+Artikkel 42 2.

Artikkel 42 2.

Lõikes 1 osutatud rikkumise korral annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele õiguse määrata vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a) 

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav haldur või järelevalvealune isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b) 

õigusrikkumise tulemusel teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

c) 

avalik hoiatus, milles tuuakse välja vastutav haldur või järelevalvealune isik ja õigusrikkumise laad;

d) 

halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamine või peatamine;

e) 

halduri või järelevalvealuse sisendandmete esitaja juhtimiskohustuse täitmise ajutise keelu kehtestamine õigusrikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule;

f) 

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt kolm korda suurem kui õigusrikkumisega saadud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

g) 

füüsilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i) 

artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, ►M6  24a, ◄ 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 500 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või

ii) 

artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 100 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga;

h) 

juriidilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i) 

artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, ►M6  24a, ◄ 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 1 000 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 10 % kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem, või

ii) 

artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 250 000  eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 2 % tema kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem.

Punkti h alapunktide i ja ii kohaldamisel juhul, kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL, ( 17 ) on asjakohane kogukäive aastas selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/635/EMÜ ( 18 ) ja kindlustusettevõtjate puhul nõukogu direktiiviga 91/674/EMÜ), ( 19 ) mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhtorgan, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid