1. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused hindavad pärast konsulteerimist järelevalveasutusega, mil määral on kindlustusgruppi mittekuuluv kindlustus- või edasikindlustusandja kriisilahenduskõlblik, ilma et eeldataks avaliku sektori erakorralise finantstoetuse saamist lisaks kindlustuse tagamise skeemide või mis tahes rahastute kasutamisele, kui need on kättesaadavad ja kohaldatavad.
Kindlustus- või edasikindlustusandjat peetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui on teostatav või usutav likvideerida see kindlustus- või edasikindlustusandja tavalises maksejõuetusmenetluses või viia selle kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes läbi kriisilahendusmenetlus, rakendades kriisilahenduse vahendeid ja kasutades kriisilahendusõigusi.