+Artikkel 15 Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus
---+Artikkel 15 1
---+Artikkel 15 2
---+Artikkel 15 3
---+Artikkel 15 4
---+Artikkel 15 5
---+Artikkel 15 6
---+Artikkel 15 7
---+Artikkel 15 8

Artikkel 15 Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus

1. Ülevaade

,
Artikkel 15 1

1.   Liikmesriigid tagavad, et juhul kui artiklite 13 või 14 kohaselt läbi viidud hindamine näitab, et kindlustus- või edasikindlustusandja kriisilahenduskõlblikkust pärsivad olulised asjaolud, teatab kriisilahendusasutus sellest kirjalikult kõnealusele kindlustus- või edasikindlustusandjale ja asjaomasele järelevalveasutusele.
Artikkel 15 2

2.   Artikli 9 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 4 osutatud nõuded, mille kohaselt kriisilahendusasutused peavad koostama kriisilahenduse kavad ja asjaomased kriisilahendusasutused tegema kindlustusgrupi kriisilahenduse kavade osas ühise otsuse kooskõlas artikliga 17, peatatakse pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teadet, kuni kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste asjaolude kõrvaldamise meetmed on kriisilahendusasutuse poolt käesoleva artikli lõike 3 kohaselt heaks kiidetud või käesoleva artikli lõike 4 kohaselt otsustatud.
Artikkel 15 3

3.   Nelja kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate kättesaamist esitab kindlustus- või edasikindlustusandja kriisilahendusasutusele võimalike meetmete ettepaneku teates märgitud oluliste pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks.

Kindlustus- või edasikindlustusandja ettepandud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse oluliste pärssivate asjaolude põhjuseid.

Pärast konsulteerimist järelevalveasutusega hindab kriisilahendusasutus, kas nende meetmetega on võimalik oluliste pärssivate asjaoludega tulemuslikult tegeleda või need kõrvaldada.
Artikkel 15 4

4.   Kriisilahendusasutused, kes leiavad, et kindlustus- või edasikindlustusandja poolt vastavalt lõikele 3 esitatud meetmed ei vähenda ega kõrvalda asjaomast olulist pärssivat asjaolu tulemuslikult, nõuavad kas otse või järelevalveasutuse kaudu, et kindlustus- või edasikindlustusandja võtaks lõikes 5 sätestatud mis tahes alternatiivseid meetmeid, ning teavitavad neist meetmetest kirjalikult asjaomast kindlustus- või edasikindlustusandjat, kes esitab pärast sellise teate saamist kuu aja jooksul kava nende nõuete täitmiseks.

Alternatiivsete meetmete kindlaksmääramisel selgitab kriisilahendusasutus, miks kindlustus- või edasikindlustusandja esitatud meetmed ei võimaldaks kriisilahenduskõlblikkust pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja miks on kavandatud alternatiivsed meetmed nende pärssivate asjaolude kõrvaldamiseks proportsionaalsed. Kriisilahendusasutused võtavad arvesse meetmete mõju kindlustus- või edasikindlustusandja majandustegevusele, tema stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.
Artikkel 15 5

5.   Lõike 4 kohaldamiseks antakse kriisilahendusasutustele õigus võtta vähemalt järgmisi alternatiivseid meetmeid:

a)

nõuda, et kindlustus- või edasikindlustusandja vaataks läbi kindlustusgrupisisesed rahastamislepingud või tegeleks nende puudumise küsimusega või koostaks teenuslepingud (kindlustusgrupisisesed või kolmandate isikutega);

b)

nõuda, et kindlustus- või edasikindlustusandja piiraks oma maksimaalset individuaalset ja summaarset riskipositsiooni;

c)

nõuda kindlustus- või edasikindlustusandjalt konkreetsetel juhtudel või regulaarselt kriisilahenduse seisukohast olulise täiendava teabe esitamist;

d)

nõuda, et kindlustus- või edasikindlustusandja võõrandaks teatava vara või restruktureeriks kohustised;

e)

nõuda, et kindlustus- või edasikindlustusandja piiraks teatavat praegust või kavandatud tegevust või lõpetaks selle;

f)

piirata või takistada uute või seniste äriliinide arendamist või uute või seniste toodete müüki;

g)

nõuda, et kindlustus- või edasikindlustusandja muudaks oma edasikindlustusstrateegiat;

h)

nõuda kindlustus- või edasikindlustusandja või mõne otse või kaudselt kindlustusgrupi kontrolli all oleva ettevõtja õiguslike või tegevusstruktuuride muutmist vähem keerukaks, tagamaks, et kriisilahenduse vahendite rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;

i)

nõuda kindlustus- või edasikindlustusandjalt või emaettevõtjalt liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva kindlustusvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva kindlustusvaldusettevõtja loomist;

j)

kui kindlustus- või edasikindlustusandja on segakindlustusvaldusettevõtja tütarettevõtja, nõuda, et segakindlustusvaldusettevõtja looks kindlustus- või edasikindlustusandja kontrollimiseks eraldi kindlustusvaldusettevõtja, kui seda on vaja kindlustus- või edasikindlustusandja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste kriisilahenduse vahendite rakendamist ja kriisilahendusõiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju kindlustusgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.
Artikkel 15 6

6.   Enne lõikes 5 osutatud mis tahes alternatiivse meetme kindlaksmääramist ja pärast järelevalveasutusega konsulteerimist kaalub kriisilahendusasutus nõuetekohaselt, milline on selle meetme võimalik mõju kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja majandustegevuse usaldusväärsusele ja stabiilsusele ning siseturule.
Artikkel 15 7

7.   Lõike 1 või 4 kohaselt koostatud teate või otsuse kohta kehtib järgmine:

a)

teade või otsus sisaldab asjaomase hindamise või järelduse põhjuseid;

b)

teate või otsuse võib edasi kaevata.

Lisaks märgitakse lõike 4 kohaselt tehtud otsuses, kuidas see vastab lõike 4 teises lõigus sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudele.
Artikkel 15 8

8.   EIOPA koostab hiljemalt 29. juuliks 2027 kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 16 suunised, et täiendavalt täpsustada käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud meetmeid ja iga meetme kohaldamise asjaolusid.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid