Artikkel 24 Üldpõhimõtted ja teave klientidele

Artikkel 24 1.

Liikmesriigid nõuavad, et klientidele investeerimisteenuste või asjakohasel juhul kõrvalteenuste osutamisel tegutseks investeerimisühing ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ja järgiks eelkõige käesolevas artiklis ja artiklis 25 sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 24 2.

Finantsinstrumente klientidele müügiks töötavad välja investeerimisühingud tagavad, et asjaomased finantsinstrumendid on loodud vastama kindlaksmääratud lõppklientide sihtturu vajadustele asjaomase klientide kategooria raames, finantsinstrumentide levistrateegia vastab kindlaksmääratud sihtturule ning investeerimisühing võtab mõistlikke meetmeid tagamaks, et asjaomast finantsinstrumenti levitatakse kindlaksmääratud sihtturule.

Investeerimisühing peab mõistma tema poolt pakutavaid või soovitatavaid finantsinstrumente, hindama asjaomaste finantsinstrumentide kokkusobivust klientide vajadustega, kellele ta investeerimisteenuseid osutab, võttes samuti arvesse artikli 16 lõikes 3 osutatud kindlaksmääratud lõppklientide sihtturgu, ja tagama, et finantsinstrumente pakutakse või soovitatakse üksnes juhul, kui see on kliendi huvides.

Artikkel 24 3.

Kogu investeerimisühingu poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaamteated, on õiglane, selge ja mitteeksitav. Reklaamteated on selgesti sellistena tuvastatavad.

Artikkel 24 3a.

Investeerimisühingute või kolmandate isikute tehtav ning investeerimisühingute, nende klientide või potentsiaalsete klientide kasutatav ja neile levitatav analüüs peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Analüüs on selgesti sellisena või sarnase nimetusega tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565 ( 13 ) sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 24 3b.

Investeerimisühingud, kes osutavad väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid, tagavad, et analüüsi, mida nad klientidele või potentsiaalsetele klientidele levitavad ja mille eest maksab täielikult või osaliselt emitent, nimetatakse „emitendi toetatud analüüsiks“ üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas lõikes 3c osutatud emitendi toetatud analüüsi käsitleva ELi tegevusjuhendiga.

Artikkel 24 3c.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada emitendi toetatud analüüsi käsitlev ELi tegevusjuhend. Tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse standardid ning täpsustatakse menetlusi ja meetmeid huvikonfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks.

Emitendi toetatud analüüsi käsitlevat ELi tegevusjuhendit puudutavate regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse enne regulatiivsete tehniliste standardite kohaldamise alguskuupäeva riiklikul tasandil kehtestatud emitendi toetatud analüüse käsitlevate tegevusjuhendite sisu ja parameetreid, eriti juhul, kui sellised juhendid on saanud laialdase toetuse ja neid järgitakse. Samuti võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohasel juhul arvesse määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 20 sätestatud asjakohaseid investeerimissoovitustega seotud kohustusi ja standardeid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2025.

Komisjonil on õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Emitendi toetatud analüüsi käsitlev ELi tegevusjuhend tehakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab vähemalt iga viie aasta järel pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist, kas emitendi toetatud analüüsi käsitlevat ELi tegevusjuhendit on vaja muuta, millisel juhul esitab ta komisjonile regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.

Liikmesriigid näevad ette, et emitendi toetatud analüüse koostavatel või levitavatel investeerimisühingutel on olemas organisatsiooniline kord, millega tagada, et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi toetatud analüüsi käsitleva ELi tegevusjuhendiga ning et need vastavad lõigetele 3a, 3b ja 3e.

Artikkel 24 3d.

Liikmesriigid tagavad, et iga emitent võib esitada käesoleva artikli lõikes 3b osutatud emitendi toetatud analüüsi asjaomasele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 ( 14 ) artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutusele.

Kõnealuse analüüsi kogumisasutusele esitamisel tagab emitent, et sellega on kaasas metaandmed, milles täpsustatakse, et teave vastab emitendi toetatud analüüsi käsitlevale ELi tegevusjuhendile. Sellist analüüsi ei käsitata korraldatud teabena direktiivi 2004/109/EÜ tähenduses ega investeerimisanalüüsina käesoleva direktiivi tähenduses ning seetõttu ei kohaldata selle suhtes samal tasemel regulatiivset kontrolli, nagu korraldatud teabe või investeerimisanalüüsi puhul.

Artikkel 24 3e.

„Emitendi toetatud analüüsiks“ nimetatud analüüsi esilehel märgitakse selgelt ja silmatorkavalt, et see on koostatud kooskõlas emitendi toetatud analüüsi käsitleva ELi tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas emitendi toetatud analüüsi käsitleva ELi tegevusjuhendiga, nimetatakse reklaamteateks.

Artikkel 24 4.

Klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitatakse piisavalt vara asjakohane teave investeerimisühingu ja selle teenuste, finantsinstrumentide ja pakutavate investeerimisstrateegiate, täitmise kohtade ning kõigi kulude ja seotud tasude kohta. Kõnealune teave hõlmab muu hulgas järgmist:

a)

investeerimisnõustamisel peab investeerimisühing piisavalt vara enne investeerimisnõustamist kliendile teatama:

i)

kas nõu antakse sõltumatult või mitte;

ii)

kas antav nõu põhineb eri liiki finantsinstrumentide laiemal või piiratumal analüüsil, ja eelkõige, kas valik piirdub finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud või mida pakuvad üksused, millel on investeerimisühinguga märkimisväärne seos või muu juriidiline või majanduslik suhe, näiteks lepinguline suhe, mis on nii märkimisväärne, et sellel on oht kahjustada antava nõu sõltumatust;

iii)

kas investeerimisühing pakub kliendile soovitatud finantsinstrumentide sobivuse perioodilist hindamist;

b)

finantsinstrumentide ja kavandatud investeerimisstrateegiate alane teave peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse instrumentidesse või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega, ning teavet selle kohta, kas asjaomane finantsinstrument on mõeldud jae- või kutselistele klientidele, võttes arvesse kindlaksmääratud sihtturgu kooskõlas lõikega 2;

c)

teave kõigi kulude ja seotud tasude kohta peab sisaldama teavet nii investeerimis- kui ka kõrvalteenuste kohta, sealhulgas asjakohasel juhul nõustamistasud, kliendile soovitatud või turustatud finantsinstrumendi kulu ning viis, kuidas klient saab selle eest tasuda, hõlmates ka kolmandate isikutega seotud maksed.

Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas investeerimisteenuse ja finantsinstrumendiga seotud kulud ja tasud, mis ei ole põhjustatud turust tulenevast riskist, esitatakse koondatult, et võimaldada kliendil aru saada kogukuludest ja kumulatiivsest mõjust investeeringu tootlusele, ning kliendi nõudmisel esitatakse nende jaotumine punkthaaval. Kui see on asjakohane, esitatakse kliendile sellist teavet investeeringu kehtivusaja jooksul korrapäraselt, vähemalt kord aastas.

Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe elektrooniliselt või jaekliendi nõudmisel paberil viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)

klient on andnud nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist;

ii)

investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi.

Lisaks kolmandas lõigus sätestatud nõuetele peab investeerimisühing andma kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist telefoni teel teavet kulude ja tasude kohta.

Artikkel 24 5.

Lõigetes 4 ja 9 osutatud teave esitatakse asjakohases vormis nii, et kliendid või potentsiaalsed kliendid on võimelised mõistma pakutava investeerimisteenuse ja konkreetse finantsinstrumendi liigi olemust ja riske ning sellest tulenevalt tegema informeeritud investeerimisotsuseid. Liikmesriigid võivad lubada, et kõnealust teavet esitatakse standardiseeritud kujul.

Artikkel 24 5a.

Investeerimisühingud esitavad klientidele või potentsiaasetele klientidele kogu käesolevas direktiivis esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt, välja arvatud siis, kui klient või potentsiaalne klient on jaeklient või potentsiaalne jaeklient, kes on palunud seda teavet paberil; sel juhul esitavad nad teabe paberil tasuta.

Investeerimisühingud teavitavad jaekliente või potentsiaalseid jaekliente, et neil on võimalus saada seda teavet paberil.

Investeerimisühingud peavad olemasolevaid jaekliente, kes saavad käesolevas direktiivis nõutavat teavet paberil, vähemalt kaheksa nädalat enne direktiivikohase teabe elektroonilisel kujul saatmist teavitama, et edaspidi saavad nad sellist teavet elektrooniliselt. Investeerimisühingud teavitavad olemasolevaid jaekliente, et neil on võimalik valida, kas saada teavet edasi paberil või nõustuda elektroonilise teabe saamisega. Samuti teavitavad investeerimisühingud olemasolevaid jaekliente sellest, et kui nad eelnimetatud kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. Olemasolevaid jaekliente, kes juba saavad käesolevas direktiivis nõutavat teavet elektrooniliselt, ei ole vaja teavitada.

Artikkel 24 6.

Juhul kui investeerimisteenuseid pakutakse osana finantstootest, mille suhtes juba kehtivad muud liidu õiguse sätted krediidiasutuste ja tarbijakrediidi kohta seoses teabenõuetega, ei kohaldata kõnealuse teenuse suhtes täiendavalt lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kohustusi.

Artikkel 24 7.

Kui investeerimisühing teavitab klienti, et investeerimisnõustamist pakutakse sõltumatult, siis kõnealune investeerimisühing:

a)

hindab piisaval hulgal turul kättesaadavaid finantsinstrumente, mis peaksid nende liigi, emitendi või toote pakkuja poolest olema piisavalt mitmekesised tagamaks, et kliendi investeerimiseesmärke on võimalik sobivalt täita, ja need ei tohiks piirduda finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud või mida pakuvad:

i)

investeerimisühing ise või üksused, millel on märkimisväärne seos investeerimisühinguga, või

ii)

muud üksused, millega investeerimisühingul on niivõrd märkimisväärne juriidiline või majanduslik suhe, näiteks lepinguline suhe, et sellel on oht kahjustada antava nõu sõltumatust;

b)

ei võta vastu ega saa teenustasu, vahendustasu ega rahalist või mitterahalist hüve, mida pakub kolmas isik või isik, kes tegutseb kolmanda isiku nimel seoses klientidele teenuse osutamisega. Käesolevat punkti ei kohaldata sõnaselgelt teatavaks tehtud väikeste mitterahaliste hüvede suhtes, mille abil on võimalik parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning mis on oma ulatuselt ja olemuselt sellised, et neid ei saa käsitada investeerimisühingu poolt kliendi parimates huvides tegutsemise kohustuse täitmise eiramisena.

Artikkel 24 8.

Väärtpaberiportfelli valitsemisel ei võta investeerimisühing vastu ega saa teenustasu, vahendustasu ega rahalist või mitterahalist hüve, mida pakub kolmas isik või isik, kes tegutseb kolmanda isiku nimel seoses klientidele teenuse osutamisega. Käesolevat lõiget ei kohaldata sõnaselgelt teatavaks tehtud väikeste mitterahaliste hüvede suhtes, mille abil on võimalik parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning mis on oma ulatuselt ja olemuselt sellised, et neid ei saa käsitada investeerimisühingu poolt kliendi parimates huvides tegutsemise kohustuse täitmise eiramisena.

Artikkel 24 9.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühinguid ei loeta artikli 23 või käesoleva artikli lõike 1 kohaseid kohustusi täitnuteks juhul, kui nad maksavad või neile makstakse tasu või komisjonitasu või nad pakuvad mitterahalist hüve seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega muule isikule kui kliendile või kliendi nimel tegutsevale isikule või saavad seda muu isiku kui kliendi või kliendi nimel tegutseva isiku poolt, välja arvatud juhul, kui asjaomane tasu või hüve:

a)

on mõeldud selleks, et parandada asjaomase teenuse kvaliteeti kliendi jaoks, ja

b)

ei kahjusta investeerimisühingu kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt oma klientide parimates huvides.

Esimeses lõigus osutatud makse või hüve olemasolu, olemus ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod, peab olema kliendile avaldatud selgelt ning ammendaval, täpsel ja arusaadaval viisil enne asjakohase investeerimis- või kõrvalteenuse osutamist. Kui see on asjakohane, teavitab investeerimisühing klienti ka investeerimis- või kõrvalteenuse osutamisega seoses saadud tasu, komisjonitasu ja rahalise või mitterahalise hüve kliendile edastamise mehhanismidest.

Esimeses lõigus sätestatud nõudeid ei kohaldata makse või hüve suhtes, mis võimaldab investeerimisteenuste osutamist või on nende osutamiseks vajalik, näiteks hoidmise tasu, arveldus- ja valuutavahetustasud, regulatiivsed lõivud või juriidilise nõustamise tasud, ja millest ei saa selle olemust arvestades tuleneda konflikte investeerimisühingu kohustusega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega.

Artikkel 24 9a.

Analüüside puhul, mida kolmandad isikud koostavad investeerimisühingute jaoks, kes osutavad klientidele väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid, loetakse lõike 1 kohased kohustused täidetuks, kui:

a)

investeerimisühing ning kolmandast isikust korralduste täitmise teenuste osutaja ja analüüsi koostaja on sõlminud lepingu, milles määratakse kindlaks tasustamise metoodika, sealhulgas see, kuidas üldiselt arvestatakse analüüsi kogukulusid investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel;

b)

investeerimisühing teavitab oma kliente sellest, kas ta soovib korralduste täitmise teenuste ja analüüsi eest maksta ühismaksega või eraldi, ning teeb klientidele kättesaadavaks oma korralduste täitmise teenuste ja analüüsi eest tasumise põhimõtted, sealhulgas pakutava teabe liik olenevalt investeerimisühingu makseviisi valikust, ning asjakohasel juhul see, kuidas investeerimisühing ennetab või haldab huvikonflikte vastavalt artiklile 23, kui ta kasutab korralduste täitmise teenuste ja analüüsi puhul ühismakset;

c)

investeerimisühing hindab igal aastal kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas aitab kasutatud analüüs kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele; Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada kõnealuste hindamiste tegemiseks välja investeerimisühingutele mõeldud suunised;

d)

kui investeerimisühing otsustab maksta korralduste täitmise teenuste ja kolmanda isiku analüüsi eest eraldi, tasutakse kolmandate isikute poolt investeerimisühingule tehtava analüüsi eest ühel järgmisel viisil:

i)

investeerimisühingu enda ressurssidest tehtud otsemaksed;

ii)

maksed investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüside maksekontolt.

▼M8

Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse analüüsi all uurimismaterjali või -teenuseid, mis on seotud ühe või mitme finantsinstrumendi või muu varaga või finantsinstrumentide emitentide või potentsiaalsete emitentidega, või uurimismaterjale või -teenuseid, mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu finantsinstrumentide, varade või emitentide kohta.

Analüüs hõlmab ka sellist materjali või teenuseid, milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse põhjendatud arvamus finantsinstrumendi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta, või mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata analüüsina kauplemiskommentaare ja muid sihipäraseid kauplemise nõuandeteenuseid, mis on lahutamatult seotud finantsinstrumentidega tehtava tehingu korralduste täitmisega.

Kui investeerimisühing saab analüüse analüüsi koostajalt, kes ei paku korralduste täitmise teenuseid ega ole osa finantsteenuste grupist, mis hõlmab korralduste täitmise teenuseid või maakleriteenuseid osutavat investeerimisühingut, loetakse investeerimisühingule sellise analüüsi tegemise korral lõike 1 kohased kohustused täidetuks. Sellistel juhtudel järgib investeerimisühing käesoleva lõike esimese lõigu punkti c kohast nõuet.

Kui investeerimisühingule koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavad kogukulud on teada, siis investeerimisühing dokumenteerib need. Taotluse korral tehakse see teave igal aastal investeerimisühingu klientidele kättesaadavaks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab hiljemalt 5. detsembriks 2028 aruande, milles hinnatakse põhjalikult turusuundumusi seoses analüüsidega käesoleva artikli tähenduses. Hindamine hõlmab vähemalt börsil noteeritud äriühingute analüüsiga hõlmatust, kõnealuse analüüsi maksumuse ja kvaliteedi suundumust, ühismaksete mõju korralduste täitmise kvaliteedile, investeerimisühingute poolt kolmandast isikust teenuseosutajatele ja analüüsi koostajatele korralduste täitmise teenuste ja analüüside eest tehtud eraldi ja ühismaksete osakaalu ning seda, mil määral on investorite ja muude ostjate nõudlus analüüside järele täidetud.

Selle aruande põhjal võib komisjon asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesolevas direktiivis sätestatud analüüsi käsitlevate normide muutmiseks.

Artikkel 24 10.

Klientidele investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing tagab, et ta ei tasusta oma töötajaid ega hinda nende tulemuslikkust viisil, mis on vastuolus investeerimisühingu kohustusega tegutseda oma klientide parimates huvides. Eelkõige ei tohiks investeerimisühing tasustamisega, müügieesmärkidega või muul viisil kehtestada korda, mis võiks ergutada tema töötajaid soovitama jaekliendile konkreetset finantsinstrumenti, kui see investeerimisühing saaks pakkuda muud finantsinstrumenti, mis vastaks paremini kõnealuse kliendi vajadustele.

Artikkel 24 11.

Kui investeerimisteenust pakutakse koos teise teenuse või tootega, mis on osa paketist või sama lepingu või paketi tingimuseks, teavitab investeerimisühing klienti sellest, kas on võimalik osta eri komponente eraldi, ja esitab eraldi tõendid iga komponendiga seotud kulude ja tasude kohta.

Kui sellise jaekliendile pakutava lepingu või paketiga kaasnev risk on tõenäoliselt erinev komponentidega eraldi seotud riskidest, esitab investeerimisühing lepingu või paketi eri komponentide ning nende omavahelisest seosest tuleneva riski muutumise viisi piisava kirjelduse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega hiljemalt 3. jaanuariks 2016 välja suunised ristmüügitegevuse hindamiseks ja järelevalveks ning ajakohastab neid korrapäraselt ja märgib eelkõige ära olukorrad, kus ristmüügitegevus ei vasta lõikes 1 sätestatud kohustustele.

Artikkel 24 12.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel kehtestada käesolevas artiklis käsitletavate küsimustega seoses investeerimisühingutele täiendavaid nõudeid. Sellised nõuded peavad olema objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed, et maandada konkreetseid investorite kaitse ja turu usaldusväärsusega seonduvaid riske, mis on asjaomase liikmesriigi turustruktuuri seisukohast äärmiselt olulised.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni põhjendamatu viivituseta igast nõudest, mis nad käesoleva lõike alusel kavatsevad kehtestada, tehes seda vähemalt kaks kuud enne kõnealuse nõude jõustumist. Teates esitatakse kõnealuse nõude kehtestamise põhjendus. Ükski selline täiendav nõue ei tohi piirata ega muul viisil mõjutada käesoleva direktiivi artiklite 34 ja 35 kohaseid investeerimisühingute õigusi.

Komisjon esitab kahe kuu jooksul alates teises lõigus osutatud teate saamisest oma arvamuse täiendavate nõuete proportsionaalsuse ja nende kehtestamise põhjenduste kohta.

Komisjon teatab käesoleva lõike alusel kehtestatud täiendavatest nõuetest liikmesriikidele ja avalikustab need oma veebisaidil.

Liikmesriigid võivad säilitada täiendavad nõuded, millest on komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ artikli 4 kohaselt teavitatud enne 2. juulit 2014, tingimusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 24 13.

Komisjonil on õigus võtta artikli 89 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et investeerimisühingud täidavad klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel käesolevas artiklis sätestatud põhimõtteid, sealhulgas:

a)

tingimusi, millele teave peab vastama, et see oleks õiglane, selge ja mitteeksitav;

b)

klientide kategooriatesse jagamise, investeerimisühingute ja nende teenuste, finantsinstrumentide ning kulude ja tasudega seonduva klientidele edastatava teabe sisu ja vormi üksikasju;

c)

erinevate turul kättesaadavate finantsinstrumentide hindamise kriteeriume;

d)

kriteeriume, mille alusel hinnatakse, kas hüvesid saavad ühingud järgivad kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt oma kliendi parimates huvides.

Finantsinstrumentide suhtes lõike 4 punkti b kohase teabega seotud nõuete kindlaksmääramisel tuleb asjakohasel juhul hõlmata ka toote struktuuri, võttes arvesse kogu asjakohast liidu õiguse kohaselt nõutavat standardiseeritud teavet.

Artikkel 24 14.

Lõikes 13 osutatud delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:

a)

kliendile või potentsiaalsele kliendile pakutavate või osutatavate teenuste laad, võttes arvesse tehingute liiki, objekti, mahtu ja sagedust;

b)

pakutavate või kaalumisel olevate toodete laad ja valik, sealhulgas eri tüüpi finantsinstrumendid ja investeerimishoiused;

c)

kliendi või potentsiaalse kliendi jaekliendi või kutselise kliendi staatus või lõigete 4 ja 5 korral nende liigitamine võrdseks vastaspooleks.

Artikkel 24 Üldpõhimõtted ja teave klientidele

1. Panoramica

1.1 Riferimenti

1.2 Requisiti identificati

1.3 Standard correlati

2. Requisiti identificati

3. Standard correlati