Artikkel 86 Delegeeritud õigusaktid ning regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid

artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajalik kindlustusmatemaatiline ja statistiline metoodika;

metoodika, põhimõtted ja tehnika artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajaliku asjakohase riskivaba intressikõvera määramiseks;

asjaolud, mille korral kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna või parima hinnangu ja riskimarginaali summana ning meetodid juhuks, kui kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna, nagu on osutatud artikli 77 lõikes 4;

riskimarginaali arvutamisel kasutatavad meetodid ja eeldused, sealhulgas selliste nõuetekohaste omavahendite summa kindlaksmääramine, mis toetavad kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste täitmist ning kapitalikulu määra kalibreerimist, nagu on osutatud artikli 77 lõikes 5;

tegevusvaldkonnad, mille alusel jaotatakse kindlustus- ja edasikindlustuskohustused osadeks, et arvutada artiklis 80 osutatud kindlustustehnilisi eraldisi;

kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate andmete asjakohasuse, täielikkuse ja täpsuse tagamiseks järgitavad standardid ning konkreetsed olukorrad, kus parima hinnangu arvutamiseks on asjakohane kasutada ligikaudseid väärtusi, sealhulgas juhtumipõhiseid lähenemisviise, nagu on osutatud artiklis 82;

artikli 77b lõikes 1 sätestatud nõuete kirjeldused, sealhulgas artikli 77b lõike 1 punktis e osutatud suremusriski stressi mõju arvutamisel kasutatavad meetodid, eeldused ja standardnäitajad;

artiklis 77c sätestatud nõuete kirjeldused, sealhulgas kattuvuse kohandamise ja alushinnavahe arvutamisel kohaldatavad eeldused ja meetodid;

meetodid ja eeldused artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamise arvutamiseks, sealhulgas valem nimetatud artikli lõikes 2 osutatud hinnavahe arvutamiseks.

metoodika, mille abil arvutatakse artikli 81 kohased vastaspoole maksejõuetusega seotud kohandused, mille eesmärk on võtta arvesse vastaspoole maksejõuetusest tingitud eeldatavat kahju;

vajaduse korral kindlustustehniliste eraldiste lihtsustatud arvutusmeetodid selle tagamiseks, et punktides a ja d osutatud kindlustusmatemaatilised ja statistilised meetodid oleksid proportsionaalsed kindlustus- ja edasikindlustusandjate, kaasa arvatud emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate ja emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate kantavate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega.