+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
---+Artikkel 1 Sisu
------+Artikkel 1 1.
------+Artikkel 1 2.
------+Artikkel 1 3.
---+Artikkel 2 Mõisted
---+Artikkel 3 Riiklik hoonete renoveerimiskava
------+Artikkel 3 1.
------+Artikkel 3 2.
------+Artikkel 3 3.
------+Artikkel 3 4.
------+Artikkel 3 5.
------+Artikkel 3 6.
------+Artikkel 3 7.
------+Artikkel 3 8.
------+Artikkel 3 9.
---+Artikkel 4 Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika vastuvõtmine
---+Artikkel 5 Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine
------+Artikkel 5 1.
------+Artikkel 5 2.
------+Artikkel 5 3.
---+Artikkel 6 Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamine
------+Artikkel 6 1.
------+Artikkel 6 2.
------+Artikkel 6 3.
------+Artikkel 6 4.
---+Artikkel 7 Uued hooned
------+Artikkel 7 1.
------+Artikkel 7 2.
------+Artikkel 7 3.
------+Artikkel 7 4.
------+Artikkel 7 5.
------+Artikkel 7 6.
---+Artikkel 8 Olemasolevad hooned
------+Artikkel 8 1.
------+Artikkel 8 2.
------+Artikkel 8 3.
---+Artikkel 9 Mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardid ja eluhoonete progressiivse renoveerimise trajektoorid
------+Artikkel 9 1.
------+Artikkel 9 2.
------+Artikkel 9 3.
------+Artikkel 9 4.
------+Artikkel 9 5.
------+Artikkel 9 6.
------+Artikkel 9 7.
------+Artikkel 9 8.
---+Artikkel 10 Päikeseenergia hoonetes
------+Artikkel 10 1.
------+Artikkel 10 2.
------+Artikkel 10 3.
------+Artikkel 10 4.
------+Artikkel 10 5.
---+Artikkel 11 Heitevabad hooned
------+Artikkel 11 1.
------+Artikkel 11 2.
------+Artikkel 11 3.
------+Artikkel 11 4.
------+Artikkel 11 5.
------+Artikkel 11 6.
------+Artikkel 11 7.
---+Artikkel 12 Renoveerimispass
------+Artikkel 12 1.
------+Artikkel 12 2.
------+Artikkel 12 3.
------+Artikkel 12 4.
------+Artikkel 12 5.
------+Artikkel 12 6.
------+Artikkel 12 7.
------+Artikkel 12 8.
---+Artikkel 13 Hoone tehnosüsteemid
------+Artikkel 13 1.
------+Artikkel 13 2.
------+Artikkel 13 3.
------+Artikkel 13 4.
------+Artikkel 13 5.
------+Artikkel 13 6.
------+Artikkel 13 7.
------+Artikkel 13 8.
------+Artikkel 13 9.
------+Artikkel 13 10.
------+Artikkel 13 11.
------+Artikkel 13 12.
---+Artikkel 14 Kestliku liikuvuse taristu
------+Artikkel 14 1.
------+Artikkel 14 2.
------+Artikkel 14 3.
------+Artikkel 14 4.
------+Artikkel 14 5.
------+Artikkel 14 6.
------+Artikkel 14 7.
------+Artikkel 14 8.
------+Artikkel 14 9.
------+Artikkel 14 10.
---+Artikkel 15 Hoonete nutivalmidus
------+Artikkel 15 1.
------+Artikkel 15 2.
------+Artikkel 15 3.
------+Artikkel 15 4.
---+Artikkel 16 Andmevahetus
------+Artikkel 16 1.
------+Artikkel 16 2.
------+Artikkel 16 3.
------+Artikkel 16 4.
------+Artikkel 16 5.
---+Artikkel 17 Rahalised soodustused, oskused ja turutõkked
------+Artikkel 17 1.
------+Artikkel 17 2.
------+Artikkel 17 3.
------+Artikkel 17 4.
------+Artikkel 17 5.
------+Artikkel 17 6.
------+Artikkel 17 7.
------+Artikkel 17 8.
------+Artikkel 17 9.
------+Artikkel 17 10.
------+Artikkel 17 11.
------+Artikkel 17 12.
------+Artikkel 17 13.
------+Artikkel 17 14.
------+Artikkel 17 15.
------+Artikkel 17 16.
------+Artikkel 17 17.
------+Artikkel 17 18.
------+Artikkel 17 19.
---+Artikkel 18 Hoonete energiatõhususe ühtsed kontaktpunktid
------+Artikkel 18 1.
------+Artikkel 18 2.
------+Artikkel 18 3.
---+Artikkel 19 Energiamärgised
------+Artikkel 19 1.
------+Artikkel 19 2.
------+Artikkel 19 3.
------+Artikkel 19 4.
------+Artikkel 19 5.
------+Artikkel 19 6.
------+Artikkel 19 7.
------+Artikkel 19 8.
------+Artikkel 19 9.
------+Artikkel 19 10.
------+Artikkel 19 11.
------+Artikkel 19 12.
------+Artikkel 19 13.
------+Artikkel 19 14.
---+Artikkel 20 Energiamärgiste väljastamine
------+Artikkel 20 1.
------+Artikkel 20 2.
------+Artikkel 20 3.
------+Artikkel 20 4.
------+Artikkel 20 5.
------+Artikkel 20 6.
------+Artikkel 20 7.
------+Artikkel 20 8.
---+Artikkel 21 Energiamärgise väljapanek
------+Artikkel 21 1.
------+Artikkel 21 2.
------+Artikkel 21 3.
---+Artikkel 22 Hoonete energiatõhususe andmebaasid
------+Artikkel 22 1.
------+Artikkel 22 2.
------+Artikkel 22 3.
------+Artikkel 22 4.
------+Artikkel 22 5.
------+Artikkel 22 6.
------+Artikkel 22 7.
---+Artikkel 23 Ülevaatus
------+Artikkel 23 1.
------+Artikkel 23 2.
------+Artikkel 23 3.
------+Artikkel 23 4.
------+Artikkel 23 5.
------+Artikkel 23 6.
------+Artikkel 23 7.
------+Artikkel 23 8.
------+Artikkel 23 9.
---+Artikkel 24 Kütte-, ventilatsiooni- ning jahutussüsteemide ülevaatuse aruanded
------+Artikkel 24 1.
------+Artikkel 24 2.
------+Artikkel 24 3.
---+Artikkel 25 Sõltumatud eksperdid
------+Artikkel 25 1.
------+Artikkel 25 2.
---+Artikkel 26 Ehitusspetsialistide sertifitseerimine
------+Artikkel 26 1.
------+Artikkel 26 2.
---+Artikkel 27 Sõltumatu kontrollisüsteem
------+Artikkel 27 1.
------+Artikkel 27 2.
------+Artikkel 27 3.
---+Artikkel 28 Läbivaatamine
---+Artikkel 29 Teavitamine
------+Artikkel 29 1.
------+Artikkel 29 2.
------+Artikkel 29 3.
------+Artikkel 29 4.
---+Artikkel 30 Konsulteerimine
---+Artikkel 31 I lisa kohandamine tehnika arenguga
---+Artikkel 32 Delegeeritud volituste rakendamine
------+Artikkel 32 1.
------+Artikkel 32 2.
------+Artikkel 32 3.
------+Artikkel 32 4.
------+Artikkel 32 5.
------+Artikkel 32 6.
---+Artikkel 33 Komiteemenetlus
------+Artikkel 33 1.
------+Artikkel 33 2.
------+Artikkel 33 3.
---+Artikkel 34 Karistused
---+Artikkel 35 Ülevõtmine
------+Artikkel 35 1.
------+Artikkel 35 2.
---+Artikkel 36 Kehtetuks tunnistamine
---+Artikkel 37 Jõustumine ja kohaldamine
---+Artikkel 38 Adressaadid
---+I LISA Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik
---+II LISA Riikliku hoonete renoveerimiskava näidisvorm
---+III LISA Uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamine vastavalt artikli 7 lõikele 2
---+IV LISA Hoonete nutivalmiduse hindamise ühine üldraamistik
---+V LISA Energiamärgise näidisvorm
---+VI LISA Sõltumatud süsteemid energiamärgiste kontrollimiseks
---+VII LISA
---+VIII LISA Nõuded renoveerimispassidele
---+IX LISA
---+X LISA Vastavustabel

English - European Union - Energy - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1275,

24. aprill 2024,

hoonete energiatõhususe kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

Artikkel 1 Sisu

Artikkel 2 Mõisted

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„hoone“ – katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima tagamiseks tarbitakse energiat;

„heitevaba hoone“ – I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse energiat või vajab väga väikest energiakogust, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO2 heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid, vastavalt artiklile 11;

„liginullenergiahoone“– hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui 2023. aastal liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6 lõikele 2 esitatud kuluoptimaalne tase ning kus nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärineb väga olulisel määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast;

„energiatõhususe miinimumstandardid“ – reeglid, millega nõutakse olemasolevatelt hoonetelt energiatõhususe nõude täitmist hoonefondi ulatusliku rekonstrueerimise kava osana või käivituspunktiks oleva turutoimingu korral, näiteks müük, rent, kinkimine või otstarbe muutmine katastris või kinnistusraamatus teataval ajavahemikul või kindlaks kuupäevaks, käivitades seeläbi olemasolevate hoonete renoveerimise;

„avaliku sektori asutused“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 12 määratletud avaliku sektori asutused;

„hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks ning kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja energia salvestamiseks, või selliste süsteemide kogum, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärit energiat kasutavad süsteemid;

„hoone automaatika- ja juhtimissüsteem“ – süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja inseneriteenuseid, mis võivad toetada hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist, kasutades automaatset juhtimist ja lihtsustades nimetatud hoone tehnosüsteemide manuaalset haldamist;

„hoone energiatõhusus“ – arvutatud või mõõdetud energia kogus, mis on vajalik hoone tüüpilise kasutuse energiavajaduste rahuldamiseks, milles sisaldub kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, tarbevee soojendamiseks ja valgustuseks kasutatav energia;

„primaarenergia“ – energia taastuvatest ja mittetaastuvatest allikatest, mis ei ole läbinud ühtegi muundamise ega ülekande protsessi;

10)

„mõõdetud“ – mõõdetud asjakohase seadme, näiteks energiaarvesti, võimsusarvesti, võimsuse mõõte- ja seireseadme või elektriarvesti abil;

11)

„taastumatu primaarenergia tegur“ – näitaja, mis arvutatakse jagades taastumatutest energiaallikatest pärinev primaarenergia antud energiakandjale, sealhulgas tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud kasutuskohtadesse tarnimisel, tarnitud energiaga;

12)

„taastuva primaarenergia tegur“ – näitaja, mis arvutatakse jagades taastuvast kohapealsest, lähedal asuvast või kaugest energiaallikast pärinev primaarenergia, mida tarnitakse konkreetse energiakandja kaudu sisaldades tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud kasutuskohtadesse tarnimisel, tarnitud energiaga;

13)

„summaarne primaarenergiategur“ – antud energiakandja taastuva primaarenergia teguri ja taastumatu primaarenergia teguri summa;

14)

„energia taastuvatest energiaallikatest“– energia, mis pärineb taastuvatest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuul, päike (päikesesoojus ja päikeseelekter), ning geotermiline energia osmootiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, laine- ja muu ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaas;

15)

„hoone välispiire“ – hoone sisemust väliskeskkonnast eraldavad hoone integreeritud elemendid;

16)

„hoone osa“ – hoones paiknev hoone osa, korrus või korter, mis on projekteeritud või mida on muudetud nii, et seda saab kasutada eraldi;

17)

„hoone komponent“ – hoone tehnosüsteem või hoone välispiirde element;

18)

„eluhoone või eluruum“ – ruum või ruumide komplekt alalises hoones või hoone piirdetarinditega eraldatud osas, mis on ette nähtud ühe tavaleibkonna aastaringseks elamiseks;

19)

„renoveerimispass“ – konkreetsele hoonele kohandatud tegevuskava hoone tervikrekonstrueerimiseks maksimaalse arvu etappidega, millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust;

20)

„tervikrekonstrueerimine“ – renoveerimine, mis on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis keskendub olulistele hoone komponentidele ja millega muudetakse hoone või hoone osa:

enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks;

alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks;

21)

„etapiviisiline tervikrekonstrueerimine“ – tervikrekonstrueerimine, mis teostatakse renoveerimispassis sätestatud suurima arvu etappide kohaselt;

22)

„oluline rekonstrueerimine“ – hoone renoveerimine, mille puhul:

hoone välispiirete või tehnosüsteemide renoveerimisega seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub; või

renoveeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.

Liikmesriigid võivad valida, kas nad kohaldavad punkti a või b;

23)

„kasutusaegsed kasvuhoonegaaside heitkogused“ – kasvuhoonegaaside heitkogused, mis on seotud hoone tehnosüsteemide energiatarbimisega hoone kasutamise ja käitamise ajal;

24)

„olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused“ – kasvuhoonegaaside heitkogused, mis tekivad hoone kogu olelusringi jooksul, sealhulgas ehitusmaterjalide tootmise ja transpordi, ehitusplatsi tegevuste, hoone energiakasutuse ja ehitusmaterjalide asendamise, samuti lammutamise, jäätmete transpordi ja käitluse ning jäätmete korduskasutamise, ringlussevõtu ja lõpliku kõrvaldamise käigus;

25)

„olelusringi globaalse soojenemise potentsiaal“ – näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali panust kogu hoone olelusringi jooksul;

26)

„huvide lahknemine“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 54 määratletud huvide lahknemine;

27)

„energiaostuvõimetus“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 52 määratletud energiaostuvõimetus;

28)

„vähekaitstud leibkonnad“ – energiaostuvõimetud leibkonnad või sellised leibkonnad, sealhulgas madalama keskmise sissetulekuga leibkonnad, kelle energiakulud on eriti suured ja kellel puuduvad vahendid nende kasutuses oleva hoone renoveerimiseks;

29)

„Euroopa standard“ – Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi vastu võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard;

30)

„energiamärgis“ – liikmesriigi või selle määratud juriidilise isiku tunnustatud sertifikaat, millel on märgitud hoone või hoone osa energiatõhusus, mis on arvutatud vastavalt artikli 4 kohaselt vastu võetud metoodikale;

31)

„koostootmine“ – soojusenergia ning elektrienergia või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

32)

„kuluoptimaalne tase“ – energiatõhususe tase, mis viib väikseimate kuludeni hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul, kusjuures

väikseim kulu määratakse kindlaks võttes arvesse:

asjaomase hoone kasutamise otstarvet ja kasutust;

ii)

ametlikel prognoosidel põhinevaid energiaga seotud investeerimiskulusid;

iii)

hooldus- ja käituskulusid, sh energiakulu, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste maksumust;

iv)

energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele;

kohapeal toodetud energiast saadud tulu, kui see on asjakohane;

vi)

jäätmekäitluse kulusid, kui see on asjakohane, ning

iga liikmesriik määrab kindlaks hinnangulise majandusliku olelusringi, mis tähendab sellise hoone järelejäänud hinnangulist majanduslikku olelusringi, mille puhul energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoonele tervikuna, või hoone komponendi hinnangulist majanduslikku olelusringi, kui energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoone komponentidele.

Kuluoptimaalne tase peab jääma energiatõhususe tasemete vahemikku, kus hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul arvutatud tasuvusanalüüs on positiivne;

33)

„laadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 ( 1 ) artikli 2 esimese lõigu punktis 48 määratletud laadimispunkt;

34)

„juhtmetaristu eelpaigaldamine“ – kõik meetmed, mis on vajalikud laadimispunktide paigaldamiseks, sealhulgas andmeedastus, kaablid, kaablitrassid ja vajadusel elektriarvestid;

35)

„katusega parkla“ – katusega konstruktsioon, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat;

36)

„eraldatud mikrovõrk“ – võrk, milles 2022. aastal oli tarbimine väiksem kui 500 GWh ja millel puuduvad ühendused teiste süsteemidega;

37)

„nutilaadimine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ( 2 ) artikli 2 teise lõigu punktis 14 m määratletud nutilaadimine;

38)

„kahesuunaline laadimine“ – määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 esimese lõigu punktis 11 määratletud kahesuunaline laadimine;

39)

„hüpoteegiportfelli standardid“ – mehhanismid, mis ergutavad hüpoteeklaenude andjaid koostama kava, et suurendada 2030. ja 2050. aastaks nende hüpoteegiga kaetud hoonete mediaan-energiatõhusust ja julgustada potentsiaalseid kliente parandama oma kinnisvara energiatõhusust vastavalt liidu CO2-heite vähendamise eesmärgile ja asjakohastele energiaeesmärkidele hoonete energiatarbimise valdkonnas, tuginedes määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud keskkonnakestliku majandustegevuse kindlaksmääramise kriteeriumidele;

40)

„säästupõhiste maksete rahastamiskava“ – laenukava, mis on ette nähtud ainult energiatõhususe suurendamiseks ning mille ülesehituses on kindlaks määratud korrelatsioon laenu tagasimaksete ja saavutatud energiasäästu vahel, võttes arvesse ka muid majanduslikke tegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtuse suurenemine ja laenu refinantseerimine;

41)

„hoone digitaalne logiraamat“ – ühine andmekogu, kuhu kantakse kõik asjakohased hoone andmed, sealhulgas energiatõhususega seotud andmed, nagu energiamärgised, renoveerimispassid ja nutivalmiduse näitajad ning andmed olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali kohta, mis hõlbustab teadlike otsuste tegemist ja teabe jagamist ehitussektoris hoonete omanike ja kasutajate, finantsasutuste ja avaliku sektori asutuste vahel;

42)

„jahutussüsteem“ – õhu töötlemise komponentide kombinatsioon temperatuuri kontrollimiseks või selle alandamiseks;

43)

„küttesüsteem“ – komponentide kombinatsioon, mida on tarvis siseruumide õhu töötlemiseks, et temperatuuri tõsta;

44)

„ventilatsioonisüsteem“ – hoone tehnosüsteem, mille abil välisõhk pääseb ruumidesse loomulikul viisil või mehaaniliste vahenditega;

45)

„soojusallikas“ – see osa küttesüsteemist, milles toodetakse I lisas nimetatud kasutuste jaoks kasulikku soojust ühel või mitmel järgmisel viisil:

kütuse põletamine, näiteks katlas;

Joule’i efekt ehk elekterküttekeha läbiva elektrivoolu soojuslik toime;

soojuse sidumine ümbritsevast õhust, ventilatsioonisüsteemist väljuvast õhust või veest või maasoojusallikast soojuspumba abil;

46)

„jahutusallikas“ – see osa jahutussüsteemist, milles toodetakse I lisas nimetatud kasutuste jaoks kasulikku jahutust;

47)

„energiatõhususe leping“ – energiatõhususe leping, mis on määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 33;

48)

„katel“ – katla korpusest ja põletist koosnev üksus, mille abil kantakse vedelikule üle põlemisel eralduv soojus;

49)

„efektiivne nimivõimsus“ – tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral;

50)

„kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest või detsentraliseeritud tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

51)

„kasulik põrandapind“ – hoone põrandapind, mis on vajalik parameetrina, et kvantifitseerida konkreetseid kasutustingimusi, mida väljendatakse põrandapinna ühiku kohta, ning kohaldada lihtsustuste ning tsoonideks jaotamise ja ümberjaotamise reegleid;

52)

„võrdluspõrandapind“ – põrandapind, mida kasutatakse hoone energiatõhususe hindamisel võrdlussuurusena; hoone energiatõhusust hinnates arvutatakse see suurus hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasulike põrandapindade summana;

53)

„süsteemipiir“ – piir, kus tarnitud ja eksporditud energiat mõõdetakse või arvutatakse;

54)

„kohapeal“ – konkreetse hoone sees või peal või maal, kus hoone asub;

55)

„taastuvatest energiaallikatest lähedal toodetud energia“ – taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mis on toodetud konkreetse hoone lähi- või piirkondlikus ümbruses ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

seda saab jaotada ja kasutada ainult selles kohalikus ja piirkondlikus ümbruses spetsiaalse jaotusvõrgu kaudu;

see võimaldab arvutada konkreetse primaarenergiateguri, mis kehtib ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohta, mis on toodetud selles lähi- või piirkondlikus ümbruses, ning

seda saab kasutada kohapeal spetsiaalse ühenduse kaudu energiatootmisallikaga, kus vastava ühenduse jaoks on vaja eriseadmeid, et tagada hoone omatarbeks vajaliku energia ohutu tarnimine ja mõõtmine;

56)

„hoonete energiatõhususega seotud teenused“ või „EPB teenused“ – sellised teenused nagu küte, jahutus, ventilatsioon, tarbevee soojendamine ja valgustus ning muud, mille energiatarbimist võetakse arvesse hoonete energiatõhususe arvutamisel;

57)

„energiavajadus“ – energia, mis tuleb viia või eemaldada sisekliima tagamisega ruumist selleks, et säilitada ruumis ettenähtud tingimusi antud ajavahemikul, võtmata arvesse hoone tehnosüsteemide kadusid;

58)

„energiakasutus“ või „energiatarbimine“ – energiasisend EPB teenust osutavasse tehnosüsteemi, mille otstarve on rahuldada energiavajadust;

59)

„omatarve“ – kohapealsete tehnosüsteemide EPB teenuste energiakasutus taastuvatest allikatest kohapeal või läheduses toodetud taastuvenergiast;

60)

„muud kohapealsed kasutused“ – muude kui EPB teenuste, sealhulgas seadmed, mitmesugused ja täiendavad koormused või elektromobiilsuse laadimispunktid, kasutamine kohapeal;

61)

„arvutussamm“ – energiatõhususe arvutamiseks kasutatav diskreetne ajavahemik;

62)

„tarnitud energia“ – energiakandja kohta väljendatud energia, mis on läbi süsteemipiiri viidud hoone tehnosüsteemidesse selleks, et täita arvesse võetud energiavajadusi või toota eksporditud energiat;

63)

„eksporditud energia“ – energiakandja ja primaarenergiateguri kohta väljendatud taastuvenergia osa, mis suunatakse välisesse energiavõrku selle asemel, et kasutada seda kohapeal omatarbeks või muuks kohapealseks kasutuseks.

64)

„jalgratta parkimiskoht“ – vähemalt ühe jalgratta parkimiseks ette nähtud ruum;

65)

„hoonega külgnev parkla“ – hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses;

66)

„sisekliima kvaliteet“ – hoones viibijate tervist ja heaolu mõjutavate hoonesiseste tingimuste hindamise tulemus, mis on seotud selliste parameetritega nagu temperatuur, niiskus, ventilatsioonimäär ja saasteainete olemasolu.

Artikkel 3 Riiklik hoonete renoveerimiskava

Artikkel 4 Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika vastuvõtmine

Artikkel 4

Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika vastuvõtmine

Liikmesriigid kohaldavad hoonete energiatõhususe arvutamiseks metoodikat vastavalt I lisas sätestatud ühisele üldraamistikule. See metoodika võetakse vastu riiklikul või piirkondlikul tasandil.

Komisjon annab välja suunised hoone välispiirde osaks olevate läbipaistvate hoone komponentide energiatõhususe arvutamiseks ja ümbritseva keskkonna energia arvessevõtmiseks.

Artikkel 5 Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine

Artikkel 6 Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamine

Artikkel 7 Uued hooned

Artikkel 8 Olemasolevad hooned

Artikkel 9 Mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardid ja eluhoonete progressiivse renoveerimise trajektoorid

Artikkel 10 Päikeseenergia hoonetes

Artikkel 11 Heitevabad hooned

Artikkel 12 Renoveerimispass

Artikkel 13 Hoone tehnosüsteemid

Artikkel 14 Kestliku liikuvuse taristu

Artikkel 15 Hoonete nutivalmidus

Artikkel 16 Andmevahetus

Artikkel 17 Rahalised soodustused, oskused ja turutõkked

Artikkel 18 Hoonete energiatõhususe ühtsed kontaktpunktid

Artikkel 19 Energiamärgised

Artikkel 20 Energiamärgiste väljastamine

Artikkel 21 Energiamärgise väljapanek

Artikkel 22 Hoonete energiatõhususe andmebaasid

Artikkel 23 Ülevaatus

Artikkel 24 Kütte-, ventilatsiooni- ning jahutussüsteemide ülevaatuse aruanded

Artikkel 25 Sõltumatud eksperdid

Artikkel 26 Ehitusspetsialistide sertifitseerimine

Artikkel 27 Sõltumatu kontrollisüsteem

Artikkel 28 Läbivaatamine

Artikkel 28

Läbivaatamine

Komisjon, keda abistab artiklis 33 osutatud komitee, vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 31. detsembriks 2028, võttes seejuures arvesse direktiivi kohaldamise käigus saadud kogemusi ja tehtud edusamme, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid.

Läbivaatamise osana hindab komisjon, kas 2050. aastaks täielikult dekarboniseeritud ja heitevaba hoonefondi saavutamiseks piisab sellest, et kohaldatakse käesolevat direktiivi ja muid õigusakte, milles käsitletakse energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist, eelkõige CO2 hinnastamise kaudu, või tuleks kogu hoonefondi suhtes võtta liidu tasandil kasutusele täiendavad siduvad meetmed, eelkõige kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid, sealhulgas selleks, et tagada artikli 9 lõikes 2 sätestatud 2030. ja 2035. aasta väärtuste saavutamine. Komisjon hindab ka riiklikke tegevuskavasid ja eelkõige uutele hoonetele kavandatud olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusi vastavalt artikli 7 lõikele 4 ning kaalub täiendavate meetmete vajadust säästva tehiskeskkonna edendamiseks. Lisaks analüüsib komisjon, kuidas liikmesriigid saaksid kohaldada liidu ehitus- ja energiatõhususe poliitikas piirkondlikku ja naabruskondlikku integreeritud käsitust, tagades kõikide hoonete vastavuse energiatõhususe miinimumnõuetele, näiteks integreeritud renoveerimisprogrammide ja üldiste renoveerimiskavadega, mida kohaldatakse üksikhoone asemel ruumilises kontekstis mitme hoone suhtes. Komisjon hindab ka seda, kas alternatiivsed näitajad, näiteks lõppenergia kasutus ja energiavajadus, vastaksid paremini I lisa eesmärkidele.

Artikkel 29 Teavitamine

Artikkel 30 Konsulteerimine

Artikkel 30

Konsulteerimine

Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi tulemuslikku rakendamist, konsulteerivad liikmesriigid vajaduse korral ja kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutustega. Nimetatud konsulteerimine on eriti oluline artikli 29 kohaldamiseks.

Artikkel 31 I lisa kohandamine tehnika arenguga

Artikkel 31

I lisa kohandamine tehnika arenguga

Komisjon võtab vastavalt artiklile 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi I lisa punktide 4 ja 5 kohandamiseks tehnika arenguga.

Artikkel 32 Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 33 Komiteemenetlus

Artikkel 34 Karistused

Artikkel 34

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad oleva mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 35 Ülevõtmine

Artikkel 36 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2010/31/EL, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 30. maist 2026, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas osutatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegade ja kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 37 Jõustumine ja kohaldamine

Artikkel 37

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 30, 31, 33 ja 34 kohaldatakse alates 30. maist 2026.

Artikkel 38 Adressaadid

Artikkel 38

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik

I LISA

Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik

(millele on osutatud artiklis 4)

1. Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks arvutusliku või mõõdetud energiakasutuse alusel ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, sisseehitatud valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud tüüpilist energiatarbimist. Liikmesriigid tagavad, et tüüpiline energiakasutus kajastab iga asjaomase hooneliigi puhul tegelikke kasutustingimusi ja kasutaja tüüpilist käitumist. Võimaluse korral peavad tüüpiline energiakasutus ja kasutaja tüüpiline käitumine põhinema kättesaadaval riiklikul statistikal, ehituseeskirjadel ja mõõdetud andmetel.

Kui hoonete energiatõhususe arvutamise aluseks on mõõdetud energiakasutus, peab arvutusmetoodika võimaldama kindlaks teha elanike käitumise ja kohaliku kliima mõju, mis ei tohi arvutuse tulemust mõjutada. Hoonete energiatõhususe arvutamiseks kasutatavad mõõdetud energiakasutuse andmed peavad sisaldama näitu, mis on mõõdetud vähemalt igakuiselt, ja peavad eristama energiakandjaid.

Liikmesriigid võivad kasutada mõõdetud energiakasutust tavapärastes töötingimustes, et kontrollida arvutatud energiakasutuse õigsust ning võimaldada arvutatud ja tegeliku energiatõhususe võrdlemist. Kontrollimiseks ja võrdlemiseks kasutatav mõõdetud energiatarbimine võib põhineda igakuistel näitudel.

Hoone energiatõhusust väljendatakse primaarenergia kasutuse võrdluspõrandapindala ühiku kohta aastas kWh/(m2 aasta) arvulise näitaja abil energiamärgise väljaandmise ja energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil. Hoone energiatõhususe määramiseks kasutatavad meetodid peavad olema läbipaistvad ja uuendustele avatud.

Liikmesriigid kirjeldavad oma riigisisest arvutusmeetodit lähtuvalt hoonete energiatõhusust käsitlevate peamiste Euroopa standardite, nimelt (EN) ISO 52000-1, (EN) ISO 52003-1, (EN) ISO 52010-1, (EN) ISO 52016-1, (EN) ISO 52018-1, (EN) 52120-1, (EN) 16798-1 ja EN 17423 või neid asendavate dokumentide A lisast. Käesolev säte ei tähenda kõnealuste standardite õiguslikku kodifitseerimist.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemidega, tunnustatakse sellisest energia tarnimisest saadavat kasu, eelkõige taastuvenergia osakaalu, ja võetakse seda arvutusmetoodikas arvesse individuaalselt sertifitseeritud või tunnustatud primaarenergiateguritega.

2. Ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud energiavajadus ja energiakasutus, arvutatakse kasutades kuupikkuseid, tunniajaseid või väiksemaid arvutusintervalle, et võtta arvesse muutuvaid tingimusi, mis oluliselt mõjutavad süsteemi toimimist ja tõhusust ning sisetingimusi ning et optimeerida liikmesriikide poolt riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud tervise, siseõhu kvaliteedi, sealhulgas mugavuse taset.

Kui direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud energiamõjuga tooteid käsitlevad tootespetsiifilised normid sisaldavad konkreetseid tootekirjelduse nõudeid käesoleva direktiivi kohase energiatõhususe ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks, ei tohi nõuda riiklike arvutusmeetodite jaoks lisateavet.

Primaarenergia arvutamisel lähtutakse iga energiakandja korrapäraselt ajakohastatud ja tulevikku suunatud primaarenergiateguritest (eristades taastumatu, taastuva ja summaarse primaarenergia tegureid) või kaalumisteguritest, mis on tunnustatud riigi ametiasutuste poolt, ning võetakse arvesse riiklikul energia- ja kliimakaval põhinevat eeldatavat energiaallikate jaotust. Nimetatud primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda riiklikul, piirkondlikul või kohalikul teabel. Primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda aasta, hooaja, kuupäeva või tunni põhistel andmetel või konkreetse piirkonna süsteemide kohta kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel.

Primaarenergiategurid või kaalumistegurid määravad kindlaks liikmesriigid. Tehtud valikud ja andmeallikad esitatakse vastavalt standardile EN 17423 või seda asendavale dokumendile. Liikmesriigid võivad valida direktiivi (EL) 2023/1791 kohaselt kindlaks määratud liidu keskmise primaarenergiateguri elektrienergia jaoks, selle asemel et kasutada primaarenergia tegurit, mis kajastab riigi elektrienergia allikate jaotust.

3. Hoone energiatõhususe väljendamiseks määravad liikmesriigid kindlaks täiendavad arvulised näitajad summaarse, taastumatu ja taastuva primaarenergia kasutuse kohta, samuti kasutusaegse kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta väljendatuna CO2-ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas.

4. Metoodika kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi aspekte:

hoone, kaasa arvatud selle sisemiste vaheseinte järgmised tegelikud soojuslikud omadused:

soojusmahtuvus;

ii)

soojustus;

iii)

passiivne küte;

iv)

jahutuselemendid;

külmasillad;

küttepaigaldis ja sooja tarbevee varustus, sealhulgas nende soojustamise omadused;

kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja energia salvestamiseks paigaldatud seadmete võimsus;

jahutuspaigaldis;

loomulik ja mehaaniline ventilatsioon, mis võib hõlmata õhupidavust ja soojustagastust;

sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteeluhoonetes);

hoone konstruktsioon, asukoht ja orientatsioon, sealhulgas väliskliima;

passiivsed päikeseenergiasüsteemid ja päikesevarjestus;

sisekliima tingimused, sealhulgas kavandatud sisekliima;

vabasoojused;

hoonete automaatika- ja juhtimissüsteemid ja nende suutlikkus energiatõhusust seirata, kontrollida ja optimeerida.

5. Võetakse arvesse järgmiste tegurite positiivset mõju:

kohalik päikesekiirguse hulk, aktiivsed päikeseenergiasüsteemid ning muud kütte- ja elektrisüsteemid, mis põhinevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energial;

koostootmisel saadud elekter;

kaug- või lokaalküte või -jahutus;

loomulik valgus;

elektri salvestussüsteemid;

soojuse salvestussüsteemid.

6. Hoonete energiatõhususe arvutuse tarvis tuleks hooned liigitada asjakohaselt järgmistesse tüüpidesse:

eri tüüpi ühepereelamud;

korterelamud;

kontorihooned;

haridusasutuste hooned;

haiglad;

hotellid ja restoranid;

spordirajatised;

hulgi- ja jaekaubanduse hooned;

energiat tarbivad muud tüüpi hooned.

II LISA Riikliku hoonete renoveerimiskava näidisvorm

II LISA

Riikliku hoonete renoveerimiskava näidisvorm

(millele on osutatud artiklis 3)

Käesoleva direktiivi artikkel 3	Kohustuslikud näitajad	Vabatahtlikud näitajad
a) Riigi hoonefondi ülevaade	Hoonete arv ja summaarne netopind (m2): — hoonetüüpide kaupa (sh avalikud hooned ja sotsiaalkorterid) — energiatõhususe klassi kohta — liginullenergiahooned — halvima tõhususega hooned (sealhulgas määratlus) — 43 % halvima tõhususega eluhoonetest — hinnanguline osa hoonetest, mille suhtes kohaldatakse erandit vastavalt artikli 9 lõike 6 punktile b	Hoonete arv ja summaarne netopind (m2): — hoone vanuse kohta — hoone suuruse kohta — kliimavöötme kohta — lammutamine (arv ja summaarne netopind (m2))
	Energiamärgiste arv: — hoonetüüpide kaupa (sh avalikud hooned) — energiatõhususe klassi kohta	Energiamärgiste arv: — ehitusperioodi kohta
	Iga-aastased renoveerimismäärad: hoonete arv ja summaarne netopind (m2) — hoonetüübi kohta — liginullenergiahoone ja/või heitevaba hoone tasemele — renoveerimise sügavuse kohta (renoveerimismäära kaalutud keskmine) — avalikud hooned
	Aastane primaar- ja lõppenergia tarbimine (ktoe): — hoonetüübi kohta — lõpptarbimise kasutuskoha järgi Energiasääst (ktoe): — eluhooned — mitteeluhooned — avalikud hooned Keskmine primaarenergiakasutus eluhoonete puhul kWh/(m2 aastas) Taastuvenergia osakaal ehitussektoris (paigaldatud MW või toodetud GWh): — erinevaks kasutuseks	Energiakulude vähenemine (eurodes) leibkonna kohta (keskmine) Hoone primaarenergia kasutus, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 kohaselt kõrgeima energiatõhususega 15 %-le (olulise panuse piirmäär) ja 30 %-le („ei kahjusta oluliselt“ piirmäär) riigi hoonetest. Küttesüsteemi osakaal ehitussektoris katla/küttesüsteemi liigi kohta Taastuvenergia osakaal ehitussektoris (paigaldatud MW või toodetud GWh): — kohapeal — väljaspool tarbimiskohta
	Aastane kasutusaegne kasvuhoonegaaside heitkogus (CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas): — hoonetüübi kohta Aastase kasutusaegse kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine (CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas): — hoonetüübi kohta	Uute hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaal (CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta): — hoonetüübi kohta
	Turutõkked ja turutõrked (kirjeldus): — huvide lahknemine — ehitus- ja energiasektori võimekus Ehitus-, energiatõhususe ja taastuvenergia sektori võimekuse hindamine	Turutõkked ja turutõrked (kirjeldus): — halduslikud — finantsalased — tehnilised — teadlikkusealased — muud Arv: — energiateenuseid osutavad ettevõtted — ehitusettevõtted — arhitektid ja insenerid — oskustöölised — ühtsed kontaktpunktid — ehitus- ja renoveerimissektori VKEd — taastuvenergiakogukonnad ja kodanike juhitud renoveerimisalgatused Ehitustööjõu prognoosid: — pensionile jäävad arhitektid/insenerid/kvalifitseeritud töötajad — turule sisenevad arhitektid/insenerid/kvalifitseeritud töötajad — noori sektoris — naisi sektoris Ehitusmaterjalide hinnamuutuste ülevaade ja prognoos ning riikide turusuundumused
	Energiaostuvõimetus (määratlus): — energiaostuvõimetusest mõjutatud inimeste osakaal (%) — energiale kulutataud osa leibkonna kasutatavast sissetulekust — ebapiisavates elutingimustes (nt lekkiv katus) või ebapiisava soojusmugavuse tingimustes elavate inimeste arv
	Primaarenergiategurid: — energiakandja kohta — taastumatu primaarenergia tegur — taastuva primaarenergia tegur — summaarne primaarenergiategur
	Liginullenergiahoone määratlus uutele ja olemasolevatele hoonetele	Ülevaade õigus- ja haldusraamistikust
	Kuluoptimaalsed energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja olemasolevatele hoonetele
b) Tegevuskava aastateks 2030, 2040 ja 2050	Iga-aastaste renoveerimismäärade eesmärgid: hoonete arv ja summaarne netopind (m2): — hoonetüübi kohta — halvima tõhususega hooned — 43 % halvima tõhususega eluhoonetest Artikli 9 lõike 1 kohane teave: — kriteeriumid üksikute mitteeluhoonete vabastamiseks nõuetest — nõuete täitmisest vabastatud mitteeluhoonete hinnanguline osakaal — hinnang nõuetest vabastatud mitteeluhoonetest tuleneva vastava energiatõhususe suurenemise kohta	Renoveeritud hoonete osakaalu (%) eesmärk: — hoonetüübi kohta — renoveerimise sügavuse kohta
	Aastase primaar- ja lõppenergia tarbimise sihttasemed (ktoe): — hoonetüübi kohta — lõpptarbimise kasutuskoha järgi Eeldatav energiasääst — hoonetüübi kohta Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärgid kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 15a Arvulised eesmärgid päikeseenergia kasutuselevõtuks hoonetes	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal ehitussektoris (paigaldatud MW või toodetud GWh)
	Kasutamisaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttasemed (CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas): — hoonetüübi kohta Kasutamisaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste eeldatava vähendamise sihttasemed (%): — hoonetüübi kohta	Jaotus direktiivi 2003/87/EÜ III peatükiga [statsionaarsed käitised] ja IVa peatükiga [hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite saastekvootidega kauplemise süsteem] hõlmatud heitkoguste ning muude hoonete heitkoguste vahel; Kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside eeldatava heite eesmärgid (CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas) uute hoonete puhul: — hoonetüübi kohta
	Oodatav laiem kasu: — energiaostuvõimetusest mõjutatud inimeste osakaalu vähenemine (%)	— Uute töökohtade loomine — SKP kasv (osakaal ja arvväärtus miljardites eurodes)
	Liikmesriigi panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 4, mis on seotud liikmesriigi hoonefondi renoveerimisega (osakaal ja arvväärtus (ktoe))
	Liikmesriigi panus liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisse vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001, mis on seotud liikmesriigi hoonefondi renoveerimisega (osakaal, paigaldatud MW või toodetud GWh)
c) Ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest	Poliitikasuunad ja meetmed seoses järgmiste elementidega: a) eri hooneliikide ja kliimatsoonide jaoks asjakohaste kulutõhusate lahenduste kindlakstegemine renoveerimise puhul, võttes arvesse asjakohaseid võimalikke otsustavaid hetki hoone olelusringis; b) artikli 9 kohased riiklikud energiatõhususe miinimumstandardid ning muud poliitikasuunad ja meetmed, mis on suunatud riigi hoonefondi halvima tõhususega segmentidele, sealhulgas artikli 17 lõikes 19 osutatud kaitsemeetmed; c) hoonete tervikrekonstrueerimise, sealhulgas etapiviisilise tervikrekonstrueerimise edendamine; d) vähekaitstud tarbijate võimestamine ja kaitsmine ning energiaostuvõimetuse leevendamine, sealhulgas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 24 kohased poliitikasuunad ja meetmed ning eluaseme taskukohasus; e) ühtsete kontaktpunktide või sarnaste mehhanismide loomine artikli 18 kohaselt tehnilise, haldus- ja finantsnõustamise ja -abi pakkumiseks; f) kütte ja jahutuse CO2 heite vähendamine, sealhulgas kaugkütte- ja -jahutusvõrkude kaudu, ning fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kütte- ja jahutussektoris, eesmärgiga fossiilkütuseid kasutavad katlad 2040. aastaks täielikult kasutuselt kõrvaldada; g) ehitus- ja lammutusjäätmete vältimine ja kvaliteetne käitlemine kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ, eelkõige seoses jäätmehierarhiaga ja ringmajanduse eesmärkidega; h) taastuvate energiaallikate edendamine hoonetes kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15a lõikes 1 sätestatud soovitusliku eesmärgiga taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta ehitussektoris; i) päikeseenergiaseadmete paigaldamine hoonetele; j) hoonete ehitamisel, renoveerimisel, käitamisel ja kasutusea lõpus kogu olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning süsiniku sidumise kasutuselevõtt; k) selliste piirkondlike ja naabruskondlike lähenemisviiside ja integreeritud renoveerimisprogrammide edendamine piirkonna tasandil, milles võidakse käsitleda selliseid küsimusi nagu energeetika, liikuvus, roheline taristu, jäätmekäitlus ja veepuhastus ning muud linnaplaneerimise aspektid ning võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke ressursse, ringlust ja piisavust; l) avalik-õiguslikele asutustele kuuluvate hoonete energiatõhususe parandamine, sealhulgas direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 5, 6 ja 7 kohased poliitikasuunad ja meetmed; m) kestliku liikuvuse jaoks targa tehnoloogia ja taristu edendamine hoonetes; n) turutõkete ja turutõrgete kõrvaldamine; o) tegelemine oskuste nappuse probleemiga ning hariduse, sihipärase koolituse, oskuste täiendamise ja ümberõppe edendamine ehitussektoris ning energiatõhususe ja taastuvenergia sektoris (kas avalikus või erasektoris), et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori vajadustele vastavad asjakohased oskused, pöörates erilist tähelepanu alaesindatud rühmadele; p) teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja muud nõustamisvahendid; ning q) moodul- ja tööstuslike lahenduste edendamine ehituses ja hoonete renoveerimises. Kõigi poliitikasuundade ja meetmete puhul: — poliitikasuuna või meetme nimetus — lühikirjeldus (täpne kohaldamisala, eesmärk ja tingimused) — kvantifitseeritud eesmärk — poliitikasuuna või meetme liik (nt seadusandlik; majanduslik; eelarveline; koolitus- või teadlikkusalane) — kavandatud eelarve ja rahastamisallikad — poliitikasuuna rakendamise eest vastutavad üksused — eeldatav mõju — rakendamise seis — jõustumise kuupäev — rakendusperiood	Poliitikasuunad ja meetmed seoses järgmiste elementidega: a) hoonete kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine; b) energiateenuste turu edendamine; c) tuleohutuse suurendamine; d) katastroofiohule (sealhulgas intensiivse seismilise tegevusega seotud riskidele) vastupanuvõime suurendamine; e) ohtlike ainete, sealhulgas asbesti eemaldamine; f) puuetega inimeste juurdepääsuvõimaluse tagamine; g) taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade roll piirkondlikes ja naabruskondlikes lähenemisviisides; h) tegelemine ebakõladega inimsuutlikkuses ning i) tegelemine siseruumide keskkonnakvaliteedi parandamisega. Kõigi poliitikasuundade ja meetmete puhul: — haldusressursid ja -suutlikkus — hõlmatud piirkond/piirkonnad: — halvima tõhususega hooned — energiatõhususe miinimumstandardid — energiaostuvõimetus, sotsiaalelamud — avalikud hooned — eluase (ühele või mitmele perekonnale) — mitteeluhooned — tööstussektor — taastuvad energiaallikad — fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kütte- ja jahutussektoris — kogu olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused — ringmajandus ja jäätmed — ühtsed kontaktpunktid — renoveerimispassid; — arukad tehnoloogiad — kestlik liikuvus hoonetes — piirkondlikud ja naabruskondlikud lähenemisviisid — oskused, koolitus — teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja nõustamisvahendid
d) Investeerimisvajaduste ülevaade, eelarveallikad ja haldusressursid	— kogu investeerimisvajadus 2030., 2040. ja 2050. aastaks (miljonites eurodes) — avaliku sektori investeeringud (miljonites eurodes) — erainvesteeringud (miljonites eurodes) — eelarvevahendid
e) Artiklis 11 osutatud uute ja renoveeritud heitevabade hoonete piirmäärad	— kasutamisaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad uutele heitevabadele hoonetele — kasutamisaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad renoveeritud heitevabadele hoonetele — aastase primaarenergiakasutuse piirmäärad uutele heitevabadele hoonetele — aastase primaarenergiakasutuse piirmäärad renoveeritud heitevabadele hoonetele
f) Energiatõhususe miinimustandardid mitteeluhoonetele	— maksimaalsed energiatõhususe piirmäärad kooskõlas artikli 9 lõikega 1
g) Riikliku trajektoor eluhoonete progressiivseks renoveerimiseks	— eluhoonete progressiivse renoveerimise riiklik trajektoor, sealhulgas 2030. ja 2035. aasta keskmise primaarenergiakasutuse vahe-eesmärgid kWh/(m2 aastas) kooskõlas artikli 9 lõikega 2

III LISA Uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamine vastavalt artikli 7 lõikele 2

III LISA

Uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamine vastavalt artikli 7 lõikele 2

1. ÜLDINE RAAMISTIK

Käesolevas lisas esitatakse olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali riigisisese arvutamise raamistik eesmärgiga avaldada tulemused hoone energiamärgisel vastavalt artikli 7 lõikele 2. Artikli 7 lõike 5 kohasel piirväärtusele vastavuse kontrollimisel võivad liikmesriigid otsustada jätta välja mõned olelusringi etappide osad ja mõned hoonekomponentide ulatuse osad, näiteks kohaldades kaalutud koefitsiente, mis on seotud kuupäevaga, mil heide hoone olelusringi jooksul tekkis.

Uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) arvutatakse vastavalt käesolevas lisas esitatud miinimumnõuetele ja standardi EN 15978 (EN 15978:2011 „Ehitiste jätkusuutlikkus. Hoonete keskkonnatoimivuse hindamine. Arvutusmeetod“) asjakohastele osadele ning võttes arvesse võimalikke hilisemaid standardeid, mis on seotud ehitustööde kestlikkusega ja hoonete keskkonnatoime hindamise arvutusmeetodiga. See ei tähenda kõnealuse standardi õiguslikku kodifitseerimist.

Hoone energiamärgisel avaldatud olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal peab kajastama teostusjärgset olukorda.

2. VÕRDLUSUURINGUPERIOOD

Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal arvutatakse 50-aastase võrdlusperioodi kohta ( 9 ).

3. ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD ANDMED

Kättesaadavuse korral tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 ( 10 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3110 ( 11 ) kohaselt avaldatud andmeid, millele on tabelis 1 viidatud kui ehitustoodete määruse alusel kättesaadavatele andmetele. Kui andmed on kooskõlas ehitustoodete määruse alusel kättesaadavate andmetega, kasutatakse ka andmeid, mis on avaldatud kooskõlas toote-eeskirjadega, mis on vastu võetud direktiivi 2009/125/EÜ, määruse (EL) 2017/1369 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1781 ( 12 ) alusel ja millele on tabelis 1 viidatud kui ökodisaini ja energiamärgistust käsitlevate õigusaktide alusel kättesaadavatele andmetele. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, võib kasutada muud liiki andmeid, millele on osutatud tabelis 1. Liikmesriigid tagavad, et olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamise tulemused on võimalikult täpsed ja usaldusväärsed, ning neid innustatakse lubama kasutada projekti- või tootepõhiseid andmeid, mis on kvaliteetsemad ja täpsemad kui üldised andmed või vaikeväärtused.

Tabel 1

Ülevaade eri liiki ehitustoodete andmete määratlustest

Andmete liik	Määratlus ja kasutamine
Ehitustoodete määruse alusel kättesaadavad andmed	Kliimamuutuste mõjuga seotud tooteandmed, mis on saadud määruse (EL) nr 305/2011 või määruse (EL) 2024/3110 kohasest toimivus- ja vastavusdeklaratsioonist, sh toimivus- ja vastavusdeklaratsioonist, mis on hõlmatud ühtlustatud tehnilise kirjeldusega, ja toimivus- ja vastavusdeklaratsioonist, mis on välja antud kooskõlas asjaomase Euroopa hindamisdokumendi ja Euroopa tehnilise hinnanguga.
Ökodisaini ja energiamärgistust käsitlevate õigusaktide alusel kättesaadavad andmed	Ühilduvad andmed, mis on avaldatud kooskõlas toote-eeskirjadega, mis on vastu võetud direktiivi 2009/125/EÜ, määruse (EL) 2017/1369 või määruse (EL) 2024/1781 alusel.
Projektipõhised andmed	Projektipõhised andmed, mis on arvutatud vastavalt standardile EN 15804 või EN 50693 või ühilduvale standardile, kuigi need ei ole avaldatud määruse (EL) nr 305/2011 ega määruse (EL) 2024/3110 ega direktiivi 2009/125/EÜ, määruse (EL) 2017/1369 ega määruse (EL) 2024/1781 alusel vastu võetud toote-eeskirjade alusel. Neid andmeid võib kasutada üksnes juhul, kui need on siseriiklike õigusnormidega konkreetselt lubatud.
Tootepõhised andmed	Tootepõhised andmed, mis on arvutatud vastavalt standardile EN 15804 või EN 50693 või ühilduvale standardile, kuigi need ei ole avaldatud määruse (EL) nr 305/2011 ega määruse (EL) 2024/3110 ega direktiivi 2009/125/EÜ, määruse (EL) 2017/1369 ega määruse (EL) 2024/1781 alusel vastu võetud toote-eeskirjade alusel. Neid andmeid võib kasutada üksnes juhul, kui need on siseriiklike õigusaktidega konkreetselt lubatud.
Keskmised andmed tooterühma kohta vastavalt standardile EN 15804 või standardile EN 50693.	Valdkondlikud keskkonnaandmed kajastavad ühe või mitme ettevõtte mitme toote keskmist ja neid esitavad tööstusliidud või muud tootega seotud samaväärsed organisatsioonid. Neid andmeid võib kasutada üksnes juhul, kui need on siseriiklike õigusaktidega konkreetselt lubatud.
Üldised andmed	Üldised keskkonnaandmed, mis on arvutatud vastavalt standardile EN 15804 või standardile EN 50693 või ühilduvale standardile riigi või piirkonna tooterühma kohta. Need andmed ei tohi olla ehitusplatsi- või ettevõttepõhised. Liikmesriigid kehtestavad selged eeskirjad selle kohta, kuidas neid andmeid luuakse või arvutatakse sarnaste olemasolevate tootepõhiste andmete alusel. Need eeskirjad põhinevad konservatiivsetel eeldustel, et mitte eelistada üldisi andmeid ebaõiglaselt tootepõhistele andmetele. Liikmesriigid võivad kehtestada korduskasutatud ehitustoodete kohta üldised andmed, võttes arvesse ringmajandusel põhinevatest lähenemisviisidest saadavat kasu.
Vaikeväärtused	Standardi EN 15804 või standardi EN 50693 või ühilduva standardi kohaselt arvutatud keskkonnaandmeid võib kasutada andmelünkade täitmiseks, kui ükski eespool nimetatud andmeliik ei ole kättesaadav või kui arvutust on vaja lihtsustada. Vaikeväärtused võib kehtestada ühe või mitme hooneelemendi konkreetse ulatuse või olelusringi ühe või mitme alammooduli või mooduli ulatuse jaoks. Liikmesriigid võivad kehtestada konservatiivsete eeldustega vaikeväärtused, mis soodustavad arvutamist konkreetsete andmetega, kui need on kättesaadavad. Liikmesriigid võivad kehtestada mitu vaikeväärtust, millega tagatakse, et uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali avaldamine vastavalt artikli 7 lõikele 2 on võimalik isegi konkreetsete andmete puudumisel.

Liikmesriigid kehtestavad järjepideva ja konservatiivse lähenemisviisiga selged eeskirjad üldiste andmete ja vaikeväärtuste loomiseks ja ajakohastamiseks. Liikmesriigid tagavad, et vajalikud andmed, sealhulgas üldised andmed ja vaikeväärtused, tehakse üldsusele kättesaadavaks, et võimaldada uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamist artikli 7 lõikes 2 sätestatud kuupäevadeks, sealhulgas juhul, kui projekti- või tootepõhised andmed ei ole kättesaadavad.

Muude andmetüüpide kui ehitustoodete määruse või ökodisaini ja energiamärgistuse õigusaktide alusel kättesaadavate andmete puhul julgustatakse liikmesriike piirama turu killustatust, tunnustades mis tahes liikmesriigis avaldatud usaldusväärseid ja ühilduvaid kättesaadavaid andmeid, sealhulgas tootepõhiseid ja projektipõhiseid andmeid, mis on arvutatud kooskõlas standardiga EN 15804 või standardiga EN 50693 või ühilduva standardiga. Igal juhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada eri allikatest pärit andmete kombineerimisel andmete järjepidevus ja ühilduvus, ning tagavad, et olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutuse lõplikud tulemused on usaldusväärsed.

4. KASULIK PÕRANDAPIND

Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal väljendatakse ühikutes kgCO2ekv/kasuliku põrandapinna m2 kohta.

Selle, kuidas kasuliku põrandapinna määratlust uute hoonete olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamiseks praktikas kasutada, näevad ette liikmesriigid. Kasulik põrandapind peab vastama hoone nende osade pindalale, mis on hõlmatud olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamisega, ega tohi ületada hoone välispiiret. Liikmesriigid kirjeldavad siseriiklikul tasandil kindlaks määratud kasulikku põrandapinda komponentpindalade kaupa, nagu on määratletud vastavalt rahvusvahelistele kinnisvara mõõtmise standarditele ( 13 ) või samaväärsetele standarditele, mis tagavad põrandapinna mõõtmise läbipaistvuse, järjepidevuse ja võrreldavuse.

Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal arvutatakse ja avaldatakse hoone või vajaduse korral hoone osa energiamärgises kooskõlas artikliga 19 ja V lisaga. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid kehtestada eeskirjad, mille alusel omistatakse mitme hoone ühiste hoonekomponentide heitkogused. Nende eeskirjadega tagatakse, et olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamine on eri hoonete ja projektide puhul õiglane, läbipaistev ja järjepidev.

5. OLELUSRINGI ETAPPIDE ULATUS

Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal arvutatakse olelusringi iga nõutava etapi kohta vastavalt tabelile 2. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvutusest välja kõik vabatahtlikud olelusringi etapid, nagu on esitatud tabelis 2.

Iga olelusringi etapi puhul, kui toote tasandil kättesaadav teave võimaldab kasutada mitut stsenaariumi, peab hoone tasandi arvutus olema hoone projekti või hoone suhtes võimalikult representatiivne. Kui usaldusväärne teave ei ole kättesaadav või kui asjakohane on lihtsustatud arvutus, võivad liikmesriigid otsustada lubada kasutada halvima võimaliku stsenaariumi põhimõttel põhinevat vaikestsenaariumi.

Liikmesriigid võivad võtta andmelünkade täitmiseks või arvutamise lihtsustamiseks vastu vaikeväärtused kõigi olelusringi etappide või olelusringi alletappide jaoks kooskõlas punktis 3 esitatud arvutusandmetega seotud nõuetega.

Tabel 2

Olelusringi etapid, mis arvutatakse vastavalt standarditele EN15978:2011 ja prEN15978:2025 ning võttes arvesse kõiki järgnevaid ehitiste jätkusuutlikkusega seotud standardeid ja ehitiste keskkonnatoime hindamise arvutusmeetodit

Olelusringi etapid		Nõutav/valikuline
EN15978:2011	prEN15978:2025	Nõutav/valikuline
A1. Tooraine tarnimine	A1. Kaevandamine ja tootmiseelne protsess	Nõutav
A2. Transport	A2. Transport tehasesse	Nõutav
A3. Valmistamisprotsess	A3. Valmistamisprotsess	Nõutav
A4. Transport	A4. Transport	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutamisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega.
A5. Ehitamis- ja paigaldamisprotsess	A5. Ehitamis- ja paigaldamisprotsess	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada jätta välja protsessid, mis on seotud ehituseelse lammutamise ning ehitustöötajate transportimisega ehitusplatsile ja sealt tagasi. Kui arvutatakse ehituseelse lammutamise või ehitustöötajate ehitusplatsile ja sealt tagasi transportimisega seotud protsess, esitatakse tulemused eraldi näitajatena.
B1. Kasutamine	B1. Kasutamine B1.1. Materjalidest ja karboniseerimisest tulenev heide B1.2. Külmaainete kontrollimatu heide	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutuste tegemisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega, sh külmaainete kontrollimatu heitega seostatava mõjuga
B2. Hooldamine	B2. Hooldamine	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutamisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega
B3. Remontimine	B3. Remontimine	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutamisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega
B4. Asendamine	B4. Hoone komponentide asendamine	Nõutav Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil selgelt eeskirja, mille alusel määratakse kindlaks asendatavate komponentide või toodete arv, näiteks asendatavad komponendid või tooted väljendatuna aritmeetilise keskmise kümnendarvuna või täisarvuna Võimaluse korral kasutatakse määruse (EL) nr 305/2011 või määruse (EL) 2024/3110 või direktiivi 2009/125/EÜ, määruse (EL) 2017/1369 või määruse (EL) 2024/1781 alusel vastu võetud toote-eeskirjade kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet kasutusea kohta.
B5. Renoveerimine	B5. Renoveerimine	Vabatahtlik
B6. Tarbeenergia vajadus	B6. Tarbeenergia vajadus B6.1. Hoonesse integreeritud reguleeritavad süsteemid (teenused) B6.2. Hoonesse integreeritud mittereguleeritavad süsteemid (teenused) B6.3. Muu energiakasutus, mis on seotud hoonete kasutajate tegevusega	Nõutav Arvutus peaks olema kooskõlas kasutusaegse kasvuhoonegaaside heite arvutusega vastavalt I lisas esitatud ühisele üldraamistikule. Liikmesriigid võivad ette näha, et arvutus piirdub üksnes hoonesse integreeritud reguleeritavate süsteemidega (teenused), mis on direktiiviga hõlmatud. Kui liikmesriigid otsustavad lubada kasutusaegse heite puhul tulevikku suunatud kasvuhoonegaaside heite koefitsiente, peavad koefitsiendid olema põhjendatud, järjepidevad ja kogu võrdlusperioodiks selgelt määratletud. Eksporditud energia mõju omistatakse vastavalt standardile EN 15978. Eksporditud energia mõjust teatatakse olelusringi etapis D2
B7. Veevajadus	B7. Veevajadus B7.1. Olulised hoonesse integreeritud süsteemid (tualetid, dušid, vannitoad, küte, jahutus, ventilatsioon, niisutamine ja kastmine) B7.2. Muud hoonesse integreeritud süsteemid (basseinid, saunad jne) B7.3. Hoonesse mitteintegreeritud süsteemid (näiteks nõudepesumasinad, pesumasinad jne)	Vabatahtlik
	B8. Hoonesse integreeritud süsteemide kasutajate tegevus, mida ei hõlma B1–B7 B8.1. Inimeste transport hoonesse ja tagasi B8.2. Elektrisõidukite laadimine ehitusplatsil B8.3. Muud, näiteks selliste tarbekaupade kasutamine nagu kontoripaber või hoonesse integreerimata mööbel ja seadmed	Vabatahtlik
C1. Demonteerimine	C1. Demonteerimine/lammutamine	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutamisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega
C2. Transport	C2. Transport jäätmete töötlemise või kõrvaldamise kohta	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutamisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega
C3. Jäätmete töötlemine korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja/või taaskasutamiseks	C3. Jäätmete töötlemine korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja/või taaskasutamiseks	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutuste tegemisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega
C4. Kõrvaldamine	C4. Jäätmete kõrvaldamine	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutamisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega
D. Tulud ja koormused väljaspool süsteemi piire	D1. Korduskasutamine, ringlussevõtt ja energia taaskasutamine tulenevalt süsteemi piiridest väljuvatest materjalide netovoogudest	Nõutav Liikmesriigid võivad otsustada piirduda arvutamisel toote tasandil kättesaadava teabega ja samaväärsete üldiste andmete või vaikeväärtusega
D. Tulud ja koormused väljaspool süsteemi piire	D2. Väljaviidavatest kommunaalteenustest (nt elektrienergia, soojusenergia, joogivesi) tulenev võimalik tulu ja koormus	Nõutav

6. HOONE ENERGIATARBIMISE JA KOHAPEALSE TOOTMISEGA SEOTUD HEITKOGUSTE OMISTAMINE

Tabelis 3 on esitatud kolm võimalikku lähenemisviisi hoone energiatarbimise ja kohapealse tootmisega seotud heitkoguste omistamiseks. Selleks et tagada arvutuste läbipaistvus, järjepidevus ja täpsus, valivad liikmesriigid ühe tabelis 3 loetletud lähenemisviisidest, nimelt lähenemisviisi A, lähenemisviisi B1 või lähenemisviisi B2. Kui lähenemisviis B1 või B2 võetakse vastu riiklikul tasandil, teevad liikmesriigid üldsusele kättesaadavaks valitud omistamiseeskirjad, mis on vajalikud arvutamiseks kooskõlas energiaarvutuse ja asjakohaste standarditega.

Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamiseks omistatakse hoone energiatarbimisega ja kohapealse tootmisega seotud kasutusaegne heide kõigis olelusringi etappides kooskõlas seonduva heitkoguse omistamise valikuga ja standardiga EN 15978.

Tabel 3

Kohapealse taastuvenergiatootmisega seotud seonduva heitkoguse arvutamine

Mõjutavad tegurid	Lähenemisviis A	Lähenemisviis B1 või B2
Hoone energia salvestamise komponentidega seonduva heitkoguse omistamise liik	Täielik omistamine hoonele
Hoone muu süsteemi osadega seonduva heitkoguse omistamise liik	Täielik omistamine hoonele	B1. Proportsionaalne omistamine hoonele, mis põhineb oma tarbeks kasutatud kogutud/toodetud energia osakaalul	B2. Heitkoguste omistamine hoone välispiirdesse integreeritud ja selle pinda moodustavatele komponentidele, samuti ülejäänud heitkoguste proportsionaalne omistamine hoonele, võttes aluseks oma tarbeks kasutatud kogutud/toodetud energia osakaalu

7. HOONEELEMENTIDE JA TEHNILISTE SEADMETE ULATUS

Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamine hõlmab vähemalt 2. etapis tabelis 4 esitatud hoone välis- ja sisetarindi all loetletud hooneelemente ja tehnilisi seadmeid. Liikmesriigid tagavad olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali põhjaliku ja täpse arvutuse, milles kirjeldatakse riigi tasandil selgelt hooneelemente ja tehnilisi seadmeid, mida on vaja olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamiseks. Selleks võivad liikmesriigid järgida tabelis 4 esitatud 3. ja 4. etapi näiteid ning esitada kõik olulised kõrvalekalded siseriiklikes õigusaktides.

Arvutuses võetakse arvesse hinnatava hoone energiamärgisega hõlmatud hooneelemente ja tehnilisi seadmeid või süsteeme, kui liikmesriigid leiavad, et nende omamine ja hooldus on osaliselt või eranditult hoone omaniku ( 14 ) vastutus, isegi kui need on hinnatavast hoonest väljaspool ja struktuuriliselt sõltumatud. Kui hooneelemendid ja tehnilised seadmed on hinnatavast hoonest väljaspool ja struktuurselt sõltumatud, võetakse selliste hooneelementide ja tehniliste seadmetega seotud heitkoguseid arvesse seotud süsinikuheite ja kasutusaja süsinikuheite analüüsis, kuid neid ei võeta arvesse põrandapinna puhul.

Andmelünkade täitmiseks või arvutamise lihtsustamiseks võivad liikmesriigid kaaluda üldiste andmete või vaikeväärtuste kasutamist tabeli 4 etappides mainitud mis tahes elementide puhul kooskõlas punktis 3 esitatud arvutusandmetega seotud nõuetega.

Tabel 4

Hooneelementide ja tehniliste seadmete hierarhiline ulatus

1. etapp	2. etapp	3. etapp (näide)	4. etapp (näited)
Välistarind	Allmaatarind	Vundamendivaiad ja alusvaiad	Alalised vaiad ja kessoon
		Vundamendivaiad ja alusvaiad	Alus
		Vundament	Toestus
			Plaatvundament, vaiapead, postialused, seinataldmikud; kandurid, sidetalad
			Allmaatarindi seinad ja postid
			Esimese korruse plaadid ja talad (kui hoones on kelder, tuleks keldri põrandaplaadid lugeda 3. taseme „keldri elementide“) alla
			Liftisüvend (plaadid ja seinad)
		Keldri elemendid	Keldri toestus
			Keldri põrandaplaadid ja tasanduskiht
			Tugiseinad
			Keldri kandeseinad, -toed ja -postid
			Keldri talad, abitalad, toed ja plaadid
			Keldritrepid ja kaldteed
			Vertikaalne veekindel hüdroisolatsioonikiht, drenaaž, dreenid ja tugimüür
			Horisontaalne veekindel hüdroisolatsioonikiht, drenaaž, dreenid ja betoonist kattekiht
			Keldri isolatsioon
			Keldri liftisüvendid, veekogumissüvendid ja kanalid
		Allmaatarindi komposiitosad, valmisosad ja mitmesugused muud osad (1)
	Tarind	Karkassid ja plaadid (esimese korruse põrandaplaatide kohal)	Kandeseinad, -toed ja -postid
			Ülemise korruse talad, abitalad, toed ja plaadid
			Katusetalad, abitalad, toed ja plaadid
			Trepid (mis moodustavad tarindi osa)
			Teraskonstruktsiooni tulekindlus
		Paagid, veemahutid jms	Ainult siis, kui need asuvad hoone välispiirde sees (muul juhul sisaldub välistöödes)
		Tarindi komposiitosad, valmisosad ja mitmesugused muud osad (2)
	Välisarhitektuur (mittekandev)	Fassaad	Mittekandvad välisseinad ja -elemendid
			Välisseinte viimistlus, v.a välisvooder
			Fassaadivooder ja rippseinad
			Välisaknad
			Välisuksed
			Välised vaateaknad
			Rulood ja tuletõkked
		Katus	Katuseviimistlus
			Katuseaknad
			Hüdroisolatsioon
			Isolatsioon
			Katuse maastikukujundus (kõvad ja pehmed materjalid)
		Välisarhitektuuri komposiitosad, valmisosad ja mitmesugused muud osad (3)
Sisetarind	Hoonesisene või kattealune arhitektuur (mittekandev)	Sisemised vaheseinad	Mittekandvad siseseinad ja vaheseinad
			Isolatsioon
			Sisemised vaateaknad
			WC-kabiinid
			Teisaldatavad vaheseinad
			Külmruumid
			Siseuksed
			Siseaknad
			Rulood ja tuletõkked
			Mitmesugused betoonitööd
		Tarvikud jms	Barjäärid, piirded ja käsipuud
			Trepid ja juurdepääsuredelid, mis ei moodusta tarindi osa, katuseredelid
			Sisseehitatud kapid, hoiukapid, lukustatavad kapid, istmed, riiulid, letid, pingid (4)
			Sisseehitatud dekoratiivelemendid
			Juurdepääsupaneelid
		Kaetud pealispinnad	Põrandaviimistlused (sisemised ja välised (st kaetud või rõdul))
			Siseseinte viimistlus ja vooder
			Laeviimistlused ja ripplaed (sisemised või välised)
			Isolatsioon
		Sisearhitektuuri või kaetud arhitektuuri komposiitosad, valmisosad ja mitmesugused muud osad (5)
	Ehitusteenused ja -seadmed: vee ja reoveega seotud süsteemid	Sanitaartehnika	Tualetid, loputuskastid, dušialused, vannid, kraanid, juhtimisseadised, dušipead, kraanikausid, valamud, kiirkuumaveesoojendid
		Külmaveesüsteemid	Termostaat, soojusarvestid, külmaveearvestid, pumbad/lisaseadmed, muud arvestid, torustik, toruisolatsioon, toed/kinnitid, külmakaitseseadmed ja trassikuumutussüsteemid
		Külma vee hoiustamine	Kogumispaak ning kõik vee kvaliteedi kontrollimiseks kasutatavad töötlemis- ja filtreerimissüsteemid
		Pinnavee/vihmavee/reovee drenaaž	Torustik, isolatsioon, toed, vihmaveemahutid, vihmavee kogumine, äravooluavad, pumbad, vihmaveetorud, kanalisatsioonitorud, kondensaaditorud, isolatsioon, toed, loputuskastid, haisulukud, pumbad, dreenid
		Vee taaskasutuse süsteemid	Hallvee/vihmavee kogumismahuti, torustik ja puhastusseadmed ehitusjoone piires
	Ehitusteenused ja -seadmed: küttesüsteemid	Soojuse ja kuuma vee tootmise seadmed	Gaasi-/elektrikatel, õhu-/vee-/maasoojuspumbad, jahuti, kohalik veesoojendi, puidupõletusahi, biokütusekatel, päikesesoojuskütte- ja soojaveesüsteemid. Ehitisalusel pinnal asuvad ühisküttesüsteemid kuuluvad käesolevasse ulatusse kuni arvesti punktini. Väljaspool arvestit käsitatakse neid süsteeme jaotusvõrgu osana. Süvend ja jaotur peavad olema hõlmatud ka väljaspool hoone ehitisalust pinda. Kaugküttevõrku ühenduv plaatsoojusvaheti. Siia kuuluvad ka kuuma vee tootmise seadmed (näiteks mahtboiler).
		Soojuse ja sooja vee jaotamine, juhtimine, lisaseadmed, soojuskiirgurid, soojusvahetid/lõppseadmed	Elektriradiaator, veeradiaator, põrandaküte, soojusliides, plaatsoojusvaheti, pumbad, mehaaniline jaotuskilp, surveseade, doseerimisseade, lõppvooluahela kontroller, kuivati, vibratsiooni summutavad alused, termostaat, soojusarvesti, kuumaveearvesti, torustik, toruisolatsioon, toed/kinnitid, külmakaitse ja trassikuumutussüsteemid
		Soojussalvestid	Kuumaveehoidla, puhverpaak, paisupaak
	Ehitusteenused ja -seadmed: spetsiaalsed jahutussüsteemid (kui süsteemil on nii kütte- kui ka jahutusfunktsioon, kuulub see üksnes küttesüsteemide ulatusse)	Jahutusseadmed	Jahutustorn, puhurkonveierid, õhukonditsioneerid.
		Jahutid, vahetid/lõppseadmed, lisaseadmed ning juhtimine, jaotamine, salvestamine	Külmaveehoidla, puhverpaak, paisupaak jahutuse jaoks, pumbad, mehaaniline jaotuskilp, surveseade, doseerimisseade, lõppvooluahela kontroller, kuivati, vibratsiooni summutavad alused, termostaat, soojusarvesti, külmaveearvesti, torustik, toruisolatsioon, toed/kinnitid, külmakaitse ja trassikuumutussüsteemid
	Ehitusteenused ja -seadmed: ventilatsioonisüsteemid	Õhu liikumine	Ventilaatorid, soojustagastusega mehaaniline ventilatsioon, õhutusseadmed, laeventilaatorid, köögiventilatsioon, õhkkardinad
		Õhuvooluseadmed	Hajutid, võred, reguleeritava õhumahu süsteemid, konstantse õhumahu süsteemid, õhustusluugid
		Õhukanalid ja lisaseadmed	Õhukanalid, isolatsioon, toed, tulekindlad õhukanalid
		Ventilatsiooniseadmetega seotud siibrid, sumbumine ja tuleohutus	Muutuva õhumahu siiber, mahu reguleerimise siiber, tulesiiber, suitsu eemaldamine, mootoriga tulesuitsusiiber, trepikoja rõhuerinevuse tekitamine, tulekindlad ventilaatorid, kaitseklapid, juhtimisseadised, õhutusluugid, gaasi eemaldamine, heli sumbumine
	Ehitusteenused ja -seadmed: valgustussüsteemid	Sisevalgustus	Sisevalgustid, ühendus, ühenduskarp, pistikupesa, valgusallika juhtimisseade, kaabel, lüliti
		Välisvalgustus (hoonele paigaldatud)	Hoonele paigaldatud lambid/torud/toed jne. Välisvalgustid, ühendus, ühenduskarp, pistikupesa, valgusallika juhtimisseadised, kaabel, lüliti
		Avariivalgustus	Avariituled, juhtimisseadised, kaabel, lüliti
		Muu valgustus	Töökohavalgustus, lava-/meelelahutusvalgustus, jaemüügilettide valgustus, hoonete sise- ja välisvalgustus, sh sellega seotud valgusti, ühendus, ühenduskarp, pistikupesa, valgusallika juhtimisseade, kaabel, lüliti
	Ehitusteenused ja -seadmed: Elektriteenused elektri-, side, turva- ja IT- ja tulekahjusüsteemide jaoks	Elektrienergia	Hõlmab hoonesse ja hoonetele paigaldatavaid seadmeid. Elektrikaabel, kaablirenni kaitsekest, elektrikilp/jaotuskilp, varuseadmed, latistik, trafo, pistikupesad/-lülitid, põrandakarbid, andurid, kõrgepinge, keskpinge, madalpinge, väike võimsus, ümbrised
		Väikepinge/sidesüsteemid/turvasüsteemid	Väikepingesüsteemid. Side- ja audiovisuaalseadmed. Turvasüsteemid: videovalveseadmed (CCTV), turvaandurid ja alarmsüsteemid.
		IT ja andmed	IT-seadmed: kõik, mis on seotud andmetega, näiteks WiFi-seadmed, serverid, magistraalvõrk ja struktureeritud kaablid, arvutid, printerid, andmekapid, kommunikatsioonipaneelid
		Hoonehaldussüsteemid	Hoonehaldussüsteemid/puhurkonvektorite kontrollerid, välisjaam, arvutiga peakontroller (pealülitiga), nõutav kaabeldus, juhtventiilid, temperatuuristatistika andurid
		Elektri varutootmine	Katkestamatu toite allikas (UPS), varutootmine, akutoiteallikad, varugeneraatorid ehitusjoone piires
		Tulekahju avastamis- ja häiresüsteem	Tulekahjusignalisatsioonisüsteemid, sh avastamissüsteemid, kaablid, tuletõrjepaneelid ja tulekahjust teatamise lõppseade
	Ehitusteenused ja -seadmed: kohapeal taastuvenergia tootmine	Taastuvenergia – elektritootmine kohapeal ja hoonele paigaldatud seadmetega	Päikesepaneel, vaheldi, tuuleturbiin, veeturbiin, mis on paigaldatud hoonele või asub hoone ehitisalusel pinnal
		Taastuvenergia – salvestamine kohapeal	Aku hoone ehitisalusel pinnal
	Ehitusteenused ja -seadmed: pääste-, kütuse- ja liikumissüsteemid	Sprinklersüsteemid	torud, sprinkeleripead, ventiilid, paagid, voolikud, pumbad
		Tuletõrjesüsteemid	Kuiv- ja märgtõusutorud, hüdrant, hoone ettenähtud ehitisalusel pinnal, automaatse suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadised/andurid, tule summutamise süsteem
		Piksekaitse/maandus	Piksevarras, maandusvardad
		Kütusesüsteemid	Kõik pumbatud või survestatud kütusevood (v.a elekter). Gaasiseadmed: ühendus, gaasiarvesti, rõhuregulaator, torud, ventiilid. Kohapealne kütusemahuti, kuivhoidlad. Tigukonveierid.
		Tõstuk, trepitõstuk, tõsteplatvorm	Tõstuki, trepitõstuki ja tõsteplatvormi süsteemid on hõlmatud. Elektripaigaldised peavad sisaldama nende süsteemide toiteallikat.
		Eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed	Eskalaatorite ja liikuvate kõnniteede süsteemid on hõlmatud. Elektripaigaldised peavad sisaldama nende süsteemide toiteallikat.
	Ehitusteenused ja -seadmed: jäätmete kõrvaldamise süsteemid	Spetsiaalsed ja kogukondlikud jäätmete kõrvaldamise süsteemid	Jäätmepõletusseadmed ning jäätmevoogude ja kõrvaldamisrajatiste süsteemid
		Ehitusteenuste ja -seadmete komposiitosad, valmisosad ja mitmesugused muud osad (6)
Välisehitised (vabatahtlik)	Välisteed, rajad, sillutis ja muud inimeste või sõidukite liikluseks sobivad pinnad, mis asuvad ehitusplatsil	Jalakäijatele ja sõidukitele liikumiseks ettenähtud teed ja rajad	See hõlmab alustarindi ettevalmistamist, sealhulgas käitlemine, paigaldamine, tasandamine, profileerimine ja tihendamine Betoonikiht, kohapeal valatav betoon, sh raketis, sarrus, ühendused, drenaaž/geomembraan, kõnniteekivid, servad, tarvikud, pinnale kantav kõnnitee/tee-/parkimismärgistus, pealispinna viimistlus, nt: — pinnakattega killustik- või asfaltviimistlus — müüritis, sillutis, plaadid, munakivid, klompkivid — kruus, kivilaastud, puiduhake — perforeeritud murumatid — mänguväljakute ja spordiväljakute vm eriotstarbeks ettenähtud pinnad — kõik süsteemid, mis on vajalikud pinnavee äravoolu ja/või kogumise haldamiseks — astmed, trepid ja kaldteed (sh alustarind, konstruktsioon ja lõppviimistlus) väljaspool ettenähtud ehitusjoont
		Jalgteed
		Sillutised ja jalgteede pehmed pinnad
	Välistarvikud ja -inventar hoone krundi välisalade, piiride ja tsoonide piiritlemiseks ning esteetiliseks otstarbeks	Välistarad	Uued puidust, metallist, betoonist tarad, müüritis, piirded, väravad, müürid ja madalad müürid, mis ei ole hoone soojusümbrise osa, on hõlmatud Sõiduki ja jalakäijate kaitsetõkked, mis peavad kaitse eesmärgil vastama konkreetsele koormusele, ning nendega seotud väravad on hõlmatud Alustarindi nõuded, komponendid, postid, kinnitused, sulused, tarvikud, nagu simsid, jõuallikaga seadmed, juhtimisseadised ja lõppviimistlused on hõlmatud Sellesse kategooriasse kuuluvad tugiseinad, mis ei ole hoone osad ja mis on tavaliselt valmistatud betoonist, puidust, või müüritised, sealhulgas kõik nõuded allmaatarindile/alusele, tugevdatud pinnas, kuivendusnõuded, membraanid, komponendid, kinnitusvahendid, tarvikud, nagu simsid, ühendused, kaitseained, lõppviimistlus, gabioonid
		Välispiirded
		Välisseinad
		Välisinventar	Ehitusplatsi tänavainventar, sealhulgas väravad (kui need ei ole tarade ega tõkete osad), pöördväravad, fikseeritud/kokkupandavad/eemaldatavad pollarid, istmed, pingid, lauad, prügikonteinerid/soola- ja liivakonteinerid, plakatitahvlid/teadetetahvlid, jalgrattahoidjad/jalgrattakuurid, suunamärgid, lipuvardad, väliste spordi- ja mänguväljakute seadmed, väikesed käigusillad, bussipeatused, varjualused, telefoniputkad, postkastid, skulptuurid/välikunstiteosed, dekoratiivsed vee-elemendid, sealhulgas mis tahe allmaatarindid, paagid, komponendid, torustik, juhtimisseadised ja vajalikud seadmed
	Välised hoone teenused Üldine märkus: see kategooria hõlmab kõiki teenuseid, millel ei ole hoonega otsest seost ja mida osutatakse väljaspool hoone ehitisalust pinda.	Välidrenaaž	Reovesi/pinnavesi/maa kuivendamine maa all ja peal, esimesest heitveekaevust väljaspool hoonet ümbritsevat müüri, kanalisatsiooniühendust või muud kontrollkaevu (näiteks kohapealne reoveepuhasti). Kraavid, torustikud, tarvikud, sängid, tagasitäide, võrgud, toed, ühendused, kanalisatsioonikaevud ja -restid (näiteks teedel) on hõlmatud. Kompaktpumbajaamad, kontrollkaevud/veeäravoolu lõppseadmed, lõplikud pinnakattevahendid, valmiskanalid, kambrid, kanalisatsioonikaevud, kanalid, imbkaevud, heitmekogumiskaevud, bensiinieraldid. Olemasolevate äravoolusüsteemide, kanalisatsioonikaevude ja -restide ümberehitamine, remont, täitmine või puhastamine on ka hõlmatud. Samuti on hõlmatud rajatised, mis on seotud linnapiirkonna säästvate äravoolusüsteemidega (UDS) (mitte istutatud), ohtlike vedelike, näiteks kemikaalide ja tööstuslike vedeljäätmete äravooluga
		Välised teenused – vesi	Toruga veevarustussüsteemid, mis viivad vee seadusjärgse ettevõtja võrgust hoonesse sisenemise kohta, sealhulgas jaotamine välistesse kasutajapunktidesse (nt välisjaamad ja -seadmed ja tuletõrjehüdrandid). Tuletõrjehüdrandid / vihmavee ringlussevõtt / hallvee ringlussevõtt väljaspool ettenähtud ehitusjoont. Hõlmatud on ka paagid, torustik, trassikuumutussüsteemid, isolatsioon, ühendused
		Välised teenused – elekter	Kõrgepingeelektri jaotamine kommunaalteenuseid osutava ettevõtte varustamisest kohapealsesse trafojaama, madalpingeelektri jaotamine kohapealsest trafost hoone peajaotlapaneelile ja välisseadmetele elektri tarnimiseks, sealhulgas avarii- või varugeneraatorid. Hõlmatud on ka kaablid, juhtmestik, paneelid, kanalid, juurdepääsukatted, ühendused, jaotus, kraavid, kaevud, kompaktalajaamad/trafoalajaamad, UPS-seadmed
		Välised teenused – gaas	Toruga maagaasivarustussüsteemid, mis viivad gaasi kommunaalteenuseid osutava ettevõtte võrgust gaasiarvestisse ning veeldatud naftagaasi (LPG) välishoidlatest jaotuspunkti, sealhulgas magistraalgaasi tarnimine ja gaasitarnete jaotamine välistesse kasutajapunktidesse (nt välisrajatistesse ja -seadmetesse). Hõlmatud on ka jaotamine, juurdepääsukatted, ühendused, kraavid, kaevud, mahutid/pudelid.
		Välised teenused – telekommunikatsioon jms	Kommunaalteenuseid osutava ettevõtte või muu teenuseosutaja pakutavate telekommunikatsioonisüsteemide, kaabeltelevisiooni, interneti ja muude sidesüsteemide ühendamine hoone peamisesse jaotuspunkti. Hõlmatud on ka kaablid, juhtmestik, paneelid, kanalid, juurdepääsukatted, ühendused, jaotamine, kraavid, kaevud
		Välised teenused – kütuse hoiustamine	Välised kütusemahutid ja torustikud. Mahutid ja väljaspool hoonet asuvad paagid ning toruga varustatud varustussüsteemid, mis jaotavad naftat, bensiini või diislit mahutitest või paakidest hoone sisenemispunkti või välisjaama ja -seadmesse. Hõlmatud on ka jaotamine, pumbad, ventiilid, isolatsioon, juurdepääsukatted, ühendused, jälgimisseadmed, kraavid, kaevud, mahutid/pudelid.
		Välised teenused – valgustus	Välised ehitusplatsi/tänava valgustussüsteemid, sealhulgas jalakäijate alade, jalgteede, teede, valgustatud liiklusmärkide ja välisvalgustuse jaoks. Hõlmatud on ka kaablid, juhtmed, plaadid, kanalid, juurdepääsukatted, ühendused, jaotamine, kraavid, kaevud, juhtimisseadised ja valgustid/lambid ise, sh spordiväljakute valgustus
		Välised teenused – turvasüsteemid	Turvasüsteemid, sealhulgas videovalve, kaamerapostid, turvaseadmete üldised välised toiteallikad ja erivalgustus
		Hoone väliste teenuste komposiitosad, valmisosad ja mitmesugused muud osad (7)
	Välishooned (8)	Väikesed abihooned	Eraldi välised väikesed abihooned, mis on seotud hoone süsteemide ning hoone tavapärase toimimise ja ehitusplatsile juurdepääsuga, sealhulgas katlamajad, alajaamahooned, kütusehoidlad, jalgrattahoidlad, kuurid, laohooned ja vahimajad
		Sõltumatud parkimisrajatised (9)	Maapealsed või maa-alused ehitised, mis on ette nähtud kasutamiseks hoones viibijate ainu- või ühiskasutuses
		Välishoonete komposiitosad, valmisosad ja mitmesugused muud osad (10)
(1) Isolatsioon, veekindlaks muutmine, tasandamine, ühendused, drenaažitarvikud või -elemendid, teenuste elemendid, mis sisestatakse või mida rakendatakse koos allmaatarindi töödega, kuid mida ei ole veel arvestatud käesoleva tabeli 4 konkreetsete kannete all ega mujal. (2) Tulekindlaks muutmine, isoleerimine, veekindlaks muutmine, tasandamine, ühendused, tarvikud, kaldteed, paigalejääv betooniraketis, vahekorruse tarindid, astmeliste istete toed, hooldusteed või muud elemendid, mis sisestatakse või mida rakendatakse koos allmaatarindi töödega, kuid mida ei ole veel arvestatud käesoleva tabeli 4 konkreetsete kannete all ega mujal. (3) Tulekindlaks muutmine, isoleerimine, veekindlaks muutmine, tasandamine, tarindi ühendused ja kinnitused, tarvikud, kaldteed, varjustusseadmed, õhustusluugid, katuseräästad, putukakaitse, võred, rinnatised, piirded, haljasseinad, korstnad või muud elemendid, mis sisestatakse või paigaldatakse koos välisarhitektuuritööde käigus, kuid mida ei ole siin ega mujal juba konkreetsete kannete all arvesse võetud. (4) Sisseehitatud tähendab asjaomaste hooneelementide paigaldamist ehitusetapis ja enne hoone omanikule üleandmist. (5) Tulekindlaks muutmine, isoleerimine, veekindlaks muutmine, tasandamine, tarindi või hooldusteede ühendused ja kinnitused, tarindiosade paigaldamine, tihendamine, liimid, ujuvpõrandad, ripp-põrandad, viimistlused, joonmärgistus, liistud, põrandaliistud, tarvikud, kaldteed, võrestikud, rinnatised, piirded, kaminad või muud elemendid, mis sisestatakse või paigaldatakse koos sisearhitektuuritöödega, kuid mida ei ole juba arvestatud käesoleva tabeli 4 konkreetsete kannete all ega mujal. (6) Muu inventar, tarvikud või ehitusteenustesse, -süsteemidesse ja -taristusse sisestatavad või nendega koos kasutatavad muud elemendid, mida ei ole juba arvestatud käesoleva tabeli 4 konkreetsete kannete all ega mujal. (7) Muu inventar, tarvikud ja muud elemendid, mis on seotud vee, gaasi, elektri, kütte, ventilatsiooni, maapealse äravoolu, telekommunikatsiooni ja muude teenustega, sealhulgas kaablikanalid, kaitsekatted, kaevud, vaod, kanalid, katted, tuletõkestus, märgistus, alused jne, mida mujal ei ole nimetatud. (8) Tähendab hooneid, mis on hinnatavast hoonest välised ja struktuurselt sõltumatud, kuid mis asuvad hinnatava hoone krundil ja teenindavad hinnatavaid hoone kasutajaid ja/või hinnatud hoone tehnosüsteeme ja taristut. Struktuurse sõltumatuse all mõistetakse ühise vundamendi ja muude koormust kandvate taristuelementide puudumist. (9) Parkimisrajatisi, millel on ühised taristuelemendid ja mis kuuluvad hoone konstruktsiooni välispiirde alla, ei käsitata välishoonetena, vaid osana kogu hoonest, ja seega võetakse analüüsis arvesse nendega seonduvat süsinikuheidet, kasutamisaegset süsinikuheidet ja põrandaalasid. Väliste hoonetena käsitatavate sõltumatute parkimisrajatiste puhul võib analüüsis arvesse võtta nendega seonduvat süsinikuheidet ja kasutamisaegset süsinikuheidet, kuid mitte nende põrandapinda. Kui parkimisrajatis on osa rohkem kui ühe hoone ühisest taristust, moodustab kas kogu hoonekompleks ühe hindamise või parkimisrajatise seonduva süsinikuheite mõju ja põrandapind jaotatakse igale hoonele määratud parkimiskohtade suhtelise osakaalu alusel. (10) Mis tahes muu inventar ja tarvikud ja muud välishoonete ehitamisega seotud elemendid, mida mujal ei käsitleta.

8. OLELUSRINGI GLOBAALSE SOOJENDAMISE POTENTSIAALI TULEMUSED

Hoone energiamärgise tulemuste esitamiseks esitatakse hoone olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal läbipaistval viisil, näidates tulemused vähemalt iga olelusringi etapi kohta vastavalt tabelile 5.

Tabel 5

Hoone energiamärgise olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali avaldamine

	Tooteetapp (A1–A3)	Ehitusprotsessi etapp (A4–A5)	Kasutus-, hooldus- ja asendusetapp (B1–B4)	Kasutusaegse energiakasutuse etapp (B6)	Olelusringi lõpu etapp (C1–C4)	Korduskasutamine, ringlussevõtt, taastamispotentsiaal (D1)	Väljaviidavatest kommunaalteenustest (nt elektrienergia, soojusenergia, joogivesi) tulenev võimalik tulu ja koormus (D2)
Olelusringi globaalse soojendamise kogupotentsiaal (1)
(1) Olelusringi globaalse soojendamise kogupotentsiaal on fossiilse, biogeense ja maakasutuse ning maakasutuse muutuse globaalse soojendamise potentsiaali summa.

IV LISA Hoonete nutivalmiduse hindamise ühine üldraamistik

IV LISA

Hoonete nutivalmiduse hindamise ühine üldraamistik

1. Komisjon määratleb nutivalmiduse näitaja ja kehtestab metoodika selle arvutamiseks, et hinnata hoone või selle osa võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele ning parandada oma energiatõhusust ja üldist suutlikkust.

Nutivalmiduse näitaja hõlmab tõhustatud energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja võimekust, mis tulenevad omavahel paremini ühendatud ja arukatest seadmetest.

Metoodikas võetakse arvesse selliseid omadusi nagu hoone digikaksiku võimalik olemasolu.

Metoodikas võetakse arvesse selliseid tegureid nagu arukad arvestid, hoone automaatika- ja juhtimissüsteemid, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks, sisseehitatud kodumasinad, elektrisõidukite laadimispunktid, energia salvestamine ja üksikasjalikud funktsionaalsusnäitajad ning kõnealuste tegurite koostalitlusvõime, samuti sisekliima tingimuste, energiatõhususe, tulemusnäitajate ja võimaldatud paindlikkuse paranemine.

2. Metoodika põhineb hoone ja selle tehnosüsteemidega seotud järgmistel kesksetel funktsionaalsusnäitajatel:

võime säilitada hoone energiatõhusus ja toimivus energia tarbimise kohandamise abil, näiteks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise abil;

võime kohandada oma toimimisviisi vastavalt kasutaja vajadustele, pöörates igakülgset tähelepanu kasutajasõbralikkusele, tervisliku sisekliima tingimuste säilitamisele ja võimekusele väljastada andmeid energia tarbimise kohta;

hoone kogu energiatarbe paindlikkus, sealhulgas selle võime võimaldada osalemist aktiivses ja passiivses ning kaudses ja otseses tarbimise juhtimises energia salvestamise ja võrku tagasi laskmise kaudu, näiteks paindlikkuse ja võimsuse nihutamise kaudu; ja

võime parandada oma energiatõhusust ja üldist suutlikkust energiasäästliku tehnoloogia kasutamise abil.

3. Veel võib metoodika võtta arvesse

süsteemide koostalitlusvõimet (arukad arvestid, hoone automaatika- ja juhtimissüsteemid, sisseehitatud kodumasinad, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks ning siseõhu kvaliteedi andurid ja ventilatsioon) ning

olemasolevate sidevõrkude soodsat mõju, eriti sellise kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristu nagu vabatahtlike lairibavalmiduse märgete ning juurdepääsupunktide olemasolu kahe ja enama eluruumiga eluhoonete juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL ( 15 ) artiklile 8.

4. Metoodika ei avalda negatiivset mõju kehtivatele riiklikele energiatõhususe sertifitseerimiskavadele ning see põhineb riikliku tasandi seonduvatel algatustel, võttes kooskõlas asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega ning küberjulgeoleku parima võimaliku tehnoloogiaga arvesse kasutaja omandiõiguse, andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtteid.

5. Metoodikas kehtestatakse nutivalmiduse näitaja parameetri kõige sobivam vorming ning metoodika peab olema lihtne, läbipaistev ning tarbijatele, omanikele, investoritele ja tarbimiskaja turu osalistele kergesti mõistetav.

V LISA Energiamärgise näidisvorm

V LISA

Energiamärgise näidisvorm

(millele on osutatud artiklis 19)

1. Energiamärgise esiküljel on vähemalt järgmised elemendid:

energiatõhususe klass;

arvutatud aastane primaarenergiakasutus (kWh/(m2 aastas));

arvutatud aastane lõppenergia kasutus (kWh/(m2 aastas));

kohapeal toodetud taastuvenergia osakaal energiakasutuses (%);

kasutusaegne kasvuhoonegaaside heitkogus (kg CO2/(m2 aastas) ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvväärtus (kui see on olemas).

Energiamärgisel on ka järgmised elemendid:

arvutatud aastane primaar- ja lõppenergia tarbimine (kWh või MWh);

taastuvenergia tootmine (kWh või MWh); peamine energiakandja ja taastuvenergiaallika liik;

arvutatud energiavajadused (kWh/(m2 aastas);

jah/ei märge selle kohta, kas hoone on võimeline reageerima välistele signaalidele ja kohandada energiatarbimist;

jah/ei märge selle kohta, kas hoones asuv soojuse jaotussüsteem on suuteline töötama madalal või tõhusamal temperatuuril, kui see on kohaldatav;

asjaomase ühtse kontaktpunkti kontaktandmed renoveerimisalaseks nõustamiseks.

2. Lisaks võib energiamärgis sisaldada järgmisi näitajaid:

energiakasutus, tipukoormus, energiaallika või süsteemi võimsus, peamine energiakandja ja põhiline süsteemi tüüp iga kasutuse puhul: küte, jahutus, tarbevee soojendamine, ventilatsioon ja sisseehitatud valgustus;

kasvuhoonegaaside heiteklass (kui see on kohaldatav).

teave süsiniku sidumise kohta, mis tuleneb süsiniku ajutisest säilitamisest hoonetes või nende katusel;

„jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone jaoks on olemas renoveerimispass;

hoone välispiirete läbipaistmatute elementide keskmine U-väärtus;

hoone välispiirete läbipaistvate elementide keskmine U-väärtus;

kõige tavalisema läbipaistva elemendi liik (nt topeltklaasiga aken);

ülekuumenemise riski analüüsi tulemused (kui need on kättesaadavad);

sisekliima kvaliteedi taset seiravate paiksete andurite olemasolu;

sisekliima kvaliteedile reageerivate paiksete juhtimissüsteemide olemasolu;

elektrisõidukite laadimispunktide arv ja liik;

energiasalvestussüsteemide olemasolu, liik ja suurus;

kütte- või jahutussüsteemi eeldatav järelejäänud kasutusiga, kui see on kohaldatav;

võimalus kohandada küttesüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel;

võimalus kohandada tarbevee soojendamissüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel;

võimalus kohandada jahutussüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel;

arvestiga mõõdetud energiatarbimine;

kaugkütte- ja kaugjahutusvõrguga ühenduse olemasolu või kättesaadavuse korral teave võimaliku ühenduse kohta tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga;

ühendatud kohaliku kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgu kohalikud primaarenergiategurid ja nendega seotud CO2 heite koefitsiendid;

kasutusaegne tahkete peenosakeste (PM 2,5 ) heide.

Energiamärgis võib sisaldada järgmisi seoseid muude algatustega, kui need on asjaomases liikmesriigis kohaldatavad:

„jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone puhul on tehtud nutivalmiduse hindamine;

asjakohasel juhul nutivalmiduse hindamise väärtus;

„jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone on kantud digitaalsesse hoone logiraamatusse.

Puuetega inimestel peab olema võrdne juurdepääs energiamärgistel olevale teabele.

VI LISA Sõltumatud süsteemid energiamärgiste kontrollimiseks

VI LISA

Sõltumatud süsteemid energiamärgiste kontrollimiseks

1. Kehtiva energiamärgise määratlus

Liikmesriigid esitavad selge määratluse selle kohta, mida peetakse kehtivaks energiamärgiseks.

Kehtiva energiamärgise määratlusega tagatakse:

hoone energiamärgise väljastamise aluseks olnud sisendandmete (sealhulgas kohapealsete kontrollide) ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontroll;

arvutuste paikapidavus;

ehitise energiatõhususe maksimumhälve, mida eelistatavalt väljendatakse primaarenergia kasutuse arvulise näitajaga (kWh/(m2 aastas));

minimaalne arv elemente, mis erinevad vaike- või standardväärtustest.

Liikmesriigid võivad lisada kehtiva energiamärgise määratlusse lisaelemente, näiteks konkreetsete sisendandmete väärtuste maksimumhälbeid.

2. Energiamärgiste sõltumatu kontrollisüsteemi kvaliteet

Liikmesriigid määratlevad selgelt kvaliteedieesmärgid ja statistilise usaldusväärsuse taseme, mille energiamärgiste raamistik peaks saavutama. Sõltumatu kontrollisüsteem peab tagama, et hindamise ajavahemikul, mille kestus ei ületa ühte aastat, on vähemalt 90 % kehtivatest väljastatud energiamärgistest statistilise usaldusväärsusega 95 %.

Energiamärgiste sõltumatu kontrollisüsteemi kvaliteedi ja usaldusväärsuse taset mõõdetakse juhuvalimi põhjal ning nende puhul tuleb arvesse võtta kõiki kehtiva energiamärgise määratluses nimetatud elemente. Kui sõltumatu kontrollsüsteemi rakendamine on delegeeritud valitsusvälistele organitele, peavad liikmesriigid nõudma, et vähemalt 25 % juhuvalimi hindamistest kontrolliksid üle kolmandad isikud.

Sisendandmete kehtivust kontrollitakse sõltumatu eksperdi esitatud teabe alusel. Selline teave võib sisaldada tootesertifikaate, tehnilisi andmeid või ehitusjooniseid, mis sisaldavad üksikasju energiamärgise eri elementide toimivuse kohta.

Sisendandmete kehtivust kontrollitakse kohapealsete kontrollidega, mida asjakohasel juhul võib läbi viia virtuaalselt, vähemalt 10 % nende energiamärgiste puhul, mis kuuluvad juhuvalimisse, mida kasutatakse süsteemi üldise kvaliteedi hindamiseks.

Liikmesriigid võivad üldise kvaliteeditaseme kindlaksmääramiseks kasutada lisaks minimaalsele juhuvalimile ka eri strateegiaid, mille eesmärk on välja selgitada ja kõrvaldada energiamärgiste kvaliteedivead ning parandada süsteemi üldist kvaliteeti? Sellist sihipärast analüüsi ei saa kasutada süsteemi üldise kvaliteedi mõõtmise alusena.

Liikmesriigid võtavad kasutusele ennetavad ja reageerivad meetmed, et tagada kogu energiamärgise raamistiku kvaliteet. Need meetmed võivad hõlmata sõltumatute ekspertide täiendkoolitust, sihipärase valimi kasutamist, kohustust energiamärgised uuesti taotleda, proportsionaalseid trahve ning ajutisi või alalisi tegutsemiskeelde ekspertidele.

Andmebaasi lisatava teabe puhul saab pädev asutus teha seire ja kontrolli eesmärgil kindlaks asjaomase teabe lisaja.

3. Energiamärgise kättesaadavus

Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiamärgiste kättesaadavust võimalikele ostjatele ja üürnikele, tagamaks, et nende ostu- või rendiotsuses on võimalik arvesse võtta hoone energiatõhusust.

Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiatõhususe näitaja ja energiaklassi nähtavust reklaamivahendites.

4. Hoone kasutusotstarbe arvessevõtmine

Sõltumatus kontrollisüsteemis võetakse arvesse erinevaid hoone tüüpe, eelkõige neid, mis on kinnisvaraturul kõige levinumad, näiteks ühepereelamud, korterelamud, büroohooned või jaekaubanduspinnad.

5. Avalikustamine

Liikmesriigid avaldavad riiklikus energiamärgiste andmebaasis korrapäraselt vähemalt järgmise teabe kvaliteedikontrolli süsteemi kohta:

kehtiva energiamärgise määratlus;

energiamärgise süsteemi kvaliteedieesmärgid;

kvaliteedi hindamise tulemused, sealhulgas hinnatud sertifikaatide arv ja suhteline suurus asjaomasel ajavahemikul välja antud sertifikaatide koguarvu suhtes (hooneliigi kohta);

eriolukorra meetmed energiamärgiste üldise kvaliteedi parandamiseks.

VII LISA

Võrdleva metoodika raamistik hoonete ja hoone komponentide energiatõhususe nõuete kuluoptimaalse taseme kindlaksmääramiseks

Võrdleva metoodika raamistik peab võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks hoonete ja hoonete komponentide energia- ja heitetõhususe ning energiatõhususega ja heitega seotud meetmete majanduslikud aspektid ning siduda need kuluoptimaalse taseme kindlaksmääramisega, et saavutada 2030. aastaks heite vähendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärgid ning hiljemalt 2050. aastaks heitevaba hoonefond.

Võrdleva metoodika raamistikule lisatakse suunised, kuidas raamistikku kohaldada energiatõhususe kuluoptimaalsete tasemete arvutamisel.

Võrdleva metoodika raamistik võimaldab võtta arvesse kasutustavasid, väliseid kliimatingimusi ja nende tulevasi muutusi vastavalt parimatele olemasolevatele, ka kuuma- ja külmalaineid arvesse võtvatele kliimaprognoosidele, investeerimiskulusid, hooneliiki, hooldus- ja käituskulusid (sh energiakulusid ja energiasäästu), ning juhul kui see on kohaldatav, ka toodetud energiast saadud tulu, energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele, jäätmekäitluse kulusid, ning tehnoloogia arengut. Raamistik peaks tuginema asjakohastele käesoleva direktiiviga seotud Euroopa standarditele.

Komisjon peab ka

—

lisama võrdleva metoodika raamistiku juurde suuniseid; liikmesriigid kasutavad nimetatud suuniseid allpool loetletud meetmete võtmiseks;

—

andma teavet energiahindade eeldatava pikaajalise kujunemise kohta.

Võrdleva metoodika raamistiku rakendamiseks liikmesriikide poolt kehtestatakse liikmesriikide tasandil parameetrites väljendatud üldtingimused. Vajaduse korral annab komisjon liikmesriikidele soovitusi nende kuluoptimaalsete tasemete kohta.

Võrdleva metoodika raamistik nõuab liikmesriikidelt, et nad

—

määravad kindlaks võrdluse aluseks olevad hooned, mis on oma funktsiooni ja geograafilise asukoha poolest iseloomulikud ja tüüpilised, arvestades nii sise- kui väliskliima tingimusi. Võrdluse aluseks olevate hoonete hulgas peab olema nii elamuid kui ka mitte-elamuid, nii uusi kui ka olemasolevaid hooneid;

—

määravad kindlaks võrdluse aluseks olevate hoonete puhul hindamisele kuuluvad energiatõhususe meetmed. Need võivad olla üksikute hoonete jaoks tervikuna, üksikute hoone komponentide või hoone komponentide kombinatsiooni jaoks mõeldud meetmed;

—

hindavad lõpp- ja primaarenergia vajadust ja sellest tulenevaid heitkoguseid referentshoonetes, milles on rakendatud kindlaksmääratud energiatõhususe meetmeid;

—

arvutavad välja (teises taandes osutatud) energiatõhususe meetmete maksumuse (st nüüdisväärtuse) eeldatava majandusliku olelusringi vältel, mida rakendatakse (esimeses taandes osutatud) referentshoonetele, rakendades selleks võrdleva metoodika raamistiku põhimõtteid.

Energiatõhususe meetmete maksumuse arvutamisel eeldatava majandusliku olelusringi vältel hindavad liikmesriigid energiatõhususe miinimumnõuete eri tasemete kulutõhusust. See võimaldab määrata kindlaks energiatõhususe nõuete kuluoptimaalsed tasemed.

VIII LISA Nõuded renoveerimispassidele

VIII LISA

Nõuded renoveerimispassidele

1. Renoveerimispass sisaldab järgmist:

teave hoone praeguse energiatõhususe kohta;

üks või mitu graafilist kujutist etapiviisilise tervikrekonstrueerimise tegevuskava ja selle etappide kohta;

teave asjakohaste riiklike nõuete kohta, nagu hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, energiatõhususe miinimumstandardid ja normid, mis on kehtestatud liikmesriigis hoonetes kütteks ja jahutuseks kasutatava fossiilkütuse järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kohta, sealhulgas kohaldamise kuupäevad;

lühike selgitus etappide optimaalse järjestuse kohta;

teave iga etapi kohta, sealhulgas:

etapi renoveerimismeetmete nimetus ja kirjeldus, sealhulgas kasutatavat tehnoloogiat, tehnikaid ja materjale puudutavad asjakohased variandid;

ii)

primaar- ja lõppenergia tarbimise hinnanguline energiasääst kilovatt-tundides (kWh) ja paranemisprotsendina võrreldes asjaomasele etapile eelnenud energiatarbimisega;

iii)

kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine;

iv)

hinnanguline sääst energiaarvel, tuues selgelt välja arvutuses kasutatud energia hinnaprognoosid;

energiamärgise hinnanguline energiatõhususe klass, mis tuleb saavutada pärast etapi lõpuleviimist;

teave võimaliku ühenduse kohta tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga;

taastuvenergia individuaalse või kollektiivse tootmise ja omatarbe hinnanguline osakaal pärast renoveerimist;

üldteave olemasolevate võimaluste kohta ehitustoodete ringluse parandamiseks ja nende kogu olelusringi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, samuti laiema kasu kohta, mis on seotud tervise ja mugavuse, sisekliima kvaliteedi ja hoone parema kohanemisvõimega kliimamuutuste suhtes;

teave olemasolevate rahaliste vahendite kohta ja lingid asjakohastele veebilehtedele, et näidata sellise rahastamise allikaid;

teave tehnilise nõustamise ja nõustamisteenuste kohta, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kontaktandmed ja lingid nende veebilehtedele.

2. Renoveerimispass võib sisaldada järgmist:

etappide soovituslik ajakava;

iga etapi kohta:

kasutatava tehnoloogia, tehnikate ja materjalide ning nende eeliste, puuduste ja kulude üksikasjalik kirjeldus;

ii)

milline oleks hoone energiatõhusus võrreldes oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususe miinimumnõuetega, liginullenergiahoonete ja heitevabade hoonete nõuetega pärast etapi lõpuleviimist ning milline oleks asendatavate hoone komponentide energiatõhusus võrreldes üksikute hoone komponentide energiatõhususe miinimumnõuetega, kui need on olemas;

iii)

etapi läbiviimise hinnangulised kulud;

iv)

etapi hinnanguline tasuvusaeg koos kättesaadava rahalise toetusega ja ilma selleta;

etapi läbiviimise hinnanguline kestus;

vi)

materjalide ja seadmete olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite baasväärtused, kui need on kättesaadavad, ning link asjakohasele veebilehele, kust neid leida;

vii)

meetmete hinnanguline kestus ja hinnangulised hoolduskulud;

sõltumatud moodulid, mis käsitlevad järgmist:

energiatõhusaks renoveerimiseks vajalikud või soovitatavad tüüpilised osalejad (arhitektid, nõustajad, töövõtjad, tarnijad, paigaldajad jne) või veebilink asjaomas(t)ele veebileheküljele (-külgedele);

ii)

loetelu piirkonna asjaomastest arhitektidest, nõustajatest, töövõtjatest, tarnijatest või paigaldajatest, kes peavad vastama teatavatele tingimustele nagu kõrgetasemelised kvalifikatsiooni- või sertifitseerimismärgised või -tingimused, või veebilink asjaomas(t)ele veebileheküljele (-külgedele);

iii)

madalatemperatuurilise kütte optimaalseks kasutuselevõtuks vajalikud tehnilised tingimused;

iv)

viisid hoone nutivalmiduse parandamiseks renoveerimisetappide ja lisameetmetega;

materjale ja töid käsitlevad tehnilised ja ohutusnõuded;

vi)

esitatud arvutuste aluseks olevad eeldused või link asjakohasele veebilehele, kus need on kättesaadavad;

teave selle kohta, kuidas pääseda juurde renoveerimispassi digitaalsele versioonile;

hoones või hoone osas tehtud oluline rekonstrueerimine, millele on osutatud artikli 8 lõikes 1, ning artikli 8 lõikes 2 osutatud hoone välispiirde osaks oleva hoone komponendi rekonstrueerimine või asendamine, millel on oluline mõju hoone välispiirete energiatõhususele, kui selline teave on tehtud kättesaadavaks renoveerimispassi koostavale eksperdile;

teave seismilise ohutuse kohta, kui selline hoonega seotud asjakohane teave on tehtud eksperdile kättesaadavaks;

hoone praeguse omaniku taotlusel ja tema poolt kättesaadavaks tehtud teabe alusel liitesse lisatud täiendav teave, näiteks ruumide kohandatavus muutuvatele vajadustele ja mis tahes kavandatud renoveerimine.

3. Seoses hoone seisundiga enne renoveerimisetappi võetakse renoveerimispassis võimalikult suures ulatuses arvesse energiamärgisel sisalduvat teavet.

4. Kõik etappide mõju hindamiseks kasutatavad parameetrid peavad põhinema standardtingimustel.

IX LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega

(millele on osutatud artiklis 36)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL

(ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844

(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).

ainult artikkel 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999

(ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

ainult artikkel 53

B OSA

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(millele on osutatud artiklis 36)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise tähtpäev

2010/31/EL

9. juuli 2012

artiklite 2, 3, 9, 11, 12, 13, 17, 18, 20 ja 27 puhul 9. jaanuar 2013;

artiklite 4–8, 14, 15 ja 16 puhul 9. jaanuar 2013 ametiasutuste kasutuses olevate hoonete kohta ja 9. juuli 2013 muude hoonete kohta

(EL) 2018/844

10. märts 2020

X LISA Vastavustabel

X LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2010/31/EL	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 punkt 1	Artikli 2 punkt 1
—	Artikli 2 punkt 2
Artikli 2 punkt 2	Artikli 2 punkt 3
—	Artikli 2 punktid 5 ja 6
Artikli 2 punktid 3, 3a, 4 ja 5	Artikli 2 punktid 7–10
—	Artikli 2 punktid 12, 13 ja 14
Artikli 2 punktid 6, 7, 8 ja 9	Artikli 2 punktid 15–18
—	Artikli 2 punktid 19–22
Artikli 2 punkt 10	Artikli 2 punkt 23
—	Artikli 2 punktid 24–29
Artikli 2 punktid 11, 12, 13 ja 14	Artikli 2 punktid 30–33
—	Artikli 2 punktid 34, 37–40 ja 42
Artikli 2 punkt 15	Artikli 2 punkt 42
Artikli 2 punktid 15, 15a, 15b, 15c, 16 ja 17	Artikli 2 punktid 43, 44, 47–50
Artikli 2 punkt 18	—
Artikli 2 punkt 19	Artikli 2 punkt 51
—	Artikli 2 punktid 52–64
Artikli 2 punkt 20	—
Artikkel 2a	Artikkel 3
Artikkel 3	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artiklid 6 ja 9	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
—	Artikkel 9
—	Artikkel 12
Artikli 8 lõiked 1 ja 9	Artikkel 13
Artikli 8 lõiked 2–8	Artikkel 14
Artikli 8 lõiked 10 ja 11	Artikkel 15
—	Artikkel 16
Artikkel 10	Artikkel 17
Artikkel 11	Artikkel 19
Artikkel 12	Artikkel 20
Artikkel 13	Artikkel 21
—	Artikkel 22
Artiklid 14 ja 15	Artikkel 23
Artikkel 16	Artikkel 24
Artikkel 17	Artikkel 25
—	Artikkel 26
Artikkel 18	Artikkel 27
Artikkel 19	Artikkel 28
Artikkel 19a	—
Artikkel 20	Artikkel 29
Artikkel 21	Artikkel 30
Artikkel 22	Artikkel 31
Artikkel 23	Artikkel 32
Artikkel 26	Artikkel 33
Artikkel 27	Artikkel 34
Artikkel 28	Artikkel 35
Artikkel 29	Artikkel 36
Artikkel 30	Artikkel 37
Artikkel 31	Artikkel 38
I lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa
IA lisa	IV lisa
—	V lisa
II lisa	VI lisa
III lisa	VII lisa
IV lisa	IX lisa
V lisa	X lisa

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 24.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32024L1275
EULAW -
European Regulation published on http://eur-lex.europa.eu/