IV LISA PROJEKTIDE KRITEERIUMIDEGA SEOTUD NORMID JA NÄITAJAD

elektriülekanne: projekti kaudu suurendatakse võrgu ülekandevõimsust või kaubanduslikeks elektrivoogudeks kättesaadavat võimsust asjaomase liikmesriigi ja ühe või mitme teise liikmesriigi piiril, mille tulemusena suureneb piiriülese võrgu ülekandevõimsus selle liikmesriigi ja ühe või mitme teise liikmesriigi piiril vähemalt 500 megavati (MW) võrra võrreldes olukorraga, kui projekt jäetaks käiku laskmata, või projekti kaudu vähendatakse omavahel ühendamata energiasüsteemide eraldatust ühes või mitmes liikmesriigis ning suurendatakse piiriülese võrgu ülekandevõimsust kahe liikmesriigi vahelisel piiril vähemalt 200 MW võrra;

elektri salvestamine: projekti installeeritud võimsus on vähemalt 225 MW ja sellega luuakse salvestamisvõimsus, mis võimaldab vähemalt 250 GW-tunni suurust elektri netotoodangut aastas;

arukad elektrivõrgud: projekt on seotud kõrge- ja keskpingeseadmete ja -paigaldistega, mis on projekteeritud kõrge- ja keskpingele, ning see hõlmab ülekandevõrguettevõtjaid, ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjaid või jaotusvõrguettevõtjaid vähemalt kahest liikmesriigist. Projekt võib hõlmata ainult jaotusvõrguettevõtjaid, tingimusel et nad on pärit vähemalt kahest liikmesriigist ja et on tagatud koostalitlusvõime. Projekt vastab vähemalt kahele järgmistest kriteeriumidest: see hõlmab 50 000 elektri kasutajat, tootjat, tarbijat või tootvat tarbijat, see hõlmab piirkonda, kus tarbitakse vähemalt 300 GW-tundi aastas, vähemalt 20 % projektiga seotud tarbitavast elektrist pärineb muutlikest taastuvatest energiaallikatest või selle kaudu vähendatakse omavahel ühendamata energiasüsteemide eraldatust ühes või mitmes liikmesriigis. Projekt ei pea olema seotud ühise füüsilise piiriga. Projektide puhul, mis on seotud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 42 määratletud väikeste eraldatud võrkudega sealhulgas saared, peavad need pingetasemed võrduma asjaomase elektrisüsteemi kõrgeima pingetasemega;

vesiniku ülekandmine: projekt võimaldab vesiniku ülekandmist üle asjaomaste liikmesriikide piiride või suurendab olemasolevat piiriülest vesinikutranspordivõimsust kahe liikmesriigi vahelisel piiril vähemalt 10 % võrreldes olukorraga enne projekti käivitamist ning projekt näitab piisavalt, et on kavandatud piiriülese vesinikuvõrgu oluline osa, ning esitab piisavad tõendid olemasolevate kavade ja koostöö kohta naaberriikide ja võrguettevõtjatega, või projekti kaudu vähendatakse omavahel ühendamata energiasüsteemide eraldatust ühes või mitmes liikmesriigis ning projekti eesmärk on tarnida otse või kaudselt vähemalt kahte liikmesriiki;

II lisa punktis 3 osutatud vesinikuhoidlad või vesiniku vastuvõtukohad: projekti eesmärk on tarnida otse või kaudselt vähemalt kahte liikmesriiki;

elektrolüüsiseadmed: projekt tagab vähemalt 50 MW ülesseatud võimsuse, mille annab üks elektrolüüsiseade või mitu elektrolüüsiseadet, mis moodustavad ühe koordineeritud projekti, ja toob otsest või kaudset kasu vähemalt kahele liikmesriigile, ning eelkõige saarte ja saaresüsteemidega seotud projektide puhul toetab uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ja millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning aitab märkimisväärselt kaasa saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele;

arukad gaasivõrgud: projekt hõlmab ülekandevõrguettevõtjaid, ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjaid või jaotusvõrguettevõtjaid vähemalt kahest liikmesriigist. Jaotusvõrguettevõtjaid võib kaasata, kuid ainult siis, kui seda toetavad vähemalt kahe liikmesriigi ülekandevõrguettevõtjad, kes on projektiga tihedalt seotud ja tagavad koostalitlusvõime;

avamere taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülekandmine: projekt on kavandatud selleks, et kanda üle elektrit avamere tootmiskohtadest, mille võimsus on vähemalt 500 MW, ning võimaldab elektrienergia ülekandmist konkreetse liikmesriigi maismaavõrku, suurendades nõnda siseturul kättesaadava taastuvallikatest toodetud elektrienergia kogust. Projekti arendatakse piirkondades, kus avamere taastuvelektri kasutamine on väike, ning sellel peab olema märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ning see aitab märkimisväärselt kaasa energiasüsteemi kestlikkusele ja turgude lõimimisele, takistamata samal ajal piiriülest võimsust ja vooge;

CO2 projektid: projekti kasutatakse vähemalt kahest liikmesriigist pärit inimtekkelise CO2 transportimiseks ja kui see on kohane, säilitamiseks.

II lisa punkti 1 alapunktides a ja f sätestatud kategooriasse kuuluvate vastastikkust huvi pakkuvate projektide puhul suurendab projekt võrgu ülekandevõimsust või kaubavoogude jaoks kättesaadavat võimsust selle liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiril ning toob kas otsest või kaudset (kolmanda riigiga ühenduse kaudu) märkimisväärset kasu artikli 4 lõikes 3 loetletud erikriteeriumide alusel liidu tasandil. ENTSO-E arvutab liikmesriikide kasu kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava raames ja avaldab selle;

II lisa punktis 3 sätestatud kategooriasse kuuluvate vastastikkust huvi pakkuvate projektide puhul võimaldab vesinikuprojekt vesiniku ülekandmist liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiril ning tõestab, et toob kas otsest või kaudset (kolmanda riigiga ühenduse kaudu) märkimisväärset kasu artikli 4 lõikes 3 loetletud erikriteeriumide alusel liidu tasandil. ENTSOG arvutab liikmesriikide kasu kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava raames ja avaldab selle;

II lisa punktis 5 sätestatud kategooriasse kuuluvate vastastikkust huvi pakkuvate projektide puhul võib projekti kasutada inimtekkelise CO2 transportimiseks ja säilitamiseks vähemalt kahe liikmesriigi ja kolmanda riigi poolt.

taastuvenergia ülekandmist suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestamiskohtadesse mõõdetakse elektrivõrgu uusima kättesaadava kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, tehes eelkõige järgmist:

turgude lõimimist, konkurentsi ja süsteemi paindlikkust mõõdetakse elektrivõrgu uusima kättesaadava kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, tehes eelkõige järgmist:

Varustuskindlust, koostalitlusvõimet ja süsteemi talitluskindlust mõõdetakse elektrivõrgu viimase olemasoleva kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, hinnates eelkõige, kuidas projekt mõjutab V lisas sätestatud analüüsipiirkonnas piisava tootmise ja ülekandmisega seotud hinnangulist tootmispuudujääki teatavatel iseloomulikel koormusperioodidel, võttes arvesse kliimaga seotud äärmuslikke ilmastikunähtusi ja nende mõju taristu vastupidavusele. Kui see on kohaldatav, mõõdetakse, millist mõju avaldab projekt süsteemi toimimise ja teenuste sõltumatule ja usaldusväärsele kontrollile.

kestlikkuse taseme mõõtmiseks hinnatakse, mil määral on võrgud võimelised ühendama ja transportima muutlikku taastuvenergiat;

energiavarustuskindluse mõõtmiseks hinnatakse elektrikao määra jaotus- või ülekandevõrkudes või mõlemas, elektrivõrguosade protsentuaalset kasutamist (st keskmine koormus), võrguosade kättesaadavust (seotud ettekavandatud ja ettekavandamata hooldustöödega) ja selle mõju võrgu toimimisele ning katkestuste, sealhulgas kliimaga seotud häirete, kestust ja sagedust;

turgude lõimimise mõõtmiseks hinnatakse uuenduslikke lahenduste kasutuselevõttu süsteemi toimimises, energiasüsteemide eraldatuse vähenemist ja omavahelist ühendatust, samuti muude sektorite lõimimise taset ning uute ärimudelite ja turu struktuuride hõlbustamist;

talituskindluse, paindlikkuse ja tarnekvaliteedi mõõtmiseks hinnatakse uuenduslikku lähenemisviisi süsteemi paindlikkusele, küberturvalisusele, võrgu tõhusale talitlusele ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjate tasandil, suutlikkust hõlmata tarbimiskaja, salvestamist, energiatõhususe meetmeid, digivahendite ja IKT kulutõhusat kasutamist seire ja kontrolli eesmärgil, elektrisüsteemi stabiilsust ja pingekvaliteeti.

kestlikkust mõõdetakse projekti panusena kasvuhoonegaaside heite vähendamisse eri lõppkasutusalade puhul sektorites, kus seda on raske teha, näiteks tööstuses või transpordis; taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise paindlikkusse ja sesoonse salvestamise võimalustesse; või taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku lõimimisse, et võtta arvesse turu vajadusi ja edendada taastuvallikatest toodetud vesinikku;

turgude lõimimise ja koostalitlusvõime mõõtmiseks arvutatakse projekti lisaväärtus turupiirkondade lõimimisele, hindade lähenemisele ning süsteemi üldisele paindlikkusele;

energiavarustuskindluse ja paindlikkuse mõõtmiseks arvutatakse projekti lisaväärtus vesiniku varustuskindluse vastupidavusele, mitmekesisusele ja paindlikkusele;

konkurentsi mõõtmiseks hinnatakse projekti panust tarnete mitmekesistamisse, sealhulgas juurdepääsu hõlbustamisse omamaistele vesinikuallikatele.

kestlikkuse taseme mõõtmiseks hinnatakse gaasivõrku lõimitud taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside osakaalu, sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähenemist kogu süsteemi CO2 heite vähendamiseks ja lekete piisavat avastamist;

kvaliteedi ja energiavarustuskindluse mõõtmiseks hinnatakse kindlalt olemasoleva gaasivarustuse ja tippnõudluse suhet, impordi osa, mida asendavad kohalikud taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid, süsteemi toimimise stabiilsust, häirete kestust ja sagedust tarbija kohta;

selleks et mõõta niisuguste paindlikkusteenuste nagu tarbimiskaja ja salvestamise võimaldamist, millega hõlbustatakse energiasüsteemide arukat lõimimist ühenduste loomise kaudu teiste energiakandjate ja sektoritega, hinnatakse ühendatud energiasektorites ja -süsteemides, näiteks kütte- ja energiasüsteemis, transpordis ja tööstuses saavutatavat kulude kokkuhoidu.

kestlikkuse mõõtmiseks hinnatakse, kui suur osakaal on võrku lõimitud saastevabal või vähese CO2 heitega vesinikul, eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikul, mis vastab II lisa punkti 4 alapunkti a alapunktis ii määratletud kriteeriumidele, või nendest allikatest toodetud sünteetiliste kütuste kasutuselevõtul ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähenemist;

energiavarustuskindluse mõõtmiseks hinnatakse selle panust võrgu talitluse ohutusse, stabiilsusse ja tõhususse, sealhulgas hinnates taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia tootmise välditud vähendamist;

selleks et mõõta niisuguste paindlikkusteenuste nagu tarbimiskaja ja salvestamise võimaldamist, millega hõlbustatakse energiasüsteemide arukat lõimimist ühenduste loomise kaudu teiste energiakandjate ja sektoritega, hinnatakse ühendatud energiasektorites ja -süsteemides, näiteks gaasi-, vesiniku-, energia- ja küttevõrgud, transpordi- ja tööstussektoris saavutatavat kulude kokkuhoidu.

kestlikkuse mõõtmiseks hinnatakse projekti kasvuhoonegaaside heite eeldatavat koguvähendamist projekti kasutustsükli jooksul ja alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste puudumist, nagu energiatõhusus ja elektrifitseerimine taastuvate energiaallikate lõimimise teel, mille abil saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamine tasemel, mis vastab ühendatud tööstuskäitistes kogutava CO2 kogusega võrreldavate kuludega võrreldava aja jooksul, võttes arvesse CO2 kogumiseks, transpordiks ja säilitamiseks vajalikust energiast tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, kui see on asjakohane, arvestades taristut, sealhulgas, kui see on kohaldatav, muid võimalikke tulevasi kasutusviise;

vastupidavuse ja turvalisuse mõõtmiseks hinnatakse taristu turvalisust;

keskkonnakoormuse ja -riski vähendamine CO2 püsiva neutraliseerimise kaudu.