|
+Artikkel 2 Mõisted |
Artikkel 2 MõistedArtikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „tavajäätmed”, „olmejäätmed”, „jäätmetekitaja”, „jäätmevaldaja”, „jäätmekäitlus”, „liigiti kogumine”, „taaskasutamine”, „korduskasutamiseks ettevalmistamine”, „ringlussevõtt” ja „kõrvaldamine”; ▼M4 —————
e)
püsijäätmed — jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või ohtu inimeste tervisele. Jäätmete üldleostuvus ja saasteainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ja eelkõige ei tohi need ohustada pinnavee ja/või põhjavee kvaliteeti;
f)
maa-alune hoidla — püsirajatis jäätmete hoidmiseks sügavas geoloogilises süvendis, näiteks soola- või kaalisoolakaevanduses;
g)
prügila — jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa sisse (st maa alla), sealhulgas:
—
käitisesisene jäätmekäitluskoht (st prügila, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed nende tekkekohal) ja
—
alaline jäätmekäitluskoht (st rohkem kui üheks aastaks), mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks,
kuid mille hulka ei kuulu:
—
rajatised, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse taaskasutamis-, töötlemis- või kõrvaldamiskohta ja
—
jäätmete ladustamiskoht enne nende taaskasutamist või töötlemist üldjuhul mitte kauemaks kui kolmeks aastaks või
—
jäätmete ladustamiskoht enne nende kõrvaldamist mitte kauemaks kui üks aasta;
h)
töötlemine — mehaanilised, termilised, keemilised või bioloogilised protsessid, sealhulgas sortimine, mis muudavad jäätmete omadusi, et vähendada nende kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist;
i)
nõrgvesi — igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse;
j)
prügilagaas — igasugune prügilasse ladestatud jäätmetest tekkiv gaas;
k)
eluaat — laboratoorsetes leostuvustestides saadud lahus;
l)
käitaja — füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab prügila eest kooskõlas prügila asukoha liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega; see isik võib prügila rajamise ajast kuni järelhoolduseni muutuda;
m)
biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp; ▼M4 —————
o)
loataotleja — isik, kes taotleb käesoleva direktiivi kohast prügilaluba;
p)
pädev asutus — asutus, mille liikmesriik on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;
q)
vedelad jäätmed — vedelas olekus jäätmed, sealhulgas heitvesi, kuid välja arvatud heitveesetted;
r)
isoleeritud asula — asustusüksus,
—
kus on kuni 500 elanikku valla või asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril ja
—
mis asub vähemalt 50 km kaugusel lähimast linnastust, kus on vähemalt 250 elanikku ruutkilomeetril või millele ligipääs teed mööda on suurema osa aastast raskendatud karmide ilmastikutingimuste tõttu.
Liikmesriigid võivad asutamislepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseimates piirkondades otsustada kohaldada järgmist määratlust: „isoleeritud asula” – asula,
—
kus on kuni 2 000 elanikku asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril või rohkem kui 2 000 , kuid vähem kui 5 000 elanikku asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril ning kus ei teki üle 3 000 tonni jäätmeid aastas, ning
—
mille kaugus lähimast linnastust, kus on vähemalt 250 elanikku ruutkilomeetril on vähemalt 100 km ja millele ligipääs teed mööda puudub.
1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|