+Artikkel 38 Rahatrahvid
---+Artikkel 38 1.
---+Artikkel 38 2.
---+Artikkel 38 3.
---+Artikkel 38 4.
---+Artikkel 38 5.
---+Artikkel 38 6.
---+Artikkel 38 7.
---+Artikkel 38 8.
---+Artikkel 38 9.

Artikkel 38 Rahatrahvid

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Artikkel 38 1.
Kui kriisilahendusnõukogu leiab, et artiklis 2 osutatud ettevõtja on tahtlikult või hooletusest pannud toime mõne lõikes 2 loetletud õigusrikkumise, teeb kriisilahendusnõukogu otsuse määrata rahatrahv kooskõlas lõikega 3.

Sellise ettevõtja õigusrikkumist peetakse tahtlikuks, kui on objektiivseid tegureid, mis näitavad, et ettevõtja või selle juhtorgan või kõrgem juhtkond tegutses rikkumist toime pannes tahtlikult.

Artikkel 38 2.

Artiklis 2 osutatud ettevõtjale määratakse rahatrahv järgmiste õigusrikkumiste eest:

a) 

kui nad ei esita artikli 34 kohaselt nõutavat teavet;

b) 

kui nad ei allu artikli 35 kohasele üldisele uurimisele või artikli 36 kohasele kohapealsele kontrollile;

c) 

kui nad ei täida otsust, mille kriisilahendusnõukogu on neile suunanud artikli 29 kohaselt.

Artikkel 38 3.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahatrahvide põhisumma arvutatakse protsendimäärana ettevõtja eelmise majandusaasta netokäibest, k.a brutotulu, mis koosneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 316 kohastest saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuva või fikseeritud tootlusega väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- ja teenustasudest, või liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, vastava väärtusena omavääringus 19. augustil 2014, ning see määratakse kindlaks järgmistes vahemikes:

a) 

lõike 2 punktides a ja b osutatud õigusrikkumiste puhul on põhisumma protsendimäär vähemalt 0,05 %, kuid mitte suurem kui 0,15 %;

b) 

lõike 2 punktis c osutatud õigusrikkumiste puhul on põhisumma protsendimäär vähemalt 0,25 %, kuid mitte suurem kui 0,5 %.

Selleks et otsustada, kas rahatrahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus osutatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab kriisilahendusnõukogu arvesse asjaomase ettevõtja eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedale nende ettevõtjate puhul, mille aastane käive on alla 1 000 000 000  euro, keskmise määra lähedusse ettevõtjate puhul, mille aastane käive on 1 000 000 000 kuni 5 000 000 000  eurot, ning ülemmäära lähedusse nende ettevõtjate puhul, mille aastane käive on rohkem kui 5 000 000 000  eurot.

Artikkel 38 4.
Lõikes 3 osutatud põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse lõigetes 5 ja 6 osutatud raskendavaid või kergendavaid asjaolusid vastavalt lõikes 9 osutatud asjaomastele koefitsientidele.

Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid raskendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Artikkel 38 5.

Lõikes 1 osutatud rahatrahvide suhtes kohaldatakse järgmisi raskendavaid asjaolusid:

a) 

õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult;

b) 

õigusrikkumine on toime pandud korduvalt;

c) 

õigusrikkumine on kestnud kauem kui kolm kuud;

d) 

õigusrikkumine tõi välja süsteemsed puudused ettevõtja töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis;

e) 

õigusrikkumise avastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid;

f) 

ettevõtja kõrgem juhtkond ei ole kriisilahendusnõukogu läbiviidava uurimise käigus teinud kriisilahendusnõukoguga koostööd.

Artikkel 38 6.

Lõikes 1 osutatud rahatrahvide suhtes kohaldatakse järgmisi kergendavaid asjaolusid:

a) 

õigusrikkumine on kestnud vähem kui 10 tööpäeva;

b) 

ettevõtja kõrgem juhtkond suudab tõendada, et õigusrikkumise ärahoidmiseks on võetud kõik vajalikud meetmed;

c) 

ettevõtja teavitas kriisilahendusnõukogu õigusrikkumisest kiiresti, tulemuslikult ja täielikult;

d) 

ettevõtja on võtnud vabatahtlikult meetmeid, et tagada sarnase õigusrikkumise edaspidine ärahoidmine.

Artikkel 38 7.
Olenemata lõigetest 2–6, ei tohi kohaldatavad rahatrahvid olla suuremad kui 1 % lõikes 1 osutatud ettevõtja eelneva majandusaasta käibest.

Erandina esimesest lõigust, kui ettevõtja on saanud sellest õigusrikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu ja kui on võimalik teha kindlaks kasu, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, või kahju, mis on ära hoitud sellise õigusrikkumise tulemusel, võrdub rahatrahv vähemalt selle rahalise kasuga.

Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks lõikes 2 loetletud õigusrikkumine, kohaldatakse üksnes ühe õigusrikkumisega seonduvat ning vastavalt käesolevale artiklile välja arvutatud kõrgemat rahatrahvi.

Artikkel 38 8.
Lõike 2 kohaldamisalast välja jäävatel juhtudel võib kriisilahendusnõukogu soovitada riiklikel kriisilahendusasutustel võtta meetmeid, et tagada asjakohaste karistuste määramine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 110–114 ning asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.
Artikkel 38 9.

Kriisilahendusnõukogu kohaldab rahatrahvide arvutamisel järgmisi raskendavate asjaoludega seotud korrigeerimiskoefitsiente:

a) 

kui õigusrikkumine on toime pandud korduvalt, kohaldatakse iga korduva õigusrikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1;

b) 

kui õigusrikkumine on kestnud kauem kui kolm kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

c) 

kui õigusrikkumine on toonud välja süsteemsed puudused ettevõtja töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;

d) 

kui õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

e) 

kui õigusrikkumise avastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

f) 

kui ettevõtja kõrgem juhtkond ei ole kriisilahendusnõukogu läbiviidava uurimise käigus teinud kriisilahendusnõukoguga koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.

Kriisilahendusnõukogu kohaldab rahatrahvide arvutamisel järgmisi kergendavate asjaoludega seotud korrigeerimiskoefitsiente:

a) 

kui rikkumine on kestnud vähem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

b) 

kui ettevõtja kõrgem juhtkond suudab tõendada, et rikkumise ärahoidmiseks on võetud kõik vajalikud meetmed, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

c) 

kui ettevõtja on kriisilahendusnõukogu rikkumisest teavitanud kiiresti, mõjusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

d) 

kui ettevõtja on võtnud vabatahtlikult meetmeid eesmärgiga tagada sarnase rikkumise edaspidine ärahoidmine, kohaldatakse koefitsienti 0,6.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue