Artikkel 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitjad

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja on EKP president.

Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast haldusnõukogu hääleõigusega liikmed, kes esindavad liikmesriike, võttes arvesse tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 ( 3 ) artikli 2 punktis 1 määratletud osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.

Eesistuja teine asetäitja on ühiskomitee eesistuja, kes on ametisse nimetatud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 55 lõikele 3.

Eesistuja ja eesistuja asetäitjad tutvustavad Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel, kuidas nad kavatsevad täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid.

Eesistuja juhatab haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid.

Eesistuja asetäitjad (vastavalt eesistuja asetäitjate järjestusele) juhatavad haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuja ei saa koosolekul osaleda.

Kui nende EKP üldnõukogu liikmete ametiaeg, kes on valitud eesistuja esimeseks asetäitjaks, lõpeb enne viieaastase tähtaja möödumist või kui mis tahes põhjusel eesistuja esimene asetäitja ei saa oma ülesandeid täita, valitakse eesistuja uus esimene asetäitja lõike 2 kohaselt.

Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida ülesandeid, nagu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded, mis hõlmavad ka tööprogrammi tutvustamist, eesistuja esimesele asetäitjale või, kui eesistuja esimene asetäitja ei ole kättesaadav ja see on asjakohane, siis eesistuja teisele asetäitjale või sekretariaadi juhatajale. Artikli 19 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutuse ja aruandekohustusega seotud ülesandeid delegeerida ei saa.