+NÕUKOGU DIREKTIIV, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (91/676/EMÜ)
---+Artikkel 1
---+Artikkel 2
---+Artikkel 3
------+Artikkel 3 1.
------+Artikkel 3 2.
------+Artikkel 3 3.
------+Artikkel 3 4.
------+Artikkel 3 5.
---+Artikkel 4
------+Artikkel 4 1.
------+Artikkel 4 2.
---+Artikkel 5
------+Artikkel 5 1.
------+Artikkel 5 2.
------+Artikkel 5 3.
------+Artikkel 5 4.
------+Artikkel 5 5.
------+Artikkel 5 6.
------+Artikkel 5 7.
---+Artikkel 6
------+Artikkel 6 1.
------+Artikkel 6 2.
---+Artikkel 7
---+Artikkel 8
---+Artikkel 9
------+Artikkel 9 1.
------+Artikkel 9 2.
------+Artikkel 9 3.
---+Artikkel 10
------+Artikkel 10 1.
------+Artikkel 10 2.
---+Artikkel 11
---+Artikkel 12
------+Artikkel 12 1.
------+Artikkel 12 2.
------+Artikkel 12 3.
---+Artikkel 13
---+I LISA ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD VEEKOGUDE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID
---+II LISA HEA PÕLLUMAJANDUSTAVA EESKIRI (EESKIRJAD)
---+III LISA ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSPROGRAMMIDESSE LISATAVAD MEETMED
---+IV LISA MÕÕTMISE VÕRDLUSMEETODID
---+V LISA TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA ARTIKLIS 10 OSUTATUD ARUANNETES
 English - European Union - Environment -

NÕUKOGU DIREKTIIV, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (91/676/EMÜ)

NÕUKOGU DIREKTIIV,

12. detsember 1991,

veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(91/676/EMÜ)

1. Ülevaade

,
Artikkel 1

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärgiks on:

— 
põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostuse vähendamine ning
— 
hoida ära edasine veereostus.
Artikkel 2

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

põhjavesi – kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega;

b) 

magevesi – looduslik vähese soolsusega vesi, mis sageli on sobiv magevee võtmiseks ja selle töötlemiseks joogivee saamise eesmärgil;

c) 

lämmastikuühend – iga lämmastikku sisaldav aine peale gaasilise molekulaarlämmastiku;

d) 

loomad – kõik kasutamiseks või kasu saamiseks peetavad loomad;

e) 

väetis – iga lämmastikuühendit või lämmastikuühendeid sisaldav aine, mida kasutatakse põllumajandusmaal taimede kasvu edendamiseks; väetis võib olla loomasõnnik, kalakasvatusjäägid ja reoveesetted;

f) 

keemiline väetis – igasugune tööstuslikult toodetud väetis;

g) 

loomasõnnik – loomaheited või allapanu ja loomaheidete segu, ka töödeldud kujul;

h) 

põllumajandusmaal kasutamine – ainete lisamine põllumajandusmaale kas pinnale laotamise, maasse pritsimise, pinna alla viimise või pinnakihtidega segamise teel;

i) 

eutrofeerumine – vee rikastumine lämmastikuühenditega, mis kiirendab vetikate ja taimestiku kõrgemate vormide kasvu ning häirib seetõttu soovimatult vees esinevate organismide ja sama vee kvaliteedi tasakaalu;

j) 

reostus – lämmastikuühendite vahetu või kaudne sattumine põllumajandusest veekeskkonda, mis ohustab inimeste tervist, kahjustab elusressursse ja veeökosüsteeme, halvendab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või häirib vee teisi õiguspäraseid kasutusviise;

k) 

tundlik ala – artikli 3 lõike 2 kohaselt määratud maa-ala.
Artikkel 3
Artikkel 4
Artikkel 5
Artikkel 6
Artikkel 7

Artikkel 7

Komisjon võib koostada artiklites 5 ja 6 osutatud seire suunised vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Artikkel 8

Artikkel 8

Komisjon võib kohandada käesoleva direktiivi lisasid teaduse ja tehnika arenguga.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 9
Artikkel 10
Artikkel 11

Artikkel 11

Komisjon avaldab vastavalt artiklile 10 saadud teabe põhjal kuue kuu jooksul pärast liikmesriikide aruannete kättesaamist kokkuvõtvad aruanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon esitab nõukogule 1. jaanuariks 1998 aruande käesoleva direktiivi ja eelkõige selle III lisa sätete rakendamise kohta ning lisab sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks.
Artikkel 12
Artikkel 13

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD VEEKOGUDE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID



I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD VEEKOGUDE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID

A. 

Artikli 3 lõikes 1 osutatud veekogud määratakse kindlaks muu hulgas järgmiste kriteeriumide abil:

1) 

kas mage pinnavesi ja eelkõige selline pinnavesi, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee võtmiseks, sisaldab või võib sisaldada direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud nitraadikontsentratsioonist rohkem nitraate, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta;

2) 

kas põhjavee nitraadisisaldus on või võib olla üle 50 mg/l, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta;

3) 

kas looduslikud mageveejärved, muud mageveekogud, suudmealade vesi, rannikuvesi ja merevesi on eutrofeerunud või võib lähitulevikus eutrofeeruda, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta.

B. 

Kõnealuseid kriteeriume kohaldades arvestavad liikmesriigid samuti järgmist:

1) 

kõnealuste veekogude ja maapinna füüsilisi ja ökoloogilisi omadusi;

2) 

praegusi teadmisi lämmastikuühendite käitumisest keskkonnas (vees ja maapinnas);

3) 

praegusi teadmisi artikli 5 kohaselt võetavate meetmete mõju kohta.
II LISA HEA PÕLLUMAJANDUSTAVA EESKIRI (EESKIRJAD)



II LISA

HEA PÕLLUMAJANDUSTAVA EESKIRI (EESKIRJAD)

A. 

Hea põllumajandustava eeskiri või eeskirjad, mille eesmärgiks on nitraadireostuse vähendamine, arvestades samal ajal ühenduse eri piirkondades valitsevaid tingimusi, peaksid sisaldama järgmistes punktides kirjeldatud sisuga sätteid, kuivõrd need on asjakohased:

1) 

ajavahemikud, mil väetiste kasutamine põllumajandusmaal ei ole asjakohane;

2) 

väetiste kasutamine tugeva kaldega maa-alal;

3) 

väetiste kasutamine veega küllastunud, üleujutatud, külmunud või lumega kaetud maa-alal;

4) 

väetiste kasutamise tingimused vooluveekogude lähedal;

5) 

loomasõnnikumahutite mahutavus ja konstruktsioon, sealhulgas meetmed sellise veereostuse ärahoidmiseks, mis tekib loomasõnnikut sisaldavate vedelike ning hoiustatud taimsest materjalist nagu silost tekkiva heitvee põhja- ja pinnavette imbumise tõttu;

6) 

nii keemiliste väetiste kui ka loomasõnniku põllumajandusmaal kasutamise kord, sealhulgas selle sageduse ja ühtluse tingimused, mille puhul jääb toitainete kadu vees aktsepteeritavale tasemele.

B. 

Liikmesriigid võivad oma hea põllumajandustava eeskirja(desse) lisada ka järgmisi punkte:

7) 

maakasutuse korraldus, sealhulgas külvikordade süsteemi kasutamine ning püsikultuuridele ja üheaastastele kultuuridele eraldatud maade vahekord;

8) 

sellise minimaalse taimestiku säilitamine (vihma)perioodidel, mille ülesandeks on eraldada mullast lämmastik, mis muidu võib põhjustada vee nitraadireostuse;

9) 

väetiste kasutamise planeerimine ja dokumenteerimine igas põllumajandusettevõttes;

10) 

vee taimejuurtest allapoole voolamisest ja vajumisest tingitud veereostuste ärahoidmine niisutussüsteemides.
III LISA ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSPROGRAMMIDESSE LISATAVAD MEETMED



III LISA

ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSPROGRAMMIDESSE LISATAVAD MEETMED

1. 

Kõnealused meetmed hõlmavad reegleid järgmise kohta:

1) 

ajavahemikud, mil teatavat tüüpi väetiste kasutamine põllumajandusmaal on keelatud;

2) 

loomasõnnikumahutite mahutavus; see peab olema suurem, kui nõutakse sellise pikima ajavahemiku puhul, mil sõnniku laotamine on tundlikel aladel keelatud, välja arvatud juhul, kui suudetakse pädevale asutusele tõestada, et sõnnikukogus, mis ületab mahutite tegelikku mahutavust, kõrvaldatakse viisil, mis ei kahjusta keskkonda;

3) 

väetiste põllumajandusmaal kasutamise piirangud, mis on kooskõlas hea põllumajandustavaga ja arvestavad asjaomase tundliku ala omadusi ning eelkõige:

a) 

mulla omadusi ja tüüpi ning maapinna kallet;

b) 

kliimatingimusi, sademeid ja niisutamist;

c) 

maakasutust ja põllumajandustavasid, sealhulgas külvikordade süsteeme;

ning need piirangud põhinevad järgmises kahes punktis määratletu omavahelisel tasakaalul:

i) 

põllukultuuride eeldatav lämmastikuvajadus

ning

ii) 

lämmastikukogus, mida põllukultuurid saavad mullast ja väetistest ning mis vastab:

— 
lämmastikukogusele mullas sel hetkel, mil põllukultuur hakkab lämmastikku olulisel määral kasutama (suured kogused talve lõpus),
— 
mullas oleva orgaanilise lämmastiku varude netomineralisatsiooni teel tekkinud lämmastikukogusele,
— 
täiendavatele loomasõnnikust pärit lämmastikuühenditele,
— 
täiendavatele keemilistest ja muudest väetistest pärit lämmastikuühenditele.
2. 

Nende meetmetega tagatakse iga põllumajandusettevõtte või loomühiku puhul, et loomasõnniku hulk, mida igal aastal maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa teatavat konkreetset kogust hektari kohta.

See kogus ühe hektari kohta on sõnnikukogus, mis sisaldab 170 kg lämmastikku. Kuid:

a) 

esimeses nelja-aastases tegevusprogrammis võivad liikmesriigid lubada sõnnikukogust, mis sisaldab 210 kg lämmastikku;

b) 

esimese nelja-aastase tegevusprogrammi ajal ja pärast seda võivad liikmesriigid lubada eespool osutatud kogustest erinevaid koguseid. Need kogused peavad olema sellised, et nad ei piira artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamist, ning neid tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks:

— 
pikad kasvuperioodid,
— 
suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid,
— 
sademete suur netohulk tundlikul alal,
— 
erakordselt tugeva denitrifikatsiooniga mullad.

▼M2

Kui liikmesriik lubab teise lõigu punkti b alusel erinevat kogust, teavitab ta sellest komisjoni, kes kontrollib selle põhjendatust vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele;

▼M3

c) 

liikmesriigid võivad lubada kasutada teatavaid töödeldud loomasõnnikust saadud väetisematerjale koguses, mille puhul lämmastiku kogus hektari kohta aastas ületab käesolevas lõigus sätestatud kogust 170 kg mitte rohkem kui eraldi täiendava piirmäära 80 kg võrra, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i) 

väetisematerjalis sisalduvat loomasõnnikust koostisosa on töödeldud viisil, millega on töötlemisprotsessi sisendiga võrreldes suurendatud mineraalse lämmastiku, karbamiidilämmastiku või kristallivõres seotud lämmastiku kontsentratsiooni, väljendatuna massiprotsendina lämmastiku üldsisaldusest, ja sellise töötlemise tulemuseks on üks järgmistest:

1) 

ammooniumsool (puhastussool), mis on saadud gaasi puhastamisel või heitevähendusprotsessis, mille eesmärk on ammoniaagi eemaldamine heitgaasist;

2) 

pöördosmoosi abil saadud mineraalikontsentraat;

3) 

loomasõnnikust sadestatud lämmastikurikas fosfaatsool (struviit);

ii) 

väetisematerjalide partiid on ühesuguse kvaliteediga ning mineraalse lämmastiku osakaal lämmastiku üldsisaldusest on vähemalt 90 % või orgaaniliselt seotud süsiniku sisalduse ja lämmastiku üldsisalduse suhe ei ole suurem kui 3, kusjuures mõlemal juhul võetakse arvesse lämmastikku ka sellistes koostisainetes, mis ei ole saadud sõnnikust ja mille lämmastikusisaldus kuivaines on üle 3 %;

iii) 

väetisematerjalide puhul ei ületata järgmisi piirnorme:

— 
vask (Cu): 300 mg kuivaine kilogrammi kohta;
— 
tsink (Zn): 800 mg kuivaine kilogrammi kohta;
iv) 

patogeenide sisaldus väetisematerjalides, mille orgaanilise süsiniku sisaldus on suurem kui 1 %, ei ületa järgmisi piirnorme:



Analüüsitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

25 grammis või 25 milliliitris ei leidu

Escherichia coli või enterokokid

5

5

0

1 000 ühe grammi või milliliitri kohta

Siin:

n = analüüsitavate proovide arv;

c = proovide arv, milles bakterite arvu kajastav kolooniat moodustavate ühikute (CFU) arv jääb m ja M vahele;

m = CFUdes mõõdetava bakterite arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M = CFUdes mõõdetava bakterite arvu ülempiir;
v) 

liikmesriigid rakendavad rangeid kvaliteedistandardeid, et tagada väetisematerjalide kõigis tootepartiides ühesugune toitainesisaldus kooskõlas alapunktis ii sätestatud kriteeriumidega;

vi) 

liikmesriigid tagavad, et väetisematerjaliga on kaasas dokumendid, mis sisaldavad teavet lämmastiku (N) ja fosfaatide (P2O5) sisalduse kohta, kui mõne kõnealuse koostisosa sisaldus kuivaines ületab 1 %, kusjuures suurim lubatud kõrvalekalle esitatud väärtusest on 25 %;

vii) 

liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaldamise tulemusena ei suurene kariloomade arv ega sõnnikutoodang i) riigi tasandil, kui riigi aastase sõnnikutoodangu lämmastikusisaldus kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta ületab 75 % käesolevas lõigus sätestatud piirnormist 170 kg lämmastikku hektari kohta, ning ii) nende NUTS 2 territoriaalüksuste tasandil, kus on antud kasutusluba, kui nende territoriaalüksuste aastase sõnnikutoodangu lämmastikusisaldus kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta ületab 75 % käesolevas lõigus sätestatud piirnormist 170 kg lämmastikku hektari kohta;

viii) 

liikmesriigid karmistavad käesoleva lisa punkti 1 alapunkti 3 kohaseid väetiste põllumajandusmaal kasutamise piiranguid (väetamismäärasid), et võtta arvesse käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide kasutamisest tulenevat suurenenud lämmastiku vette või õhku sattumise ohtu, kohaldades samal ajal selliste materjalide suhtes mineraalväetisega samaväärsuse kordajat 1. Liikmesriigid tagavad, et maal, kus kasutatakse käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavaid väetisematerjale, säilitatakse võimalikult suures ulatuses taimkate või kohaldatakse samaväärseid meetmeid; liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide laotamise ajal rakendatakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid, eelkõige sisestuslaotamise, laotatud materjalide kohese muldaviimise või samaväärsete meetmete näol, kui see aitab ära hoida ammoniaagi kadu põllumajandusmuldadest;

ix) 

liikmesriigid võtavad meetmeid, et hoida võimalikult suures ulatuses ära heidet, sealhulgas õhkuheidet, mis tekib alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide ladustamisel, ning määravad sel otstarbel kindlaks selliste materjalide asjakohased ladustamise tingimused ja nõuded;

x) 

liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide kasutamine ei takista käesoleva direktiivi, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 3 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2000/60/EÜ, ( 4 ) (EL) 2016/2284, ( 5 ) (EL) 2020/2184 ( 6 ) ja 2008/50/EÜ ( 7 ) eesmärkide saavutamist juhtudel, kus tegevusprogrammi meetmed on nende direktiivide seisukohast asjakohased. Liikmesriigid võtavad kooskõlas vastavalt direktiiviga 92/43/EMÜ ja direktiiviga (EL) 2020/2184 meetmeid, et hoida ära kahjulikku mõju Natura 2000 aladel ja nende ümbruses ning joogiveevõtukohtade läheduses.

Kui liikmesriigid kohaldavad teise lõigu käesolevat punkti, teatavad nad sellest komisjonile. Lisaks esitavad nad artiklis 10 osutatud aruande osana teabe käesoleva punkti kohaldamise kohta, sealhulgas aastaandmed käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate toodetud materjalide koguste kohta ning loomkoormuse ja sõnnikutoodangu kohta riigi tasandil ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 ( 8 ) kindlaks määratud NUTS 2 territoriaalüksuste tasandil.

▼B

3. 

Liikmesriigid võivad lõikes 2 osutatud kogused välja arvutada loomade arvu põhjal.

4. 

Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad lõike 2 sätteid kohaldavad. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta saadud teabe põhjal teha nõukogule asjakohaseid ettepanekuid artiklis 11 sätestatud korras.
IV LISA MÕÕTMISE VÕRDLUSMEETODID



IV LISA

MÕÕTMISE VÕRDLUSMEETODID

Keemilised väetised

Lämmastikuühendeid mõõdetakse meetodil, mida on kirjeldatud komisjoni 22. juuni 1977. aasta direktiivis 77/535/EMÜ väetiste proovivõtu- ja analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 9 ) muudetud direktiiviga 89/519/EMÜ ( 10 ).

Magevesi, rannikuvesi ja merevesi

Nitraadikontsentratsiooni mõõdetakse kooskõlas nõukogu 12. detsembri 1977. aasta otsuse 77/795/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduses mageda pinnavee kvaliteedi alase teabevahetuse ühine kord, ( 11 ) muudetud otsusega 86/574/EMÜ, ( 12 ) artikli 4a lõikega 3.
V LISA TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA ARTIKLIS 10 OSUTATUD ARUANNETES



V LISA

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA ARTIKLIS 10 OSUTATUD ARUANNETES

1. 

Avaldus vastavalt artiklile 4 võetud ennetusmeetmete kohta.

2. 

Kaart, millel on näha järgmine:

a) 

artikli 3 lõike 1 ja I lisa järgi kindlaksmääratud veekogud ning iga sellise veekogu puhul see, millist I lisas loetletud kriteeriumidest kasutati selle veekogu kindlaksmääramiseks;

b) 

määratud tundlike alade asukohad, eristades olemasolevad ja pärast eelmise aruande esitamist määratud alad.

3. 

Artikli 6 alusel toimunud seire tulemuste kokkuvõte koos põhjendustega selle kohta, miks iga tundlik ala selleks määrati, ning tundlike alade nimistu muudatused või täiendused.

4. 

Vastavalt artiklile 5 koostatud tegevusprogrammide kokkuvõte, mis sisaldab eelkõige järgmist:

a) 

artikli 5 lõike 4 punktides a ja b nõutavad meetmed;

b) 

III lisa punktis 4 nõutav teave;

c) 

vastavalt artikli 5 lõikele 5 võetud mis tahes täiendavad või tõhusamad meetmed;

d) 

vastavalt artikli 5 lõikele 6 toimunud seire tulemuste kokkuvõte;

e) 

liikmesriikide oletused ajakava kohta, mille jooksul vastavalt artikli 3 lõikele 1 kindlaksmääratud veekogud eeldatavasti reageerivad tegevusprogrammi meetmetele, ning nende oletustega kaasneva ebakindluse määr.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 02.03.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:31991L0676
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.