1. Võttes arvesse mõju, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetus võib avaldada tema majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õigusliku vormi, riskiprofiili, suuruse ja õigusliku staatuse tõttu, tema seotuse tõttu teiste reguleeritud ettevõtjatega või finantssüsteemiga üldiselt, tema tegevuse ulatuse ja keerukuse tõttu, ning olenevalt sellest, kas tema maksejõuetus ja sellele järgnev likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses avaldaks tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju finantsturgudele, muudele ettevõtjatele, kindlustusvõtjatele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, tagavad liikmesriigid, et järelevalve- ja kriisilahendusasutused määravad kindlaks, kas teatavate kindlustus- ja edasikindlustusandjate ja kindlustusgruppide suhtes võib kohaldada lihtsustatud kohustusi seoses järgmisega:
|
a)
|
artiklites 5–8 sätestatud ennetavate finantsseisundi taastamise kavade ja artiklites 9–12 sätestatud kriisilahenduse kavade sisu ja üksikasjad;
|
|
b)
|
esimeste ennetavate finantsseisundi taastamise kavade ja kriisilahenduse kavade koostamise tähtpäev ning ennetavate finantsseisundi taastamise kavade ja kriisilahenduse kavade ajakohastamise sagedus, mis võib olla väiksem kui artikli 5 lõikes 4, artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatu;
|
|
c)
|
kindlustus- või edasikindlustusandjalt vastavalt artikli 5 lõikele 6, artikli 7 lõikele 3 artikli 10 lõikele 2 ja artikli 12 lõikele 1 nõutava teabe sisu ja üksikasjalikkuse tase;
|
|
d)
|
artiklites 13 ja 14 sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks nõutavate andmete üksikasjalikkuse tase.
|