+Artikkel 42 Halduskaristused ja muud haldusmeetmed
---+Artikkel 42 1.
---+Artikkel 42 2.
---+Artikkel 42 3.
---+Artikkel 42 4.

Artikkel 42 Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1. Ülevaade

,
Artikkel 42 1.

Ilma et see piiraks pädevate asutuste artiklist 41 tulenevaid järelevalvevolitusi ning liikmesriikide õigust sätestada ja mõista kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele õiguse määrata asjakohaseid halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid vähemalt järgmiste rikkumiste eest:

a) 

artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 19a, 19b, 19c, 21, 23, 24, ►M6  24a, ◄ 25, 26, 27, 28, 29 või 34 rikkumine, kui need kohalduvad, ja

b) 

artikli 41 rakendusalasse kuuluva uurimise või kontrolli ajal koostöö mittetegemine või taotluse täitmata jätmine.

Nimetatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 42 2.

Lõikes 1 osutatud rikkumise korral annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele õiguse määrata vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a) 

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav haldur või järelevalvealune isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b) 

õigusrikkumise tulemusel teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

c) 

avalik hoiatus, milles tuuakse välja vastutav haldur või järelevalvealune isik ja õigusrikkumise laad;

d) 

halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamine või peatamine;

e) 

halduri või järelevalvealuse sisendandmete esitaja juhtimiskohustuse täitmise ajutise keelu kehtestamine õigusrikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule;

f) 

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt kolm korda suurem kui õigusrikkumisega saadud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

g) 

füüsilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i) 

artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, ►M6  24a, ◄ 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 500 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või

ii) 

artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 100 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga;

h) 

juriidilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i) 

artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, ►M6  24a, ◄ 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 1 000 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 10 % kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem, või

ii) 

artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 250 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 2 % tema kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem.

Punkti h alapunktide i ja ii kohaldamisel juhul, kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL, ( 17 ) on asjakohane kogukäive aastas selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/635/EMÜ ( 18 ) ja kindlustusettevõtjate puhul nõukogu direktiiviga 91/674/EMÜ), ( 19 ) mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhtorgan, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest.
Artikkel 42 3.
Liikmesriigid teatavad lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele hiljemalt 1. jaanuaril 2018.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada lõikes 1 sätestatud halduskaristusi, kui selles osutatud õigusrikkumistele kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teatavad liikmesriigid komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele asjaomastest kriminaalõiguse normidest koos käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teatega.

Nad teatavad komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kõigist asjaomaste õigusnormide muudatustest.
Artikkel 42 4.
Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 1 osutatud õigusele anda vastavalt liikmesriigi õigusele pädevatele asutustele ka õiguse määrata muid karistusi ja lõikes 2 sätestatud karistustest rangemaid karistusi.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid