+Artikkel 76 Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste tunnustamine ja nendes tehtud otsuste täitmine
---+Artikkel 76 1
---+Artikkel 76 2
---+Artikkel 76 3
---+Artikkel 76 4
---+Artikkel 76 5

Artikkel 76 Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste tunnustamine ja nendes tehtud otsuste täitmine

1. Ülevaade

,
Artikkel 76 1

1.   Kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit, välja arvatud juhul kui ja kuni jõustub asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 75 lõikes 1 osutatud rahvusvaheline leping. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka pärast asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelise lepingu jõustumist niivõrd, kuivõrd kõnealune leping ei reguleeri kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamist ja selles tehtud otsuste täitmist.
Artikkel 76 2

2.   Asjaomane kriisilahendusasutus otsustab, kas tunnustada kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust, mis on seotud liidu tütarettevõtjast kindlustus- või edasikindlustusandja või kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja liidu filiaaliga või emaettevõtjaga, ning kas selles tehtud otsused täita, välja arvatud artiklis 77 sätestatud juhtudel.

Otsuse tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse iga sellise liikmesriigi huve, kus kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja või emaettevõtja tegutseb, ning eelkõige kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamise ja selles tehtud otsuste täitmise võimalikku mõju kindlustusgrupi muudele osadele ja nende liikmesriikide kindlustusvõtjatele, reaalmajandusele ja finantsstabiilsusele.
Artikkel 76 3

3.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutuste pädevuses on vähemalt järgmine:

a)

kasutada kriisilahendusõigusi seoses:

i)

kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja või emaettevõtja varaga, mis asub nende liikmesriigis või mida reguleeritakse nende liikmesriigi õigusega;

ii)

kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja õiguste või kohustistega, mis on kirjendatud nende liikmesriigis asuva kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja liidu filiaali raamatupidamises või mida reguleeritakse nende liikmesriigi õigusega või kui selliste õiguste ja kohustistega seotud nõuded on sisse nõutavad nende liikmesriigis;

b)

viia lõpule, sealhulgas nõuda teiselt isikult meetmete võtmist, et viia lõpule kõnealuses liikmesriigis asutatud liidu tütarettevõtjast kindlustus- või edasikindlustusandja aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmine;

c)

kasutada artiklis 49, 50 või 51 sätestatud õigusi seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtja mis tahes lepingupoole õigustega, kui sellised õigused on vajalikud kolmanda riigi kriisilahendusmenetlustes tehtud otsuste täitmiseks; ning

d)

tunnistada mittetäidetavaks lõikes 2 osutatud ettevõtja või muu kindlustusgrupi ettevõtja õigus lepinguid lõpetada või kiirendada või mõjutada lepingulisi õigusi, kui see õigus tuleneb kriisilahenduse meetmest, mille on kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja või selliste ettevõtjate emaettevõtja või muude kindlustusgrupi ettevõtjate suhtes võtnud kas kolmanda riigi kriisilahendusasutus ise või mis on võetud muul viisil vastavalt kõnealuses riigis kriisilahenduskorda reguleerivatele õiguslikele või regulatiivsetele nõuetele, tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate sisuliste kohustuste, sealhulgas makse- ja tarnekohustuse täitmist ning tagatise andmist.
Artikkel 76 4

4.   Kriisilahendusasutused võivad vajaduse korral avalikes huvides võtta emaettevõtja suhtes kriisilahenduse meetme, kui asjaomase kolmanda riigi ametiasutus teeb kindlaks, et kindlustus- või edasikindlustusandja, kes on selle emaettevõtja tütarettevõtjast kindlustus- või edasikindlustusandja ja on kõnealuses kolmandas riigis asutatud, vastab kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt kriisilahenduse eeltingimustele. Selle võimaldamiseks tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutuste pädevuses on kasutada asjaomase emaettevõtja suhtes kõiki kriisilahendusõigusi, ning kohaldatakse artiklit 48.
Artikkel 76 5

5.   Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selles tehtud otsuste täitmine ei piira tavalist maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse riigisisese õiguse kohaselt ning asjakohasel juhul kooskõlas käesoleva direktiiviga.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid