Artikkel 27 Kriisilahenduse vahendite üldsätted

1.   Kriisilahendusasutus võtab artiklis 21 osutatud kriisilahenduse meetmeid, rakendades järgnevaid kriisilahenduse vahendeid kas eraldi või mis tahes kombinatsioonis:

2.   Süsteemse kriisi korral võib liikmesriik viimase abinõuna anda erakorralist avaliku sektori finantstoetust, rakendades valitsuse stabiliseerimisvahendeid kooskõlas artiklitega 45, 46 ja 47, eeldusel et on saadud eelnev ja lõplik heakskiit liidu riigiabi raamistiku alusel ning kui on ette nähtud usaldusväärne kord rahaliste vahendite õigeaegseks ja täielikuks sissenõudmiseks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 10.

3.   Enne lõikes 1 osutatud vahendite rakendamist pöörab kriisilahendusasutus täitmisele:

Kriisilahendusasutus võib punktides a ja b osutatud lepingulised kohustused pöörata täitmisele osaliselt, kui kõnealuseid lepingulisi kohustusi ei ole võimalik pöörata täitmisele täies ulatuses mõistliku aja jooksul.

4.   Erandina lõikest 3 võib kriisilahendusasutus hoiduda asjaomaste olemasolevate ja täitmata kohustuste osalisest või täielikust täitmisele pööramisest, et vältida märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile või ulatuslikku negatiivse mõju ülekandumist või kui kriisilahenduse eesmärkide õigeaegseks saavutamiseks on kohasem rakendada lõikes 1 osutatud vahendeid.

5.   Kui kriisilahendusasutus hoidub käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus või lõikes 4 sätestatud olemasolevate ja täitmata kohustuste osalisest või täielikust täitmisele pööramisest, võib kriisilahendusasutus pöörata allesjäänud kohustused täitmisele 18 kuu jooksul pärast seda, kui keskne vastaspool loetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks vastavalt artiklile 22, eeldusel et kõnealuste kohustuste täitmisele pööramisest hoidumise põhjused enam ei kehti. Kriisilahendusasutus teavitab kliirivat liiget ja teist lepingupoolt allesjäänud kohustuse täitmisele pööramisest kolm kuni kuus kuud ette. Allesjäänud kohustuste täitmisele pööramisest saadud tulu kasutatakse kasutatud avaliku sektori vahendite katmiseks.

Kriisilahendusasutus määrab pärast mõjutatud kliirivate liikmete ja kõigi teiste olemasolevaid ja täitmata kohustusi omavate isikute pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega konsulteerimist kindlaks, kas olemasolevate ja täitmata kohustuste täitmisele pööramisest hoidumise põhjused on lakanud kehtimast ning kas allesjäänud kohustused tuleks täitmisele pöörata. Kui kriisilahendusasutus kaldub kõrvale konsulteeritud asutuste väljendatud seisukohtadest, esitab ta selle kohta kirjalikult nõuetekohase põhjenduse.

Nõue täita allesjäänud kohustused käesolevas lõikes osutatud asjaoludel lisatakse keskse vastaspoole eeskirjadesse ja muudesse lepingupõhistesse kokkulepetesse.

6.   Kriisilahendusasutus võib nõuda, et keskne vastaspool hüvitaks kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele kahju, mis tuleneb neile kahjumi jaotamise vahendite kohaldamisest, kui see ületab kahju, mida kohustusi täitev kliiriv liige oleks kandnud keskse vastaspoole tegevuseeskirjadest tulenevate kohustuste alusel, tingimusel et kohustusi täitval kliirival liikmel oleks olnud artiklis 62 osutatud õigus vahe hüvitamisele.

Esimeses lõigus osutatud hüvitis võib olla omandiõiguse instrumentide, võlainstrumentide või keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes olevat nõuet tunnustavate instrumentide vormis.

Igale kohustusi täitvale mõjutatud kliirivale liikmele emiteeritud instrumentide summa peab olema proportsionaalne esimeses lõigus osutatud ülemäärase kahjuga. Selle puhul peab võtma arvesse kliiriva liikme mis tahes täitmata lepingulisi kohustusi keskse vastaspoole ees ning see tuleb arvata maha artiklis 62 osutatud õigusest vahe hüvitamisele.

Instrumentide summa põhineb artikli 24 lõike 3 alusel läbi viidud väärtuse hindamisel.

7.   Kui rakendatakse mõnda valitsuse stabiliseerimisvahendit, kasutab kriisilahendusasutus enne valitsuse stabiliseerimisvahendi rakendamist või sellega samal ajal omandiõiguse instrumentide ja võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste allahindamise ja konverteerimise õigust.

Kui kliirivad liikmed kannavad finantskahju muu kriisilahenduse vahendi kui allahindamise ja konverteerimise vahendi rakendamise tulemusena, kasutab kriisilahendusasutus vahetult enne kriisilahenduse vahendi rakendamist või sellega samal ajal omandiõiguse instrumentide ja võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste allahindamise ja konverteerimise õigust, välja arvatud juhul, kui muu järjekord minimeeriks kõrvalekaldeid artiklis 60 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest ja võimaldaks kriisilahenduse eesmärke paremini saavutada.

8.   Kui rakendatakse ainult käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d osutatud kriisilahenduse vahendeid ning kooskõlas artiklitega 40 ja 42 kantakse üle vaid osa kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole varast, õigustest või kohustustest, likvideeritakse järelejäänud osa sellest kesksest vastaspoolest tavalises maksejõuetusmenetluses.

9.   Liikmesriigi maksejõuetusõiguse norme, mis käsitlevad võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute tühistamist või kehtetust, ei kohaldata vara, õiguste ja kohustuste üleandmisele keskselt vastaspoolelt, kelle suhtes rakendatakse kriisilahenduse vahendeid või valitsuse finantsstabiilsusvahendeid.

10.   Liikmesriigid nõuavad asjakohase ajavahemiku jooksul sisse kõik käesoleva peatüki 7. jaos osutatud valitsuse finantsstabiilsusvahendina kasutatud avaliku sektori vahendid ning kriisilahendusasutused nõuavad sisse kõik nende poolt kriisilahenduse vahendite või kriisilahendusõiguste rakendamiega seoses kantud mõistlikud kulud. Sellised vahendid ja kulud nõutakse sisse muu hulgas:

11.   Kriisilahenduse vahendite rakendamisel tagavad kriisilahendusasutused artikliga 25 kooskõlas oleva väärtuse hindamise põhjal sobitatud portfelli taastamise, kahjumi täieliku jaotamise, keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole eelrahastatud vahendite taastamise ja keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole rekapitaliseerimise.

Kriisilahendusasutused tagavad keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole eelrahastatud vahendite taastamise ja rekapitaliseerimise, nagu on osutatud esimeses lõigus, määral, mis on piisav, et taastada keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suutlikkus täita tegevusloa tingimusi ning jätkata oma kriitiliste funktsioonide täitmist, võttes arvesse keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuseeskirju.

Olenemata muude kriisilahenduse vahendite rakendamisest võivad kriisilahendusasutused rakendada keskse vastaspoole rekapitaliseerimiseks artiklites 30 ja 31 osutatud vahendeid.