Artikkel 40 3.

Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse intressina tasu ja muud hüve, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul varapõhised tokenid on varapõhiste tokenite omaniku omandis. See hõlmab netohüvitist või -allahindlust, mille mõju on samaväärne intressiga, mida varapõhiste tokenite omanik saab otse emitendilt või kolmandatelt isikutelt, ning mis on varapõhiste tokenitega otseselt seotud, või mis arvestatakse muude toodete maksumusest või hinnast.