+Artikkel 70 Kriisilahenduse kolleegiumid
---+Artikkel 70 1
---+Artikkel 70 2
---+Artikkel 70 3
---+Artikkel 70 4
---+Artikkel 70 5
---+Artikkel 70 6
---+Artikkel 70 7

Artikkel 70 Kriisilahenduse kolleegiumid

1. Ülevaade

,
Artikkel 70 1

1.   Kindlustusgrupi tasandi kriisilahendusasutused moodustavad artiklites 10, 11, 14, 16, 73 ja 74 osutatud ülesannete täimiseks ning asjakohasel juhul kolmandate riikide kriisilahendusasutustega koostöö ja koordineerimise tagamiseks kriisilahenduse kolleegiumid.

Eelkõige kehtestavad kriisilahenduse kolleegiumid kindlustusgrupi tasandi kriisilahendusasutuse, teiste kriisilahendusasutuste ning asjakohasel juhul järelevalveasutuste ja kindlustusgrupi järelevalvajate jaoks raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)

kindlustusgrupi kriisilahenduse kavade väljatöötamiseks ja kindlustusgruppide suhtes kriisilahenduse õiguste kasutamiseks olulise teabe vahetamine;

b)

kindlustusgrupi kriisilahenduse kavade väljatöötamine;

c)

kindlustusgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine kooskõlas artikliga 14;

d)

õiguste kasutamine kindlustusgruppide kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks kooskõlas artikliga 16;

e)

otsustamine artiklis 73 või 74 osutatud kindlustusgrupi kriisilahenduse skeemi loomise vajaduse üle;

f)

kokkuleppele jõudmine artikli 73 või 74 kohaselt esitatud kindlustusgrupi kriisilahenduse skeemi kohta;

g)

kindlustusgrupi kriisilahenduse strateegiatest ja skeemidest avalikkuse teavitamise koordineerimine;

h)

kindlustuse tagamise skeemide või rahastute kasutamise koordineerimine.

Peale selle võib kriisilahenduse kolleegiume kasutada foorumina, kus arutada piiriülese kindlustusgrupi kriisilahendusmenetlusega seotud küsimusi.
Artikkel 70 2

2.   Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed on järgmised asutused:

a)

kindlustusgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

b)

kõigi nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus on asutatud kindlustusgrupi järelevalve alla kuuluv tütarettevõtjast kindlustus- või edasikindlustusandja;

c)

nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus on asutatud kindlustusgrupi ühe või mitme kindlustus- või edasikindlustusandja emaettevõtja, kelleks on artikli 1 lõike 1 punktides b, d või e osutatud ettevõtja;

d)

kindlustusgrupi järelevalvaja ja liikmesriikide järelevalveasutused, kui kriisilahendusasutus on kriisilahenduse kolleegiumi liige;

e)

pädevad ministeeriumid, kui kriisilahenduse kolleegiumi liikmeks olevad kriisilahendusasutused ei ole pädevad ministeeriumid;

f)

asjakohasel juhul ametiasutus, kes vastutab liikmesriigi kindlustuse tagamise skeemi eest, kui kõnealuse liikmesriigi kriisilahendusasutus on kriisilahenduse kolleegiumi liige;

g)

EIOPA, kui teisest lõigust ei tulene teisiti;

h)

selliste liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus kindlustusgrupi kindlustus- või edasikindlustusandjal on märkimisväärne piiriülene tegevus.

Esimese lõigu punkti g kohaldamisel edendab ja jälgib EIOPA kriisilahenduse kolleegiumite tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning kriisilahenduse kolleegiumite ühtlustamist. Sellel eesmärgil kutsutakse EIOPA osalema kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutel. EIOPA-l ei ole hääleõigust.

Esimese lõigu punkti h kohaldamisel on kriisilahendusasutuste osalemine piiratud üksnes tõhusa teabevahetuse eesmärgi saavutamisega.
Artikkel 70 3

3.   Nende kolmandate riikide kriisilahendusasutusi, kus asub liidus asutatud emaettevõtja või kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjast kindlustus- või edasikindlustusandja või filiaal, mida peetaks oluliseks, kui see asuks liidus, võib kutsuda kriisilahenduse kolleegiumis osalema vaatlejana, tingimusel et kõnealuste asutuste suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kindlustusgrupi tasandi kriisilahendusasutuse hinnangul samaväärsed artiklis 80 sätestatud nõuetega.
Artikkel 70 4

4.   Kui kindlustusgrupp on finantskonglomeraat või selle osa, kutsutakse direktiivi 2014/59/EL artikli 3 kohaselt määratud asjaomased asutused osalema kriisilahenduse kolleegiumis vaatlejana.
Artikkel 70 5

5.   Kriisilahenduse kolleegiumi juhatajaks on kindlustusgrupi tasandi kriisilahendusasutus. Juhatajana täidab ta järgmisi ülesandeid:

a)

koostab pärast teiste kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega konsulteerimist kriisilahenduse kolleegiumi toimimiseks kirjaliku korra ja menetluse;

b)

koordineerib kriisilahenduse kolleegiumi kogu tegevust;

c)

kutsub kokku ja juhatab kõiki kriisilahenduse kolleegiumi koosolekuid ning teavitab eelnevalt kõiki kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid kriisilahenduse kolleegiumi koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja aspektidest, mida tuleb arvesse võtta;

d)

teavitab kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid kõigist kavandatavatest koosolekutest, et nad saaksid esitada osalemistaotluse;

e)

otsustab vastavalt konkreetsele vajadusele, millised liikmed ja vaatlejad kutsutakse kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutel osalema, võttes arvesse arutatava küsimuse asjakohasust asjaomaste liikmete ja vaatlejate jaoks;

f)

teavitab kõiki kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid aegsasti kõnealuste koosolekute otsustest ja tulemustest.

Hoolimata esimese lõigu punktist e on kriisilahendusasutustel õigus osaleda kriisilahenduse kolleegiumi kõigil sellistel koosolekutel, mille päevakorras on küsimused, mis nõuavad ühise otsuse tegemist või on seotud nende liikmesriigis asuva kindlustusgrupi ettevõtjaga.
Artikkel 70 6

6.   Kindlustusgrupi tasandi kriisilahendusasutused ei ole kohustatud moodustama kriisilahenduse kolleegiumit juhul, kui muud töörühmad või kolleegiumid täidavad samu funktsioone ja ülesandeid, mis on sätestatud lõikes 1, ning täidavad kõiki käesolevas artiklis ja artiklis 72 sätestatud tingimusi ja menetlusi, sealhulgas liikmesust ja kriisilahenduse kolleegiumites osalemist puudutavaid tingimusi ja menetlusi. Sel juhul tuleb kõiki käesoleva direktiivi viiteid kriisilahenduse kolleegiumitele käsitada viidetena kõnealustele muudele töörühmadele või kolleegiumitele.
Artikkel 70 7

7.   EIOPA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kriisilahenduse kolleegiumite toimimist lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel.

EIOPA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 29. juuliks 2026.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid