+Artikkel 31a Teabevahetus asutuste vahel ja muude üksustega
---+Artikkel 31a 1.
---+Artikkel 31a 2.
---+Artikkel 31a 3.
---+Artikkel 31a 4.
---+Artikkel 31a 5.
---+Artikkel 31a 6.
---+Artikkel 31a 7.
---+Artikkel 31a 8.
---+Artikkel 31a 9.
---+Artikkel 31a 10.
---+Artikkel 31a 11.
---+Artikkel 31a 12.

Artikkel 31a Teabevahetus asutuste vahel ja muude üksustega

1. Ülevaade

,
Artikkel 31a 1.
Kriisilahendusnõukogu jagab taotluse korral teiste asutustega korrapäraselt või igal üksikjuhul eraldi teavet, mille ta on oma ülesannete täitmisel saanud finantsasutustelt või teistelt asutustelt ja mis tuleneb liidu õiguse kohaldamisest ja rakendamisest, tingimusel et teavet taotleval asutusel on liidu õiguse kohaselt õigus seda teavet finantsasutustelt või teistelt asutustelt saada.
Artikkel 31a 2.
Kriisilahendusnõukogu taotleb teavet mis tahes teiselt asutuselt, kes on selle teabe saanud, selle asemel, et nõuda seda otse finantsasutustelt, tingimusel et kriisilahendusnõukogul on liidu õiguse kohaselt õigus seda teavet saada.

Esimene lõik ei piira kriisilahendusnõukogu õigust saada taotletud teavet finantsasutustelt, kui teine asutus ei saa teavet jagada, kui on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid või kui teabe saamine otse finantsasutustelt on vajalik kriisilahendusnõukogu ülesannete täitmiseks vastavalt liidu õigusele.
Artikkel 31a 3.
Käesoleva artikli lõike 1 kohases teabevahetuse taotluses märgitakse liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel seda teavet finantsasutustelt või teistelt asutustelt saada.

Taotleva asutuse ning kriisilahendusnõukogu suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise ja andmekaitse kohustust, mis on sätestatud artiklites 88 ja 89 ning valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse teabe jagamise suhtes finantsasutuse ja taotleva asutuse vahel ning finantsasutuse ja kriisilahendusnõukogu vahel.
Artikkel 31a 4.
Kui kriisilahendusnõukogu vahetab teavet vastavalt lõikele 1, teavitab ta teabevahetusest põhjendamatu viivituseta iga asutust, kelle käest ta teavet sai, või kui teave saadi otse finantsasutustelt, siis iga finantsasutust. Korduva või korrapärase teabevahetuse korral on kriisilahendusnõukogu kohustatud teavitama finantsasutust või asutust, kelle käest ta teavet sai, ainult üks kord.
Artikkel 31a 5.

Erandina lõikest 4 ei ole kriisilahendusnõukogu kohustatud teavitama asutust või finantsasutust teabevahetusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) 

teave on anonüümitud nii, et see ei ole enam seotud ühegi tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga ning finantsasutus või muud juriidilised isikud ei ole enam tuvastatavad, või

b) 

teavet on muudetud, see on koondatud või seda on töödeldud mõne muu aimatavuse kontrolli meetodiga, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi, ning isikuandmeid asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 ( 11 ) ning (EL) 2018/1725 ( 12 ).
Artikkel 31a 6.
Erandina lõikest 4 ei teavita kriisilahendusnõukogu finantsasutust teabevahetusest, kui ta teeb kindlaks või kui taotlev asutus annab talle teada, et see võib kahjustada järelevalve- või kriisilahendusmenetlusi, meetmeid või uurimisi.
Artikkel 31a 7.
Lõikeid 1–6 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille kriisilahendusnõukogu on saanud finantsasutuselt või teiselt asutuselt ja mille kvaliteeti kriisilahendusnõukogu on seejärel kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.
Artikkel 31a 8.
Lõigetes 1–7 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võivad kriisilahendusnõukogu ja teised asutused sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumid sellise teabevahetuse korra kohta. Vastastikuse mõistmise memorandumites võidakse kindlaks määrata ka jagatud teabe kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise kord. Komisjon võib pärast kriisilahendusnõukogu ja teiste asutustega konsulteerimist töötada välja suunised selliste vastastikuse mõistmise memorandumite põhielementide kohta.
Artikkel 31a 9.
Lõigetega 1–8 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata käesoleva määruse muude sätete või muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust kriisilahendusnõukogu ja teiste asutuste vahel.

Kui käesoleva artikli ja käesoleva määruse muude sätete või kriisilahendusnõukogu ja teiste asutuste vahelist teabevahetust reguleerivate muude liidu õigusaktide vahel tekib vastuolu, on ülimuslikud sellised muud sätted.
Artikkel 31a 10.

Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused võivad oma kaalutlusõigust kasutades anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele selle taaskasutamiseks juurdepääsu finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et kriisilahendusnõukogu või juurdepääsu andev kriisilahendusasutus on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

on võetud vajalikud meetmed teabe anonüümimiseks viisil, mis takistab konkreetsete finantsasutuste, üksuste, andmesubjektide, ja kui teabele annab juurdepääsu kriisilahendusnõukogu, siis liikmesriikide tuvastamist;

b) 

teavet on muudetud, see on koondatud või seda on töödeldud mõne muu aimatavuse kontrolli meetodiga, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu.

Mis tahes asutuselt saadud teavet jagatakse esimese lõigu kohaselt üksnes selle asutuse nõusolekul, kes selle teabe algselt sai.
Artikkel 31a 11.
Hiljemalt 11. novembriks 2027 esitab kriisilahendusnõukogu tihedas koostöös kriisilahendusasutustega komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid. See võib sisaldada samuti soovitusi finantssektori ja finantssektoriväliste üksuste aruandlusnõuete vahelise kooskõla parandamiseks. Vajaduse korral ajakohastatakse aruannet korrapäraselt.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud aruannet, intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.
Artikkel 31a 12.

Käesoleva artikli ja artikli 88 lõike 7 kohaldamisel tähendab „teised asutused“ järgmisi asutusi:

a) 

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

b) 

Euroopa Pangandusjärelevalve;

c) 

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;

d) 

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;

e) 

määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused, välja arvatud riikide kriisilahendusasutused;

f) 

määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;

g) 

määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 3 määratletud pädevad asutused;

h) 

määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 9 määratletud ühtse järelevalvemehhanismi moodustavad pädevad asutused;

i) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1620 ( 13 ) asutatud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet;

j) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640 ( 14 ) artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud finantsjärelevalve tegijad.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „finantsasutus“ määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis a määratletud finantseerimisasutust.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid