Artikkel 86 1.

artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajalik kindlustusmatemaatiline ja statistiline metoodika;

metoodika, põhimõtted ja tehnika artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajaliku asjakohase riskivaba intressikõvera määramiseks;

asjaolud, mille korral kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna või parima hinnangu ja riskimarginaali summana ning meetodid juhuks, kui kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna, nagu on osutatud artikli 77 lõikes 4;

riskimarginaali arvutamisel kasutatavad meetodid ja eeldused, sealhulgas selliste nõuetekohaste omavahendite summa kindlaksmääramine, mis toetavad kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste täitmist ning kapitalikulu määra kalibreerimist, nagu on osutatud artikli 77 lõikes 5;

tegevusvaldkonnad, mille alusel jaotatakse kindlustus- ja edasikindlustuskohustused osadeks, et arvutada artiklis 80 osutatud kindlustustehnilisi eraldisi;

kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate andmete asjakohasuse, täielikkuse ja täpsuse tagamiseks järgitavad standardid ning konkreetsed olukorrad, kus parima hinnangu arvutamiseks on asjakohane kasutada ligikaudseid väärtusi, sealhulgas juhtumipõhiseid lähenemisviise, nagu on osutatud artiklis 82;

artikli 77b lõikes 1 sätestatud nõuete kirjeldused, sealhulgas artikli 77b lõike 1 punktis e osutatud suremusriski stressi mõju arvutamisel kasutatavad meetodid, eeldused ja standardnäitajad;

artiklis 77c sätestatud nõuete kirjeldused, sealhulgas kattuvuse kohandamise ja alushinnavahe arvutamisel kohaldatavad eeldused ja meetodid;

meetodid ja eeldused artiklis 77d osutatud volatiilsuse kohandamise arvutamiseks, sealhulgas valem nimetatud artikli lõikes 2 osutatud hinnavahe arvutamiseks.