Artikkel 3 Kriisilahendusasutuste ja pädevate ministeeriumide määramine

1.   Iga liikmesriik määrab ühe või mitu kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada käesolevas määruses sätestatud kriisilahenduse vahendeid ja kriisilahendusõigusi.

Kriisilahendusasutuseks on liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium, avalik-õiguslik haldusasutus või muu asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus.

2.   Kriisilahendusasutusel peavad olema vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus kriisilahenduse meetmete võtmiseks ning oma õiguste kasutamiseks sellise kiiruse ja paindlikkusega, nagu on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.

3.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud kriisilahendusasutusele on antud muid funktsioone, tuleb luua asjakohane struktuur, et hoida ära huvide konflikte kriisilahendusasutusele käesoleva määruse kohaselt antud funktsioonide täitmise ja sellisele asutusele antud kõigi muude funktsioonide täitmise vahel. Eelkõige tuleb kehtestada kord, et tagada kõnealuse kriisilahendusasutuse tegevuse tegelik sõltumatus, sealhulgas töötajad, aruandlusahelad ja otsustamisprotsess, mis on eraldiseisvad ülesannetest, mida kriisilahendusasutus võib täita keskse vastaspoole pädeva asutusena vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 22, ning ülesannetest, mida kriisilahendusasutus võib täita kliirivate liikmete pädeva asutusena, nagu on osutatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis c.

4.   Lõikes 3 esitatud nõuded ei välista seda, et mitme funktsiooniga või mitmest asutusest koosneva organisatsiooni kõrgeimal tasandil aruandlusahelad ühtivad või et töötajaid võib jagada eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel kriisilahendusasutusele antud muude funktsioonide vahel, et tulla toime ajutise suure töökoormusega, või et kriisilahendusasutus võib kasutada jagatud töötajate eksperditeadmisi.

5.   Määruse (EL) nr 648/2012 ja käesoleva määruse alusel järelevalve- ja kriisilahendusfunktsioone täitvad asutused ning nende asutuste nimel kõnealuseid funktsioone täitvad isikud teevad kriisilahenduse otsuste ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedat koostööd nii juhul, kui kriisilahendusasutus ja pädev asutus on eraldi üksused, kui ka juhul, kui neid funktsioone täidab üks ja sama üksus.

6.   Kriisilahendusasutus võtab vastu ja avalikustab sise-eeskirjad, millega tagatakse lõikes 3 sätestatud nõuete, sealhulgas ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete valdkondade vahelise teabevahetuse reeglite täitmine.

7.   Liikmesriigid, kus ei ole asutatud ühtegi keskset vastaspoolt, võivad teha erandi lõikes 3 sätestatud nõuetest, välja arvatud nendest, mis puudutavad huvide konfliktide vältimise korda.

8.   Iga liikmesriik määrab ühe ministeeriumi, mis vastutab käesoleva määruse alusel pädevale ministeeriumile usaldatud ülesannete täitmise eest.

9.   Kui liikmesriigi kriisilahendusasutus ei ole pädev ministeerium, teavitab kriisilahendusasutus pädevat ministeeriumi põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse kohaselt tehtud otsustest ja, juhul kui liikmesriigi õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab ta saama ministeeriumi heakskiidu enne selliste otsuste rakendamist, millel on otsene eelarvemõju või süsteemne mõju, mis võib tõenäoliselt viia otsese eelarvemõju tekkimiseni.

10.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet) (edaspidi „ESMA“) lõike 1 kohaselt määratud kriisilahendusasutustest.

11.   Kui liikmesriik määrab lõike 1 kohaselt rohkem kui ühe kriisilahendusasutuse, hõlmab lõikes 10 osutatud teade järgmist:

12.   ESMA avaldab lõike 10 kohaselt teatatud kriisilahendusasutuste ja kontaktasutuste nimekirja.