+Artikkel 30 2.

Artikkel 30 2.

Kooskõlas siseriikliku õigusega tagavad liikmesriigid, et pädevatel asutustel on lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud õigusrikkumiste korral õigus mõista vähemalt järgmisi halduskaristusi ja võtta järgmisi haldusmeetmeid:

a) 

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b) 

sellise kasu sissenõudmine, mis on saadud õigusrikkumisest, või kahjum, mida on õigusrikkumisega ära hoitud, kui kõnealust kasu või kahjumit on võimalik kindlaks teha;

c) 

avalik hoiatus, milles märgitakse vastutav isik ja õigusrikkumise laad;

d) 

investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine;

▼M5

e) 

investeerimisühingus juhtimiskohustuste täitmise ajutise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku või rikkumise eest vastutava muu füüsilise isiku suhtes, samuti võrdlusaluste haldurite või järelevalvealuste sisendandmete esitajate suhtes;

f) 

artikli 14 või 15 korduva rikkumise korral investeerimisühingus juhtimiskohustuste täitmise vähemalt kümne aasta pikkuse keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku, võrdlusaluste halduri või järelevalvealuste sisendandmete esitaja või rikkumise eest vastutava muu füüsilise isiku suhtes, samuti võrdlusaluste haldurite või järelevalvealuste sisendandmete esitajate suhtes;

g) 

oma arvel kauplemise ajutise keelu kehtestamine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku, võrdlusaluste halduri või järelevalvealuste sisendandmete esitaja või rikkumise eest vastutava muu füüsilise isiku suhtes;

▼B

h) 

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele õigusrikkumisega saadud kasu või ära hoitud kahjumi summale, kui kõnealust kasu või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

i) 

füüsilise isiku puhul on rahalise halduskaristuse maksimummäär vähemalt:

i) 

artiklite 14 ja 15 rikkumise korral 5 000 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014;

ii) 

artiklite 16 ja 17 rikkumise korral 1 000 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014 ning

iii) 

artiklite 18, 19 ja 20 rikkumise korral 500 000 eurot ja liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juulil 2014 ning

▼M5

j) 

juriidilise isiku puhul on maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt:

i) 

artiklite 14 ja 15 rikkumise korral 15 % juriidilise isiku aasta kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille on heaks kiitnud juhtorgan, või 15 000 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga;

ii) 

artikli 16 rikkumise korral 2 % tema aasta kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille on heaks kiitnud juhtorgan, või 2 500 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga;

iii) 

artikli 17 rikkumise korral 2 % tema aasta kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille on heaks kiitnud juhtorgan. Kui pädevad asutused leiavad, et aasta kogukäibel põhinev halduskaristuse summa oleks võrreldes artikli 31 lõike 1 punktides a ja b ning d–h osutatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, tagavad liikmesriigid, et sellised asutused võivad määrata halduskaristuseks vähemalt 2 500 000  eurot. Kui juriidiline isik on VKE, võivad liikmesriigid tagada, et sellised asutused võivad alternatiivina määrata halduskaristuseks vähemalt 1 000 000  eurot või liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, vastava summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga;

iv) 

artiklite 18 ja 19 rikkumise korral 0,8  % tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille on heaks kiitnud juhtorgan. Kui pädevad asutused leiavad, et aasta kogukäibel põhinev halduskaristuse summa oleks võrreldes artikli 31 lõike 1 punktides a ja b ning d–h osutatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, tagavad liikmesriigid, et sellised asutused võivad määrata halduskaristuseks vähemalt 1 000 000  eurot. Kui juriidiline isik on VKE, võivad liikmesriigid tagada, et sellised asutused võivad alternatiivina määrata halduskaristuseks 400 000  eurot või liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, vastava summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga;

v) 

artikli 20 rikkumise korral 0,8  % tema aasta kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille on heaks kiitnud juhtorgan, või 1 000 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga.

▼B

Käesolevas lõikes sisalduvad viited pädevale asutusele ei piira pädeva asutuse võimet täita oma ülesandeid artikli 23 lõikes 1 osutatud viisidel.

Esimese lõigu punkti j kohaldamisel, kui juriidiline isik on emaettevõtja või tütarettevõtja, kes on kohustatud koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL ( 15 ), on asjakohane aastane kogukäive vastavalt asjakohastele raamatupidamisdirektiividele – nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ ( 16 ) (pankade puhul) ja nõukogu direktiiv 91/674/EMÜ ( 17 ) (kindlustusseltside puhul) – aastane kogukäive või vastav tululiik viimase olemasoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid