Artikkel 30 Koostöökohustus ja teabevahetus

Kriisilahendusnõukogu teatab komisjonile kõigist meetmetest, mida ta kriisilahenduse ettevalmistamiseks võtab. Nõukogu ja komisjoni liikmed ning töötajad peavad igasuguse kriisilahendusnõukogult saadud teabe puhul täitma artiklis 88 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid.

Kriisilahendusnõukogu, nõukogu, komisjon, EKP, liikmesriikide kriisilahendusasutused ja liikmesriikide pädevad asutused teevad oma käesoleva määruse kohaseid ülesandeid täites tihedat koostööd, eelkõige artiklites 8–29 sätestatud kriisilahenduse kavandamise, varase sekkumise ja kriisilahenduse etappide puhul. Nad annavad üksteisele kogu teabe, mis on vajalik nende vastavate ülesannete täitmiseks, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2a, 2b ja 2c osutatud teabe.

Kriisilahendusnõukogu, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teevad tihedat koostööd ja esitavad üksteisele kogu teabe, mis on vajalik nende vastavate ülesannete täitmiseks.

EKP ja teised Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmed teevad kriisilahendusnõukoguga tihedat koostööd ja esitavad talle kogu teabe, mis on vajalik kriisilahendusnõukogu ülesannete täitmiseks, sealhulgas teabe, mille nad on kogunud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja kohaselt. Sellise teabevahetuse suhtes kohaldatakse artikli 88 lõiget 6.

Määratud asutused ja hoiuste tagamise skeemid teevad kriisilahendusnõukoguga tihedat koostööd. Need määratud ametiasutused, hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusnõukogu esitavad üksteisele kogu teabe, mis on vajalik nende vastavate ülesannete täitmiseks. Määratud asutuste ja hoiuste tagamise skeemide suhtes kohaldatakse artiklis 88 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid.

EKP või liikmesriikide pädevad asutused edastavad kriisilahendusnõukogule ja liikmesriikide kriisilahendusasutustele konsolideerimisgrupi finantstoetuse kinnitatud lepingud ja nende võimalikud muudatused.

Käesoleva määruse kohaldamisel võib EKP kutsuda kriisilahendusnõukogu esimehe osalema vaatlejana määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 19 kohaselt loodud EKP järelevalvenõukogus. Kui seda peetakse vajalikuks, võib kriisilahendusnõukogu nimetada sel eesmärgil esimeest asendama teise esindaja.

Käesoleva määruse kohaldamisel nimetab kriisilahendusnõukogu endale esindaja, kes osaleb direktiivi 2014/59/EL artikli 127 kohaselt loodud Euroopa Pangandusjärelevalve kriisilahenduskomitees.

Kriisilahendusnõukogu püüab teha tihedat koostööd iga avaliku sektori finantsabi vahendiga, sealhulgas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM), eelkõige kõigil järgmistel juhtudel:

Kriisilahendusnõukogu sõlmib vajaduse korral EKP ja EKPSi teiste liikmete, liikmesriikide kriisilahendusasutuste, liikmesriikide pädevate asutuste, määratud asutuste ja hoiuste tagamise skeemidega vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd käesoleva artikli lõigete 2–2c ja 4 ning artikli 74 teise lõigu alusel nende liidu õiguses sätestatud vastavate ülesannete täitmisel. Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi ja avaldatakse kooskõlas ametisaladuse hoidmise nõuetega.