EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 eesmärk on rajada siseturg, mis taotleb Euroopa kestlikku arengut, mis põhineb muu hulgas tasakaalustatud majanduskasvul ning kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.

(2)

25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku – kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Nimetatud kava keskmes on kestliku arengu eesmärgid ja see hõlmab kestlikkuse kolme mõõdet: majandust, sotsiaalvaldkonda ja keskkonda. Komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, tagamaks et kõigi liidu meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse nii liidus kui mujal maailmas kestliku arengu eesmärkidega juba algusest peale. Nõukogu kinnitas oma 20. juuni 2017. aasta järeldustes liidu ja selle liikmesriikide kindlat tahet rakendada 2030. aasta kava täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega. 11. detsembril 2019 avaldas komisjon teatise „Euroopa roheline kokkulepe“.

(3)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) kiitis liit heaks 5. oktoobril 2016 (3). Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktis c seatakse muude meetmete kõrval eesmärgiks tugevdada reageerimist kliimamuutustele, ühitades rahastamisvood arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele. Sellega seoses võttis Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2019 vastu järeldused kliimamuutuste kohta. Eelneva valguses on käesoleva määruse vastuvõtmine oluline samm, et saavutada 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsus.

(4)

Kestlikkus ja üleminek turvalisele, kliimaneutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on otsustava tähtsusega liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Kestlikkus on liidu jaoks olnud kaua kesksel kohal ning Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) peegeldavad selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

(5)

2016. aasta detsembris andis komisjon kõrgetasemelisele eksperdirühmale volituse töötada välja üleüldine ja terviklik liidu kestliku rahanduse strateegia. Kõrgetasemelise eksperdirühma 31. jaanuaril 2018 avaldatud aruandes kutsutakse üles kehtestama liidu tasandil tehniliselt töökindla klassifitseerimissüsteemi, et tuua selgust sellesse, millised tegevused liigituvad „rohelisteks“, „säästlikeks“ või „kestlikeks“, alustades kliimamuutuste leevendamisest.

(6)

Oma 8. märtsi 2018. aasta teatises avaldas komisjon tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, millega algatati kõrgelennuline ja põhjalik kestliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse kestliku tegevuse klassifitseerimissüsteemi kehtestamine on kõige olulisem ja kiireloomulisem tegevuskavas ette nähtud meede. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine kestlikumasse tegevusse peab tuginema ühisele ja terviklikule arusaamale tegevuste ja investeeringute keskkonnasäästlikkusest. Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustavaks liigitatava tegevuse kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse keskkonnasäästlikku majandustegevust. Hiljem võib välja töötada lisajuhised tegevuse kohta, mis panustab muude kestlikkuse eesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide saavutamisse.

(7)

Arvestades üleilmsete keskkonnaprobleemide süsteemset iseloomu, on vaja süsteemset ja tulevikku suunatud lähenemisviisi keskkonnasäästlikkusele, milles käsitletaks üha tõsisemaid negatiivseid suundumusi, nagu kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, üleilmne ressursside ületarbimine, toidunappus, osoonikihi kahanemine, ookeanide hapestumine, mageveesüsteemide seisundi halvenemine ning maakasutuse muutus, samuti uute ohtude ilmnemine, mis on muu hulgas seotud ohtlike kemikaalide ja nende kombineeritud mõjuga.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (4) kutsutakse üles kaasama rohkem erasektori vahendeid keskkonna ja kliimaga seotud kulutuste rahastamiseks, eelkõige selliste stiimulite ja meetodite kehtestamise kaudu, mis ergutavad ettevõtjaid mõõtma oma ettevõtte keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadavat kasumit.

(9)

Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks liidus on vaja suunata kapitalivood kestlikesse investeeringutesse. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline kasutada täielikult ära siseturu potentsiaali. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist kestlikesse investeeringutesse, ja ennetada uute takistuste teket.

(10)

Probleemide ulatuse ning tegevusetusest või hilinenud tegevusest tekkivate kulude suuruse tõttu tuleks finantssüsteemi järk-järgult kohandada, et toetada majanduse kestlikku toimimist. Selleks on vaja, et kestlik rahandus muutuks peavooluks ning samuti on vaja kaaluda finantstoodete ja -teenuste mõju kestlikkuse seisukohast.

(11)

Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid kestlikku majandustegevusse. Finantstoodete või äriühingute võlakirjade edendamist keskkonnasäästlike investeeringutena käsitlevate riiklike nõuete, sealhulgas liikmesriikide ja liidu poolt finantsturu osalistele või emitentidele riikliku märgise kasutamiseks kehtestatavate nõuete eesmärk on suurendada investorite usaldust ja nende teadlikkust nende finantstoodete või äriühingute võlakirjade keskkonnamõjust, tagada nähtavus ja tegelda „rohepesu“ puudutavate muredega. Käesolevas määruses tähendab „rohepesu“ tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praeguseks on mõnes liikmesriigis märgistussüsteem juba olemas. Need olemasolevad süsteemid põhinevad erinevatel keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimise süsteemidel. Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi arvestades on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab finantsturu osaliste või emitentide suhtes märgistussüsteemi või muud nõuded finantstoodete või äriühingute võlakirjade edendamiseks keskkonnasäästlike toodetena. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid investeeringute kestlikuks liigitamisel kasutama oma riiklikke klassifitseerimise süsteeme. Kui kõnealused riiklikud märgistussüsteemid või nõuded kasutavad erinevaid majandustegevuse keskkonnasäästlikuks liigitamise kriteeriume, siis vähendab see investorite huvi piiriüleste investeeringute vastu, sest neil on keeruline erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama sellisel juhul eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust saaks liigitada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide puudumine suurendaks seega kulusid ja avaldaks ettevõtjatele märkimisväärset negatiivset mõju, takistades juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele kestlike investeeringute tegemiseks.

(12)

Kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, peaksid olema liidu tasandil ühtlustatud, et kõrvaldada siseturu toimimist ja kestlike projektide jaoks rahaliste vahendite hankimist takistavad tõkked ning hoida ära selliste projektide jaoks tõkete tekkimine tulevikus. Sellise ühtlustamise tulemusena oleks ettevõtjatel lihtsam saada oma keskkonnasäästliku tegevuse jaoks piiriülest rahastust, sest nende majandustegevust saaks võrrelda ühtsete kriteeriumide alusel, mistõttu seda saaks valida ka keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seega hõlbustaks selline ühtlustamine liidus piirüleseid investeeringuid.

(13)

Kui finantsturu osalised ei selgita investoritele, kuidas majandustegevus, millesse nad investeerivad, panustab keskkonnaeesmärkide saavutamisse, või kui finantsturu osalised kasutavad selgituses keskkonnasäästliku majandustegevuse mõistet eri tähendustes, võivad investorid pidada eri finantstoodete kontrollimist ja võrdlemist ebaproportsionaalselt koormavaks. Selline praktika muudab keskkonnasäästlikesse finantstoodetesse investeerimise investorite jaoks väheatraktiivseks. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavalt kahjulikku mõju keskkonnasäästlike investeeringute turule. Samuti on ilmnenud, et riiklikud nõuded ja turupõhised algatused, millega püütakse probleemi lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustaksid, kuidas ja millises ulatuses nad keskkonnasäästlikena pakutavate finantstoodetega investeerivad majandustegevusse, mis vastab käesoleva määruse kohasele keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumidele, ning kui finantsturu osalised kasutaksid nimetatud avalikustamisel kogu liidus ühiseid kriteeriume, aitaks see investoritel investeerimisvõimalusi võrrelda piiriüleselt ning motiveeriks äriühinguid, millesse investeeritakse, oma ärimudeleid keskkonnasäästikumaks muutma. Pealegi investeeriksid investorid siis keskkonnasäästlikesse finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, parandades sellega siseturu toimimist.

(14)

Et kõrvaldada olemasolevad siseturu toimimise tõkked ja hoida ära nende teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt ja liidult nõuda keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamist samas tähenduses, kui nad kehtestavad finantsturu osaliste või emitentide suhtes liikmesriigi ja liidu tasandil nõudeid finantstoodete või äriühingute võlakirjade keskkonnasäästlikena turustatavate toodetena märgistamiseks. Vältimaks turu killustatust ning tarbijate ja investorite huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad keskkonnasäästlikust majandustegevusest, peaksid riigisisesed nõuded, mida finantsturu osalised ja emitendid peavad täitma, kui nad soovivad turustada finantstooteid või äriühingute võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumidel. Finantsturu osaliste ja emitentide hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad keskkonnasäästlikke finantstooteid, ja mittefinantsettevõtted, mis pakuvad äriühingute keskkonnasäästlikke võlakirju.

(15)

Keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumide kehtestamine võib julgustada ettevõtjaid, keda käesolev määrus ei hõlma, vabatahtlikult avaldama ja avalikustama oma veebisaidil teavet keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta. See teave mitte ainult ei aita finantsturu osalistel ja teistel asjaosalistel hõlpsasti kindlaks teha, milliste ettevõtjate majandustegevus on keskkonnasäästlik, vaid aitavad neil ettevõtjatel ka oma keskkonnasäästliku tegevuse jaoks hankida rahastust.

(16)

Liidu tasandi keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifikaator peaks võimaldama töötada välja liidu tulevase kestlikku rahandust toetava poliitika, sealhulgas kogu liitu hõlmavad keskkonnasäästlike finantstoodete standardid, ning võimaldama lõpuks selliste märgiste kehtestamist, mis kinnitavad ametlikult vastavust nendele standarditele kogu liidus. Samuti võiks see olla aluseks muudele majanduslikele ja regulatiivsetele meetmetele. Tulevase liidu õiguse jaoks, mille eesmärk on hõlbustada investeeringute ümbersuunamist keskkonnasäästlikusse majandustegevusse, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid, mille abil määrata ühetaoliste keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumide alusel kindlaks investeeringute keskkonnasäästlikkuse määr.

(17)

Kestliku arengu eesmärkide saavutamisel liidus on olnud tõhusad sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine, mis on aidanud avaliku sektori vahendite kõrval suunata kestlikesse investeeringutesse erasektori investeeringuid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/1017 (5) on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas majandustegevus on kestlik, sealhulgas milline on selle mõju keskkonnale, võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega kaasatakse investeeringuid kliimaalaste või muude keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

(18)

Et vältida investorite huvide kahjustamist, peaksid finantstooteid pakkuvad fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid avalikustama, kuidas ja mil määral kasutatakse nende investeeringute keskkonnasäästlikkuse kindlaksmääramiseks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. Avaldatud teave peaks võimaldama investoritel mõista, milline osa finantstoote alusinvesteeringust rahastab keskkonnasäästlikku majandustegevust protsendina kõigist finantstoote alusinvesteeringutest, ja seega mõista, milline on investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Kui finantstoote alusinvesteeringud on tehtud majandustegevusse, mis annab panuse keskkonnaeesmärgi saavutamisse, peaks avalikustatav teave sisaldama keskkonnaeesmärki või -eesmärke, millesse finantstoote alusinvesteering panustab, ning samuti seda, kuidas ja millises ulatuses finantstoote alusinvesteeringud keskkonnasäästlikku majandustegevust rahastavad, sealhulgas üksikasju toetavate ja üleminekutegevuse osakaalu kohta. Komisjon peaks kindlaks määrama, milline teave on vaja sel eesmärgil avalikustada. See teave peaks võimaldama riiklikel pädevatel asutustel hõlpsasti kontrollida avalikustamiskohustuse täitmist ja tagada selle kohustuse täitmine kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega. Juhul kui finantsturu osalised keskkonnasäästlike investeeringute kriteeriume arvesse ei võta, peaksid nad lisama sellekohase märkuse. Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima ka siis, kui turustatakse finantstooteid, mis väidetavalt edendavad keskkonnanäitajaid, sealhulgas finantstooteid, mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustus täiendab kestlikkust käsitleva teabe avalikustamist käsitlevaid norme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6). Läbipaistvuse suurendamiseks ja selleks, et finantsturu osalised pakuks lõppinvestorile objektiivse võrdlusaluse selle kohta, millist osa investeeringutest kasutatakse keskkonnasäästliku majandustegevuse rahastamiseks, täiendab käesolev määrus eelkõige lepingueelse teabe avalikustamise ja perioodiliste aruannete läbipaistvuse norme, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2088. Määruses (EL) 2019/2088 sätestatud „jätkusuutlike investeeringute“ mõiste hõlmab investeeringuid majandustegevusse, millega toetatakse keskkonnaalast eesmärki, mis muu hulgas peaks hõlmama investeeringuid „keskkonnasäästlikku majandustegevusse“ käesoleva määruse tähenduses. Veelgi enam, määruse (EL) 2019/2088 tähenduses on investeering jätkusuutlik ainult siis, kui see ei kahjusta oluliselt ühtegi käesolevas määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki.

(20)

Et tagada finantsteenuste sektori kestlikkust kajastava avalikustamise usaldusväärsus, järjepidevus ja võrreldavus, tuleks käesoleva määruse kohase avalikustamise puhul kasutada võimalikult suures ulatuses olemasolevaid kestlikkuse näitajaid, mille kohta Euroopa Parlament tegi ettepaneku oma 29. mai 2018. aasta resolutsioonis jätkusuutliku rahastamise kohta (7). Sellega seoses peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid võimalikult suures ulatuses põhinema määruses (EL) 2019/2088 osutatud kestlikkuse näitajatel.

(21)

Seoses selliste ettevõtjate majandustegevusega, kes ei ole käesoleva määruse kohaselt kohustatud teavet avaldama, võib ette tulla erandjuhte, kui finantsturu osalistel ei ole mõistlikul viisil võimalik saada asjakohast teavet, et käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavust usaldusväärselt hinnata. Sellistel erandjuhtudel ning ainult sellise majandustegevuse puhul, mille kohta ei olnud võimalik täielikku, usaldusväärset ja õigeaegset teavet saada, peaks finantsturu osalistel olema võimalik koostada täiendavaid hinnanguid ja prognoose muudest allikatest saadud teabe põhjal. Sellised hinnangud ja prognoosid peaksid täiendama vaid piiratud hulgal konkreetseid vajaliku teabe elemente ning nendest järelduste tegemisel tuleks olla ettevaatlik. Selleks et tagada, et investoritele avaldatavad andmed oleksid selged ja ei oleks eksitavad, peaksid finantsturu osalised andma selge ülevaate, mis on nende tehtud järelduste alus ning mis põhjusel tuli neil lõppinvestorile avalikustatava teabe jaoks koostada selliseid täiendavaid hinnanguid.

(22)

Komisjon soovitab oma 20. juuni 2019. aasta teatises „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa“, et teatavad suured äriühingud esitaksid aruande teatavate kliimavaldkonna peamiste tulemusnäitajate kohta, mis põhinevad käesoleva määrusega kehtestataval raamistikul. Investorite jaoks, kes on huvitatud äriühingutest, kelle tooted ja teenused annavad olulise panuse mõne käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, on eelkõige kasulik teave selliste suurte mittefinantsettevõtete keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe, kapitalikulude (CapEx) või tegevuskulude (OpEx) osakaalu kohta ning samuti teave suurtele finantsasutustele kohandatud peamiste tulemusnäitajate kohta. Seepärast on asjakohane nõuda kõnealustelt suurtelt äriühingutelt selliste peamiste tulemusnäitajate iga-aastast avaldamist ning täpsustada seda nõuet delegeeritud õigusaktides, eelkõige seoses suurte finantsasutustega. Kuigi sellise nõude laiendamine väiksematele äriühingutele oleks ebaproportsionaalselt koormav, võivad nad vabatahtlikult otsustada selle teabe avaldada.

(23)

Konkreetse majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse kindlaksmääramiseks tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu. Kuus keskkonnaeesmärki, mida käesolev määrus peaks hõlmama, on järgmised: kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

(24)

Majandustegevus, mis aitab saavutada kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärki, peaks andma olulise panuse kasvuhoonegaaside heite stabiliseerimisse, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet või suurendades kasvuhoonegaaside sidumist. Selline majandustegevus peaks olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohase pikaajalise temperatuurieesmärgiga. Seda keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/31/EÜ (8).

(25)

Majandustegevus, mis aitab saavutada kliimamuutustega kohanemise keskkonnaeesmärki, peaks oluliselt aitama praegu ja tulevikus vältida või vähendada kliima kahjulikku mõju või kahjuliku mõju riski sellele tegevusele endale või inimestele, loodusele või varale. Seda keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga 2015–2030.

(26)

Vee ja mere elusressursside kestliku kasutamise ja kaitse keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/60/EÜ, (10) 2006/7/EÜ, (11) 2006/118/EÜ, (12) 2008/56/EÜ (13) ja 2008/105/EÜ, (14) nõukogu direktiividega 91/271/EMÜ, (15) 91/676/EMÜ (16) ja 98/83/EÜ, (17) komisjoni otsusega (EL) 2017/848 (18) ning komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatisega „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus“, komisjoni 14. novembri 2012. aasta teatisega „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ ning komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatisega „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“.

(27)

Ringmajandusele ülemineku keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, mis käsitleb ringmajandust, jäätmeid ja kemikaale, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1013/2006, (19) (EÜ) nr 1907/2006 (20) ja (EL) 2019/1021, (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 94/62/EÜ, (22) 2000/53/EÜ, (23) 2006/66/EÜ, (24) 2008/98/EÜ, (25) 2010/75/EL, (26) 2011/65/EL, (27) 2012/19/EL, (28) (EL) 2019/883 (29) ja (EL) 2019/904, (30) nõukogu direktiiviga 1999/31/EÜ, (31) komisjoni määrusega (EL) nr 1357/2014, (32) komisjoni otsustega 2000/532/EÜ (33) ja 2014/955/EL, (34) komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatisega „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ ja komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatisega „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“.

(28)

Majandustegevus saab anda ringmajandusele ülemineku keskkonnaeesmärgi saavutamisse olulise panuse mitmel viisil. Sellega saab näiteks suurendada toodete vastupidavust, parandatavust, uuendatavust ja korduskasutatavust või vähendada ressursikasutust disaini ja materjalivaliku abil, soodustades hoonete puhul ja ehitussektoris uue kasutusotstarbe andmist, demonteerimist ja ümberehitamist, eelkõige selleks, et vähendada ehitusmaterjalide kasutamist ja edendada nende korduskasutamist. Majandustegevus saab samuti anda ringmajanduse keskkonnaeesmärgi saavutamisse panuse arendades „toote kui teenuse“ pakkumise ärimudeleid ja ringlusel põhinevaid väärtusahelaid, eesmärgiga säilitada toodete, komponentide ja materjalide suurim kasutusväärtus nii kaua kui võimalik. Ohtlike ainete sisalduse vähendamine materjalides ja toodetes nende olelusringi kõigis etappides peaks olema vähemalt kooskõlas liidu õiguse nõuetega. Samuti saab majandustegevus anda olulise panuse ringmajandusele ülemineku keskkonnaeesmärgi saavutamisse, vähendades toidujäätmete teket toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel või turustamisel.

(29)

Saastuse vältimist ja tõrjet puudutavat keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/60/EÜ, 2004/35/EÜ, (35) 2004/107/EÜ, (36) 2006/118/EÜ, 2008/50/EÜ, (37) 2008/105/EÜ, 2010/75/EL, (EL) 2016/802 (38) ja (EL) 2016/2284 (39).

(30)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist puudutavat keskkonnaeesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas valdkondliku liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 995/2010, (40) (EL) nr 511/2014 (41) ja (EL) nr 1143/2014, (42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ, (43) ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 338/97, (44) nõukogu direktiividega 91/676/EMÜ ja 92/43/EMÜ, (45) komisjoni 21. mai 2003. aasta teatisega „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus“, komisjoni 3. mai 2011. aasta teatisega „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ ja komisjoni 6. mai 2013. aasta teatisega „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, komisjoni 26. veebruari 2016. aasta teatisega „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ ning komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatisega „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“.

(31)

Majandustegevus saab anda elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise keskkonnaeesmärgi saavutamisse olulise panuse mitmel viisil, sealhulgas elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmise, säilitamise või taastamise ning seega ökosüsteemi teenuste tõhustamise kaudu. Nimetatud teenused on liigitatud nelja kategooriasse, nimelt varustusteenused, nagu toidu ja veega varustamine, reguleerimisteenused, nagu kliima ja haiguste kontroll; tugiteenused, nagu toitainete ringlus ja hapniku tootmine, ning kultuuriteenused, nagu vaimsed hüved ja lõõgastuse pakkumine.

(32)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks „kestlikku metsamajandamist“ mõista nii, et võetakse arvesse selliste tavade ning metsade ja metsamaa kasutamist, mis aitab suurendada elurikkust või peatada või hoida ära ökosüsteemide seisundi halvenemine, metsade hävitamine ja elupaikade kadumine; metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist niisugusel viisil ja määral, mis säilitab nende elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus sobivaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja üleilmsel tasandil ning mis ei kahjusta muid ökosüsteeme, nagu on määratletud Helsingis 16.–17. juunil 1993 toimunud Euroopa metsade kaitset käsitleva teise ministrite konverentsi resolutsioonis H1 („Üldjuhend Euroopa metsade kestlikuks majandamiseks“), ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 995/2010 ja (EL) 2018/841 (46) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (47) ja komisjoni 20. septembri 2013. aasta teatist „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“.

(33)

Käesoleva määruse kontekstis kasutatakse mõistet „energiatõhusus“ selle laias tähenduses ning seda tuleks mõista, võttes arvesse valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 (48) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2012/27/EL (49) ja (EL) 2018/844, (50) ning samuti rakendusmeetmeid, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (51) kohaselt.

(34)

Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas majandustegevus panustab oluliselt selle eesmärgi saavutamisse. Ühetaoliste kriteeriumide üks element peaks olema see, et tuleb vältida olulise kahju tekitamist käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Selle eesmärk on vältida investeeringute liigitamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles selle panuse keskkonnaeesmärki. Need kriteeriumid peaks lisaks konkreetse majandustegevuse enda keskkonnamõjudele arvesse võtma ka majandustegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste olelusringi, sealhulgas tõendeid, mis saadakse olemasolevate olelusringi hindamiste tulemusel, arvestades eelkõige nende toodete tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

(35)

Tuletades meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist tahet järgida kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks Euroopa sotsiaalõiguste sambas ette nähtud põhimõtteid ning tunnistades rahvusvaheliste inimõiguste ja töötaja õiguste miinimumstandardite asjakohasust, peaks minimaalsete kaitsemeetmete järgimine olema eeltingimuseks, et majandustegevuse saaks liigitada keskkonnasäästlikuks. Sel põhjusel peaks majandustegevuse saama liigitada keskkonnasäästlikuks ainult siis, kui majandustegevus toimub kooskõlas OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, sealhulgas järgitakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, ILO kaheksat põhikonventsiooni ning rahvusvahelist inimõiguste koodeksit. ILO põhikonventsioonides on kindlaks määratud inimõigused ja töötajate õigused, mida äriühingud peaksid austama. Mitmed nendest rahvusvahelistest normidest on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld ning mittediskrimineerimise põhimõte. Need minimaalsed kaitsemeetmed ei piira võimalust kohaldada liidu õiguses sätestatud rangemaid keskkonna-, tervise- ja ohutus- ning sotsiaalkestlikkuse nõudeid, kui see on asjakohane. Neid minimaalseid kaitsemeetmeid rakendades peaksid ettevõtjad järgima määruses (EL) 2019/2088 osutatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja võtma arvesse nimetatud määruse alusel vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid, milles seda põhimõtet täpsustatakse.

(36)

Selleks et tagada käesoleva määruse kooskõla määrusega (EL) 2019/2088, tuleks käesoleva määrusega muuta määrust (EL) 2019/2088, et volitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1093/2010, (52) (EL) nr 1094/2010 (53) ning (EL) nr 1095/2010 (54) asutatud Euroopa järelevalveasutusi töötama ühiselt välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad. Regulatiivsed tehnilised standardid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2019/2088 osutatud negatiivse mõjuga seotud kestlikkuse näitajate sisu, meetodite ja esitusviisiga. Samuti peaksid need olema kooskõlas Euroopa sotsiaalsete õiguste sambas ette nähtud põhimõtetega, OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, sealhulgas ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, ILO kaheksa põhikonventsiooni ning rahvusvahelise inimõiguste koodeksiga.

(37)

Määrust (EL) 2019/2088 tuleks muuta, et volitada Euroopa järelevalveasutusi töötama ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendada keskkonnanäitajate ja keskkonnasäästlike investeeringute edendamise läbipaistvusnõudeid lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes.

(38)

Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume korrapäraselt nende muutustega kohandada. Selleks et kriteeriumid oleksid ajakohased ning tugineksid teaduslikele tõenditele ning ekspertide ja sidusrühmade seisukohtadele, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused eri majandustegevuste kohta üksikasjalikumalt sätestada ja neid tuleks regulaarselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama eri majandustegevustele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, tuginedes tehnilisele sisendile, mida annab mitut sidusrühma kaasav kestliku rahanduse platvorm.

(39)

Mõni majandustegevus avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning sellist negatiivset mõju vähendades võib oluliselt panustada ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Sellise majandustegevuse puhul on asjakohane sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, muu hulgas tööstusharu keskmisega võrreldes, ent samas väldivad rahastatavas majandustegevuses keskkonnakahjulikust tegevusest, sealhulgas CO2-mahukast tootmisest sõltuvuse efekti. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevuse pikaajalist mõju.

(40)

Majandustegevust ei tohiks liigitada keskkonnasäästlikuks, kui selle tekitatud keskkonnakahju ületab sellest keskkonnale tulenevat kasu. Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks määrata kindlaks miinimumnõuded, mida on vaja muude eesmärkide saavutamisele olulise kahju tekitamise vältimiseks, toetudes muu hulgas liidu õiguse kohaselt sätestatud miinimumnõuetele. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid põhineksid olemasolevatel teaduslikel tõenditel, et nende väljatöötamisel võetaks arvesse olelusringiga seotud kaalutlusi, sealhulgas olemasolevaid olelusringi hindamisi, ja et neid ajakohastataks korrapäraselt. Kui teaduslik hindamine ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks rakendada ettevaatuspõhimõtet kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 191.

(41)

Kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgi jaoks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisel ja nende ajakohastamisel peaks komisjon arvesse võtma käimasolevat ja vajalikku kliimaneutraalsele majandusele üleminekut kooskõlas käesoleva määruse artikli 10 lõikega 2. Kõnealune üleminek nõuab lisaks kliimaneutraalse energia kasutamisele ja suurematele investeeringutele majandustegevusse ja sektoritesse, mis on juba vähese CO2 heitega, kasvuhoonegaaside heite olulist vähendamist muus majandustegevuses ja sektorites, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ega majanduslikult toimivaid vähese CO2 heitega alternatiive. Selline üleminekumajandustegevus tuleks liigitada kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, kui selle kasvuhoonegaaside heide on märkimisväärselt väiksem kui sektori või tööstuse keskmine, kui see ei takista vähese CO2 heitega alternatiivide arendamist ja kasutuselevõttu ning kui see ei too kaasa sõltuvust varadest, mis on ühitamatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, võttes arvesse nende varade majanduslikku olelusringi. Üleminekumajandustegevuse jaoks mõeldud tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et selle puhul liigutakse ka tegelikult kliimaneutraalsuse suunas, ning vastavalt sellele tuleks majandustegevust korrapäraselt kohandada.

(42)

Majandustegevus tuleks liigitada käesolevas määruses sätestatud ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks, kui see otseselt võimaldab muu tegevuse osas anda olulise panuse ühe või mitme nimetatud eesmärgi saavutamisse. Selleks ei tohiks selline toetav tegevus tuua kaasa sõltuvust pikaajalisi keskkonnaeesmärke kahjustavatest varadest, võttes arvesse nende varade majanduslikku olelusringi, ning see toetav tegevus peaks olelusringiga seotud kaalutluste alusel avaldama olulist positiivset keskkonnamõju.

(43)

Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1221/2009 (55) ja (EÜ) nr 66/2010, (56) komisjoni soovitust 2013/179/EL (57) ning komisjoni 16. juuli 2018. aasta teatist „Keskkonnahoidlikud riigihanked“. Selleks, et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevuste klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 538/2014 (58) keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA). Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse olemasolevaid keskkonnanäitajaid ja aruandlusraamistikke, mille on välja töötanud muu hulgas komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet, ning olemasolevaid rahvusvahelisi standardeid, teiste hulgas näiteks OECD väljatöötatud standardeid.

(44)

Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka taristusektori eripära ning võtma kulude-tulude analüüsis arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon arvesse võtma valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/42/EÜ, (59) 2011/92/EL, (60) 2014/23/EL, (61) 2014/24/EL (62) ja 2014/25/EL, (63) standardeid ning samuti kehtivat metoodikat ning selliste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd nagu OECD. Siinkohal peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid edendama projekti igas etapis sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes.

(45)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et majandustegevust saab konkreetses sektoris liigitada keskkonnasäästlikuks ning et tegevusi koheldakse võrdselt, kui nad panustavad võrdselt ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Potentsiaalne suutlikkus anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks nendes kriteeriumides kajastuma. Iga sektori piires ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavat majandustegevust teistega võrreldes ebaõiglaselt halvemasse olukorda, kui esimesena nimetatu panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimati nimetatute panusega.

(46)

Keskkonnasäästliku tegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisel ja ajakohastamisel peaks komisjon hindama, kas see võiks tuua kaasa varade kasutuskõlbmatuks muutumise või vastuolulised stiimulid või kas sellel võiks olla muu negatiivne mõju finantsturgudele.

(47)

Selleks et vältida ettevõtjate jaoks liiga koormavaid nõuete täitmisega seotud kulusid, peaks komisjon kehtestama tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis tagavad piisava õigusselguse, on rakendatavad ja lihtsalt kohaldatavad ning millele vastavust saab kontrollida nii, et sellega seotud kulud jääksid mõistlikesse piiridesse, vältides tarbetut halduskoormust. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul võib olla nõutav olelusringi hindamine, kui see on piisavalt teostatav ja vajalik.

(48)

Selleks et tagada investeeringute suunamine keskkonnaeesmärkidele suurimat positiivset mõju avaldavasse majandustegevusse, peaks komisjon seadma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise sellisele majandustegevusele, mis potentsiaalselt annab keskkonnaeesmärkide saavutamisse suurima panuse.

(49)

Transpordisektorile, sealhulgas veeremile, tuleks kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid. Nende sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta, et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline laevandus, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitest. Nagu jätkusuutliku majanduskasvu rahastamist käsitlevas tegevuskavas märgitud, moodustab transpordisektor, näiteks elektritranspordi osakaalu suurendamine või puhtamatele transpordiliikidele üleminek, toetades transpordiliikide vahelise jaotuse muutmist ja paremat liikluskorraldust, ligi 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest.

(50)

Tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel on eriti oluline, et komisjon viiks kooskõlas parema õigusloome tegevuskava põhimõtetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata asjaomased sidusrühmad ja selles protsessis tuleks tugineda asjaomastes valdkondades tõendatud teadmisi ja kogemusi omavate ekspertide nõuannetele. Selleks peaks komisjon looma kestliku rahanduse platvormi (edaspidi „platvorm“). Platvorm peaks koosnema ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit. Avaliku sektori ekspertide hulka peaksid kuuluma Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindajad. Erasektori ekspertide hulka peaksid kuuluma finantsturu ja finantsturuväliste osaliste esindajad ning ettevõtjad, kes esindavad asjaomaseid tööstusharusid, ning raamatupidamise ja aruandluse valdkonna eksperdid. Platvorm peaks kaasama ka kodanikuühiskonda esindavad eksperdid, sealhulgas need, kellel on eksperditeadmised keskkonna-, sotsiaalvaldkonna, töö ja juhtimise küsimustes. Finantsturu osalisi tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et majandustegevus, mis ei vasta tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid kriteeriume veel kehtestatud, tuleks liigitada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust.

(51)

Platvorm tuleks luua kooskõlas komisjoni eksperdirühmade loomise ja toimimise suhtes kohaldatavate horisontaalsete normidega, sealhulgas valikumenetlust käsitlevad normid. Valikumenetluse eesmärk peaks olema tagada kõrgetasemeline asjatundlikkus, geograafiline ja sooline tasakaal ning asjakohase oskusteabe tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse platvormi konkreetseid ülesandeid. Valikumenetluse käigus peaks komisjon kooskõlas horisontaalsete normidega hindama, kas huvide konflikt on võimalik, ja võtma igasuguse huvide konflikti lahendamiseks kohaseid meetmeid.

(52)

Platvorm peaks andma komisjonile nõu seoses tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamisega, sealhulgas seoses sõelumiskriteeriumide võimaliku mõjuga selliste varade hindamisele, mida liigitatakse keskkonnasäästlikeks, lähtudes olemasolevatest turutavadest. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu selle kohta, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid sobivad kasutamiseks liidu tulevastes poolitikaalgatustes, mille eesmärk on soodustada kestlike investeeringute tegemist, ning kestlikkusega seotud raamatupidamistavade ja aruandlusstandardite võimaliku rolli kohta tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamisel. Platvorm peaks andma komisjonile nõu täiendavate meetmete väljatöötamise kohta andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks, võttes arvesse põhjendamatu halduskoormuse vältimise eesmärki, samuti muude kestlikkuse eesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide käsitlemiseks, ning meetmete väljatöötamise kohta minimaalsete kaitsemeetmete toimimise ja nende võimaliku täiendamise vajaduse küsimuses.

(53)

Komisjoni juures peaks oma tööd jätkama olemasolev liikmesriikide eksperdirühm kestliku rahanduse küsimustes ning sellele rühmale tuleks anda ametlik staatus. Kõnealuse eksperdirühma ülesanne on muu hulgas anda komisjonile nõu seoses tehniliste sõelumiskriteeriumide asjakohasusega ning platvormi poolt nende kriteeriumide väljatöötamisel järgitava lähenemisviisiga. Selleks peaks komisjon teavitama liikmesriike nimetatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma korrapäraste kohtumiste kaudu.

(54)

Selleks et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid ning eriti selleks, et kehtestada eri liiki majandustegevuse jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse ja nende saavutamise oluline kahjustamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustuse täitmiseks nõutava teabe ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, näiteks platvormi ja liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma kaudu, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (64) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(55)

Käesolev määrus täiendab avalikustamisnõudeid, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/2088. Et tagada korrakohane ja tõhus järelevalve selle üle, kas finantsturu osalised täidavad käesoleva määruse nõudeid, peaksid liikmesriigid tuginema määruse (EL) 2019/2088 kohaselt määratud pädevatele asutustele. Lisaks peaksid liikmesriigid nõuete täitmise järelevalve eesmärgil sätestama normid, mis käsitlevad meetmeid ja karistusi, mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriikide pädevad asutused ning Euroopa järelevalveasutused peaksid kasutama toodetesse sekkumise volitusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (65) (EL) nr 1286/2014 (66) ja (EL) 2019/1238 (67) ka ebasobivate toodete müügi või eksitava kestlikkust käsitleva teabe avalikustamise puhul, sealhulgas seoses teabele esitatavate nõuetega, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(56)

Selleks et tagada platvormi ja liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma töö ning koosolekute pidamise tõhusus ja kestlik korraldus ning võimaldada laialdast osalemist ning tõhusat suhtlemist kõnealustes rühmades, nende alarühmades, komisjonis ja sidusrühmade hulgas, tuleks kaaluda kaasaegsete digitehnoloogiate, sealhulgas virtuaaltehnoloogiate kasutamist, kui see on asjakohane.

(57)

Et anda puudutatud isikutele piisavalt aega viia end kurssi käesolevas määruses sätestatud keskkonnasäästlikuks majandustegevuseks liigitamise kriteeriumidega ja valmistuda nende kohaldamiseks, tuleks käesolevas määruses sätestatud kohustusi hakata iga keskkonnaeesmärgi puhul kohaldama 12 kuud pärast asjaomaste tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamist.

(58)

Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad sertifikaatidel põhinevaid maksusoodustuskavasid, mis on olemas enne käesoleva määruse jõustumist, ei piira liidu ja liikmesriikide vastavat pädevust seoses maksusätetega, nagu on sätestatud aluslepingutes.

(59)

Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et hinnata muu hulgas keskkonnasäästliku majandustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tehtud edusamme; võimalikku vajadust vaadata läbi ja täiendada nimetatud kriteeriume, mille alusel saab majandustegevust liigitada keskkonnasäästlikuks; keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimissüsteemi tõhusust erainvesteeringute suunamisel kestlikku tegevusse, eelkõige seoses kapitalivoogudega eraettevõtetesse ja muudesse juriidilistesse isikutesse ning nimetatud klassifitseerimissüsteemi edasiarendamist ja selle ulatuse laiendamist keskkonnasäästlikust majandustegevusest kaugemale, et hõlmata majandustegevust, mis kahjustab oluliselt keskkonda, ning muid kestlikkuse eesmärke, sealhulgas sotsiaalseid eesmärke.

(60)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästliku majandustegevuse jaoks on vaja kehtestada liidu tasandil ühetaolised kriteeriumid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,