1. Iga liikmesriik teeb oma riikliku riskihindamise, et tuvastada, hinnata, mõista ja maandada teda mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, samuti sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske. Liikmesriik ajakohastab oma riskihindamist ning vaatab selle vähemalt iga nelja aasta tagant läbi.
Kui liikmesriigid leiavad, et riskiolukord seda nõuab, võivad nad riikliku riskihindamise sagedamini läbi vaadata või teha sektoripõhiseid ad hoc riskihindamisi.