+Artikkel 47 1

Artikkel 47 1

1.   Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni makseviivituse riski omavahendite nõuded on võrdväärsed VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtusega 99,9 % usaldusvahemikus, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bn lõike 1 punktides a ja b, siis teevad nad järgmist:

a)

kontrollivad, kas hinnangufunktsioon, mida finantsinstitutsioon kasutab VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse hindamiseks, on täpne;

b)

kui VaR meetodiga tehtud arvutus põhineb Monte Carlo simulatsioonidel, siis kontrollivad, kas simulatsioonide arvuga tagatakse koondumine stabiilsete tulemuste suunas ning simulatsioonide otstarbel kasutatud järjestuste juhuslikkus;

c)

kontrollivad enne portfelli väärtuse muutuste arvutamist pärast emitentide makseviivitust, kas finantsinstitutsiooni portfellide positsioonide väärtus osutab VaR meetodiga saadud riskihinnangu võrdluskuupäevale;

d)

kontrollivad, v.a positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bn lõikes 3 osutatud erandit, kas VaR meetodiga saadud riskihinnangu arvutusteks kasutatakse üheaastast perioodi;

e)

kui makseviivituse risk arvutatakse harvem kui kord päevas, siis analüüsivad protsessi, mida finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutuse sageduse kindlaks määramiseks, ning kontrollivad, kas väiksema sagedusega arvutus ei põhjusta riski alahindamist;

f)

kontrollivad, kas kapitaliinstrumentide puhul määratakse kõnealuste kapitaliinstrumentide makseviivituse modelleerimisel hinnaks null ja kas see tagatakse süsteemselt sisesüsteemidega, ning võivad seda kontrollida aktsiapositsioonide valimi puhul.

Punkti a kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kuidas finantsinstitutsioon valis hinnangufunktsiooni, ja analüüsi, millel see valik põhines.

Punkti b kohaldamisel vaatavad pädevad asutused läbi testid, mille finantsinstitutsioon simulatsioonide arvu määramiseks tegi.

Punkti d kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kas finantsinstitutsiooni põhjendus erandi kasutamiseks on usaldusväärne, eelkõige kui finantsinstitutsioon kasutab mõnede aktsiapositsioonide puhul 60päevast perioodi ja teiste aktsiapositsioonide puhul üheaastast perioodi.

Punkti e kohaldamisel teevad pädevad asutused järgmist:

a)

kui makseviivituse risk arvutatakse kord nädalas, siis analüüsivad protsessi, mida finantsinstitutsioon kasutab selle nädalapäeva kindlaks määramiseks, kui makseviivituse riski omavahendite nõue arvutatakse;

b)

nõuavad, et finantsinstitutsioon arvutaks igapäevased ootamatu makseviivituse riskipositsioonid konkreetsel ajavahemikul, kui need ei ole veel saadaval, ja hindavad, kas need riskipositsioonid osutavad süsteemselt väiksemale riskiprofiilile omavahendite nõuete arvutamise päevadel;

c)

võivad kasutada täiendavaid näitajaid, mille finantsinstitutsioon võib sisemise riskijuhtimise otstarbel iga päev arvutada, sh igapäevased tundlikkused kõige olulisematele emitenditele.

Neljanda lõigu punkti b kohaldamisel, kui on märke süsteemselt väiksemast riskiprofiilist, siis võivad pädevad asutused täiendada oma hinnangut, nõudes et finantsinstitutsioon arvutaks iga päev ja konkreetseks perioodiks enda makseviivituse riski omavahendite nõuded, ning analüüsides, kas need näitajad on finantsinstitutsiooni valitud päevadel süsteemselt väiksemad.

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue