|
+III LISA ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSPROGRAMMIDESSE LISATAVAD MEETMED |
III LISA ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSPROGRAMMIDESSE LISATAVAD MEETMED
III LISA ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSPROGRAMMIDESSE LISATAVAD MEETMED
1.
Kõnealused meetmed hõlmavad reegleid järgmise kohta:
1)
ajavahemikud, mil teatavat tüüpi väetiste kasutamine põllumajandusmaal on keelatud;
2)
loomasõnnikumahutite mahutavus; see peab olema suurem, kui nõutakse sellise pikima ajavahemiku puhul, mil sõnniku laotamine on tundlikel aladel keelatud, välja arvatud juhul, kui suudetakse pädevale asutusele tõestada, et sõnnikukogus, mis ületab mahutite tegelikku mahutavust, kõrvaldatakse viisil, mis ei kahjusta keskkonda;
3)
väetiste põllumajandusmaal kasutamise piirangud, mis on kooskõlas hea põllumajandustavaga ja arvestavad asjaomase tundliku ala omadusi ning eelkõige:
a)
mulla omadusi ja tüüpi ning maapinna kallet;
b)
kliimatingimusi, sademeid ja niisutamist;
c)
maakasutust ja põllumajandustavasid, sealhulgas külvikordade süsteeme; ning need piirangud põhinevad järgmises kahes punktis määratletu omavahelisel tasakaalul:
i)
põllukultuuride eeldatav lämmastikuvajadus ning
ii)
lämmastikukogus, mida põllukultuurid saavad mullast ja väetistest ning mis vastab:
—
lämmastikukogusele mullas sel hetkel, mil põllukultuur hakkab lämmastikku olulisel määral kasutama (suured kogused talve lõpus),
—
mullas oleva orgaanilise lämmastiku varude netomineralisatsiooni teel tekkinud lämmastikukogusele,
—
täiendavatele loomasõnnikust pärit lämmastikuühenditele,
—
täiendavatele keemilistest ja muudest väetistest pärit lämmastikuühenditele.
2.
Nende meetmetega tagatakse iga põllumajandusettevõtte või loomühiku puhul, et loomasõnniku hulk, mida igal aastal maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa teatavat konkreetset kogust hektari kohta. See kogus ühe hektari kohta on sõnnikukogus, mis sisaldab 170 kg lämmastikku. Kuid:
a)
esimeses nelja-aastases tegevusprogrammis võivad liikmesriigid lubada sõnnikukogust, mis sisaldab 210 kg lämmastikku;
b)
esimese nelja-aastase tegevusprogrammi ajal ja pärast seda võivad liikmesriigid lubada eespool osutatud kogustest erinevaid koguseid. Need kogused peavad olema sellised, et nad ei piira artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamist, ning neid tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks:
—
pikad kasvuperioodid,
—
suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid,
—
sademete suur netohulk tundlikul alal,
—
erakordselt tugeva denitrifikatsiooniga mullad.
Kui liikmesriik lubab teise lõigu punkti b alusel erinevat kogust, teavitab ta sellest komisjoni, kes kontrollib selle põhjendatust vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele;
c)
liikmesriigid võivad lubada kasutada teatavaid töödeldud loomasõnnikust saadud väetisematerjale koguses, mille puhul lämmastiku kogus hektari kohta aastas ületab käesolevas lõigus sätestatud kogust 170 kg mitte rohkem kui eraldi täiendava piirmäära 80 kg võrra, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
i)
väetisematerjalis sisalduvat loomasõnnikust koostisosa on töödeldud viisil, millega on töötlemisprotsessi sisendiga võrreldes suurendatud mineraalse lämmastiku, karbamiidilämmastiku või kristallivõres seotud lämmastiku kontsentratsiooni, väljendatuna massiprotsendina lämmastiku üldsisaldusest, ja sellise töötlemise tulemuseks on üks järgmistest:
1)
ammooniumsool (puhastussool), mis on saadud gaasi puhastamisel või heitevähendusprotsessis, mille eesmärk on ammoniaagi eemaldamine heitgaasist;
2)
pöördosmoosi abil saadud mineraalikontsentraat;
3)
loomasõnnikust sadestatud lämmastikurikas fosfaatsool (struviit);
ii)
väetisematerjalide partiid on ühesuguse kvaliteediga ning mineraalse lämmastiku osakaal lämmastiku üldsisaldusest on vähemalt 90 % või orgaaniliselt seotud süsiniku sisalduse ja lämmastiku üldsisalduse suhe ei ole suurem kui 3, kusjuures mõlemal juhul võetakse arvesse lämmastikku ka sellistes koostisainetes, mis ei ole saadud sõnnikust ja mille lämmastikusisaldus kuivaines on üle 3 %;
iii)
väetisematerjalide puhul ei ületata järgmisi piirnorme:
—
vask (Cu): 300 mg kuivaine kilogrammi kohta;
—
tsink (Zn): 800 mg kuivaine kilogrammi kohta;
iv)
patogeenide sisaldus väetisematerjalides, mille orgaanilise süsiniku sisaldus on suurem kui 1 %, ei ületa järgmisi piirnorme:
v)
liikmesriigid rakendavad rangeid kvaliteedistandardeid, et tagada väetisematerjalide kõigis tootepartiides ühesugune toitainesisaldus kooskõlas alapunktis ii sätestatud kriteeriumidega;
vi)
liikmesriigid tagavad, et väetisematerjaliga on kaasas dokumendid, mis sisaldavad teavet lämmastiku (N) ja fosfaatide (P2O5) sisalduse kohta, kui mõne kõnealuse koostisosa sisaldus kuivaines ületab 1 %, kusjuures suurim lubatud kõrvalekalle esitatud väärtusest on 25 %;
vii)
liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaldamise tulemusena ei suurene kariloomade arv ega sõnnikutoodang i) riigi tasandil, kui riigi aastase sõnnikutoodangu lämmastikusisaldus kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta ületab 75 % käesolevas lõigus sätestatud piirnormist 170 kg lämmastikku hektari kohta, ning ii) nende NUTS 2 territoriaalüksuste tasandil, kus on antud kasutusluba, kui nende territoriaalüksuste aastase sõnnikutoodangu lämmastikusisaldus kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta ületab 75 % käesolevas lõigus sätestatud piirnormist 170 kg lämmastikku hektari kohta;
viii)
liikmesriigid karmistavad käesoleva lisa punkti 1 alapunkti 3 kohaseid väetiste põllumajandusmaal kasutamise piiranguid (väetamismäärasid), et võtta arvesse käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide kasutamisest tulenevat suurenenud lämmastiku vette või õhku sattumise ohtu, kohaldades samal ajal selliste materjalide suhtes mineraalväetisega samaväärsuse kordajat 1. Liikmesriigid tagavad, et maal, kus kasutatakse käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavaid väetisematerjale, säilitatakse võimalikult suures ulatuses taimkate või kohaldatakse samaväärseid meetmeid; liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide laotamise ajal rakendatakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid, eelkõige sisestuslaotamise, laotatud materjalide kohese muldaviimise või samaväärsete meetmete näol, kui see aitab ära hoida ammoniaagi kadu põllumajandusmuldadest;
ix)
liikmesriigid võtavad meetmeid, et hoida võimalikult suures ulatuses ära heidet, sealhulgas õhkuheidet, mis tekib alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide ladustamisel, ning määravad sel otstarbel kindlaks selliste materjalide asjakohased ladustamise tingimused ja nõuded;
x)
liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate väetisematerjalide kasutamine ei takista käesoleva direktiivi, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 3 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2000/60/EÜ, ( 4 ) (EL) 2016/2284, ( 5 ) (EL) 2020/2184 ( 6 ) ja 2008/50/EÜ ( 7 ) eesmärkide saavutamist juhtudel, kus tegevusprogrammi meetmed on nende direktiivide seisukohast asjakohased. Liikmesriigid võtavad kooskõlas vastavalt direktiiviga 92/43/EMÜ ja direktiiviga (EL) 2020/2184 meetmeid, et hoida ära kahjulikku mõju Natura 2000 aladel ja nende ümbruses ning joogiveevõtukohtade läheduses. Kui liikmesriigid kohaldavad teise lõigu käesolevat punkti, teatavad nad sellest komisjonile. Lisaks esitavad nad artiklis 10 osutatud aruande osana teabe käesoleva punkti kohaldamise kohta, sealhulgas aastaandmed käesoleva punkti alapunktides i–iv esitatud tingimustele vastavate toodetud materjalide koguste kohta ning loomkoormuse ja sõnnikutoodangu kohta riigi tasandil ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 ( 8 ) kindlaks määratud NUTS 2 territoriaalüksuste tasandil.
3.
Liikmesriigid võivad lõikes 2 osutatud kogused välja arvutada loomade arvu põhjal.
4.
Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad lõike 2 sätteid kohaldavad. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta saadud teabe põhjal teha nõukogule asjakohaseid ettepanekuid artiklis 11 sätestatud korras. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|
||||||||||||||||||||||||||||||