige peaksid pädevad asutused hindama kõike järgmist:

• a. kas investeerimisühing hoiab klientide varasid või raha ning tema võimekust selliseid varasid õigeaegselt tagastada raskete, kuid realiseeruda võivate stsenaariumide korral;
• b. kas investeerimisühing hindab oma muu bilansivälise tegevuse likviidsusvajadusi, võttes arvesse, et bilansiväliste instrumentide tingimuslik iseloom muudab seotud rahavoogude haldamise keerukamaks;
• c. muud võimalikud väljaminevate rahavoogude allikad, sealhulgas vahetustehingud, börsivälised optsioonid, muud intressimääralepingud, valuuta forvardkursi lepingud, lisatagatise nõuded ja ennetähtaegse lõpetamise lepingud;
• d. kas esineb teatud turgudele pääsemise raskusi;
• e. kas valuutaturgudel võib puududa likviidsus;
• f. kas valuutakurss võib järsult langeda, kui investeerimisühing teeb olulises ulatuses valuutatehinguid, ning
• g. kas oma positsioone võimendav investeerimisühing on avatud likviidsusriskile positsiooni turuväärtuse vähenemise riski tõttu, mis tingiks vajaduse täiendava tagatise või marginaali järele, mis nõuaks oma positsioonide kiiret likvideerimist.

Päevasisese likviidsusriski hindamine

334. Oma arvel kauplevate investeerimisühingute korral peaksid pädevad asutused hindama, kas investeerimisühingul on piisavalt kvaliteetseid likviidseid varasid ja muude likviidsete vahendite sissevool, et katta likviidsete vahendite väljavoolu iga päev, sealhulgas päevasiseselt. Pädevad asutused peaksid hindama turutegemisega tegelevaid investeerimisühinguid põhjalikumalt. See peaks siiski arvestama mis tahes likviidsusriski maandamist, mida pakub kliiriva liikme kaudu tehingute kliirimine.

335. Pädevad asutused peaksid tuginema oma hinnangus investeerimisühingu päevasisese likviidsusriski analüüsile vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 29 lõike 1 punktile d. Päevasisest likviidsust tuleks hinnata tavalistes ja rasketes, kuid usutavates tingimustes.

336. Päevasisese likviidsusriski hindamiseks peaksid pädevad asutused hindama, kas investeerimisühing kliirib oma positsioone kliirivate liikmete kaudu või tegutseb börsivälisel turul. Kui investeerimisühingut tagab kliiriv liige või mõni muu osapool, peaks pädev asutus hindama tagatiste tõhusust likviidsusriski maandamisel.

337. Likviidsusvajaduste hindamiseks tavapärastes tingimustes ja päevasisese likviidsusriski hindamiseks peaksid pädevad asutused toetama analüüsi tõenditega, mis pärinevad investeerimisühingu sisearuannetest ja -teabest ning järelevalvelise aruandluse andmetest, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusmääruses.

338. Pädevad asutused peaksid hindama investeerimisühingu avatust päevasisesele likviidsusriskile, sealhulgas likviidsete varade kättesaadavust päevasiseselt. Pädevad asutused peaksid hindama, kas päevaseid arveldusnõudeid täidetakse, sealhulgas hindama kättesaadavat päevasisest likviidsust või juurdepääsetavat likviidsust tavapärastes tingimustes, samuti selliste finants- või tegevussündmuste ajal, mis võivad mõjutada juurdepääsu likviidsusele, nagu IT-rikked, õiguslikud piirangud rahaliste vahendite ülekandmisele või tehingu vastaspoolte kohustuste täitmatajätmine.

Olemasolevate likviidsete vahendite hindamine

339. Investeerimisühingute korral, kes on turutegijad määruse (EL) nr 236/2012 artikli 2 lõike 1 punkti k tähenduses, peaksid pädevad asutused hindama olemasolevaid likviidseid vahendeid. Pädevad asutused peaksid sarnaseid hindamisi tegema investeerimisühingute korral, kes ei kvalifitseeru turutegijateks, ulatuses, milles pädevad asutused peavad seda asjakohaseks.

340. Pädevad asutused peaksid hindama turutegijatena tegutsevate investeerimisühingute nende likviidsete vahendite adekvaatsust, mis on vajalikud tema likviidsusvajaduste rahuldamiseks eri ajaperioodidel, sealhulgas päevasiseselt. See hindamine peaks arvesse võtma kõiki järgmisi kriteeriume:

• a. likviidsed varad, mis on õigeaegselt kättesaadavad investeerimisühingu elujõulisuse tagamiseks tavapärastes ja rasketes, kuid usutavates tingimustes;
• b. investeerimisühingu kogu likviidne vara, mis on kättesaadav kogu asjakohaste raskete, kuid usutavate tingimuste perioodil;
• c. erinevate raskete, kuid usutavate tingimuste tunnused, näiteks raskusaste ja kestus, ning investeerimisühingu likviidsusvajaduste hindamisel arvesse võetud perioodid;
• d. varade kogus, mis tuleks asjaomase ajavahemiku jooksul likvideerida, ning

• f. kliiriva liikme pakutavate likviidsusvahendite kättesaadavus ja suurus.

341. Pädevad asutused peaksid hindama turutegijatest investeerimisühingute võimekust muuta oma likviidsed varad õigeaegselt rahaks, et rahuldada stressiperioodil oma likviidsusvajadusi. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma kõiki järgmisi kriteeriume:

repotehinguid;

• b. kas on suuri kontsentratsioone, mis võivad põhjustada ekslikult eeldatavate likviidsete vahendite riski;
• c. kas likviidsusvahendid on kergesti kättesaadavad ja asjaomaste töötajate kontrolli all;
• d. kas likviidsete varade nimiväärtus on kooskõlas likviidsusvajaduste jaotusega valuutade kaupa;
• e. kui investeerimisühing on laenanud likviidseid varasid, siis kas need ei oleks talle enam kättesaadavad rasketes, kuid usutavates tingimustes väljaminevate rahavoogude katmiseks, arvestades tehingu netomõju, ning
• f. ettenähtud likviidsuslimiitide usaldusväärsus, kui investeerimisühing neid kasutab.

Rahastamise hindamine

342. Likviidsusriski hindamisel peaksid pädevad asutused hindama investeerimisühingu rahastamiskorraldust ja rahastamisallikate stabiilsust nii tavapärastes kui ka rasketes, kuid usutavates tingimustes.

343. Pädevad asutused peaksid hindama investeerimisühingu rahastamisprofiili asjakohasust, võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

• a. kas investeerimisühingu kohustused on adekvaatselt täidetud stabiilse rahastamisega;
• b. kas juhul, kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppidesse, toimuvad regulaarsed grupisisesed likviidsusvood ning kas need on lepingutega lubatud ja kas need on veel kehtivad, ning
• c. kas investeerimisühingul on juurdepääs krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi teise ettevõtja või muude alternatiivsete rahastamisallikate krediidilimiitidele.

344. Pädevad asutused peaksid hindama rahastamisallikate mitmekesisust. Hindamisel tuleks arvestada, kas rahastamine on tagatud või tagamata, näiteks repolepingute kasutamine, väärtpaberite laenuturud, pikaajaliste võlakirjade emiteerimine avaliku ja

erasektori turgudel, mitmesugused lühiajalised rahastamisinstrumendid, nagu pangalaenud, ning vajaduse korral piirkondlike turgude mitmekesisus.

345. Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingu rahastamisprofiilist tulenevad võimalikud puudused, näiteks vastuvõetavaid piire ületav sisse- ja väljavoolu mittevastavus turutegevustes või rahastamisallikate ülemäärane kontsentreerumine, võivad põhjustada likviidsusriski. Pädevad asutused peaksid hindama investeerimisühingu sõltuvust konkreetsetest rahastamisallikatest, lähtudes investeerimisteenustest, rahaliste vahendite laadist ja pakkujatest.

346. Pädevad asutused peaksid arvestama tegureid, mis võivad vähendada rahastamise stabiilsust seoses nii varade kui ka kohustuste tüübi ja omadustega.

347. Pädevad asutused peaksid hindama rahastamisallikate kontsentratsioonidest investeerimisühingu rahastamisprofiili kestlikkusele tekkivaid riske. Nad peaksid arvesse võtma, kas investeerimisühingu vastaspooled on üksikud või seotud, ja muud kontsentratsiooniriski, mis võib mõjutada investeerimisühingu juurdepääsu rahastamisele tulevikus. Hindamine peaks hõlmama investeerimisühingu alternatiivsete rahastamisstrateegiate usaldusväärsust ja nende adekvaatsust ühingu kaitsmiseks.

348. Pädevad asutused peaksid hindama investeerimisühingu likviidsusriski juhtimise raamistikku. Väiksemate ja vähem keerukate investeerimisühingute korral tuleks seda

investeerimisühingule.

Organisatsiooniline raamistik, poliitikad ja menetlused

349. Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingul on tõhus likviidsusriski juhtimise raamistik, mis võimaldab ühingul kindlaks teha, kuidas ta on likviidsusriskile avatud. Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühing on kehtestanud usaldusväärsed likviidsusriski juhtimise ja kontrollide süsteemid, mis võimaldavad investeerimisühingul jälgida oma likviidsuse tõhusust, likviidsusriski taset ning kehtestatud poliitikate ja menetluste järgimist.

350. Raamistik peaks olema proportsionaalne investeerimisühingu suuruse, struktuuri ja sisekorraldusega ning tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, samuti tema poolt klientidele tekitatava riski, turule tekitava riski ja investeerimisühingule tekitatava riskiga. Investeerimisühingute korral, kes ei kauple oma arvel, ei pruugi likviidsusriski juhtimise raamistikku olla vaja eraldada muudest riskidega seotud põhimõtetest ja menetlustest.

351. Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingu riskijuhtimisraamistikus võetakse arvesse seda, kuidas investeerimisühing suudab tuvastada likviidsete varade puudujäägid enne stressiolukorra tekkimist.

352. Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingu strateegiad keskenduvad sellele, et tagada investeerimisühingu võimekus jätkata tegevust ja otsida uusi ärivõimalusi kõigis turukeskkondades pikema aja jooksul ilma vara kohese likvideerimise või täiendava rahastamiseta.

353. Likviidsusriski juhtimise raamistiku, põhimõtete ja menetluste hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

• a. kas juhtorgan kiidab heaks likviidsusriski juhtimise põhimõtted ning arutab ja vaatab neid regulaarselt läbi;

menetluste väljatöötamise ning rakendamise eest;

• c. kas kõrgem juhtkond tagab juhtorgani otsuste rakendamise ja aktiivse järelevalve;
• d. kas likviidsusriski juhtimise raamistik on seesmiselt sidus ja tagab sisemise

hästi lõimitud investeerimisühingu laiemasse riskijuhtimise raamistikku, ning

• e. kas põhimõtted ja menetlused on nõuetekohaselt määratletud ja sõnastatud ning tõhusalt edastatud kogu investeerimisühingus.

354. Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingul on asjakohane likviidsusriski juhtimise, mõõtmise ja kontrollimise organisatsiooniline raamistik. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma kõiki järgmisi kriteeriume:

• a. kas likviidsusriski kontrolli ja jälgimise süsteeme ning protsesse kontrollivad sõltumatud kontrollifunktsioonid, ning
• b. kas riskijuhtimis, -mõõtmis ja -kontrollifunktsioonid hõlmavad kogu investeerimisühingu likviidsusriski ning eelkõige kõiki valdkondi, kus likviidsusriske saab võtta, maandada või jälgida.

Likviidsusriski sisekontrolliraamistik

355. Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingul on tugev ja põhjalik kontrolliraamistik ning usaldusväärsed kaitsemeetmed oma likviidsusriski maandamiseks. Likviidsuse kontrolliraamistikku ja kaitsemehhanisme võib eraldada muudest riskide kontrolliraamistikest või -mehhanismidest. Selliste raamistike ja mehhanismide hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

• a. kas limiit ja kontrolliraamistik on investeerimisühingu keerukuse, suuruse ja ärimudeli seisukohast adekvaatne ning kajastab likviidsusriski olulisi tegureid, näiteks tähtaegade mittevastavust, valuuta mittevastavavust, tuletisinstrumentide tehinguid, bilansiväliseid kirjeid ja päevasisest likviidsusriski;

jälgimissüsteeme, mis on kooskõlas tema likviidsusriski valmidusega;

• c. kas investeerimisühingu pädevad asutused või kontrollifunktsioonid vaatavad korrapäraselt läbi riskilimiite ja kas need on ühingusiseselt selgelt teatatud;
• d. kas kasutusel on selged ja läbipaistvad individuaalsetele likviidsusriski limiitidele vastavuse jälgimise ning limiitide rikkumiste käsitlemise menetlused (sh selged eskalatsiooni- ja aruandlusmenetlused);
• e. kas limiidi- ja kontrolliraamistik aitab investeerimisühingul tagada adekvaatsete likviidsete varade olemasolu.

356. Pärast eespool nimetatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha investeerimisühingu likviidsusriski kohta. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 10 kirjeldatud kaalutluste alusel määratud riskiskooriga.

Tabel 10. Likviidsusriski skoori määramise järelevalvekaalutlused

Järelevalveline Olemusliku riskiga seotud Adekvaatse juhtimise ja kontrollidega seotud