I LISA ÜLDNÕUDED KÕIKIDELE PRÜGILALIIKIDELE

1.1.

Prügila asukoha osas tuleb arvesse võtta nõudeid, mis on seotud:

1.2.

Prügila tegutsemiseks võib loa anda ainult siis, kui asukoha omadused eespool nimetatud nõuete osas või võetavad parandusmeetmed näitavad, et prügila ei kujuta endast tõsist ohtu keskkonnale.

3.1.

Prügila peab asetsema ja olema projekteeritud nii, et pinnase, põhjavee või pinnavee reostamise vältimiseks ja punkti 2 kohase nõrgvee tõhusa kogumise tagamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitse tuleb saavutada geoloogilise barjääri ja põhjavooderdise kombineeritud kasutamisega aktiivsel kasutusajal ja geoloogilise barjääri ja katteekraani kombineeritud kasutamisega passiivsel ajal/sulgemisjärgselt.

3.2.

Geoloogiline barjäär määratakse prügila all ja läheduses valitsevate geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, millel on piisavalt suur saasteainete kontsentratsiooni vähendamise võime, et vältida võimalikku ohtu pinnasele ja põhjaveele.

Prügila põhi ja küljed peavad koosnema mineraalsest kihist, mis vastab filtratsiooni ja paksuse nõuetele, mille koosmõju pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitsele on vähemalt samaväärne järgmiste nõuete täitmisest tuleneva mõjuga:

m/s: meetrit sekundis.

Kui geoloogiline barjäär ei vasta looduslikult eespool nimetatud tingimustele, võib seda kunstlikult täiendada ja tugevdada muude vahenditega, mis annavad samasuguse kaitse. Kunstlikult rajatud geoloogiline barjäär peab olema vähemalt 0,5 meetri paksune.

3.3.

Lisaks eespool kirjeldatud geoloogilisele barjäärile tuleb lisada nõrgvee kogumise ja vooderdussüsteem järgmiste põhimõtete kohaselt, millega tagatakse, et nõrgvett koguneb prügila põhja võimalikult vähe:

Liikmesriigid võivad kehtestada püsijäätmeprügilatele ja eespool nimetatud tehniliste vahendite omadustele üld- või erinõudeid.

Kui pädev asutus leiab pärast võimalikke keskkonnaohtude läbivaatamist, et nõrgvee moodustumise takistamine on vajalik, võib ette näha prügila katmise. Soovitused prügila katmise osas on järgmised:

3.4.

Kui keskkonnariskide hindamise alusel, võttes eelkõige arvesse direktiivi 80/68/EMÜ, ( 7 ) on pädev asutus otsustanud 2. jaotise kohaselt („Vee kontroll ja nõrgvee käitlemine”), et nõrgvee kogumine ja töötlemine ei ole vajalik, või on kindlaks tehtud, et prügila ei kujuta endast ohtu pinnasele, põhjaveele või pinnaveele, võib punktide 3.2 ja 3.3 nõudeid vastavalt leevendada. Püsijäätmeprügilate osas võib neid nõudeid kohandada siseriiklike õigusaktidega.

4.1.

Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid prügilagaasi kogunemise ja väljaimbumise kontrollimiseks (III lisa).

4.2.

Prügilagaasi kogutakse kõikidest prügilatest, mis võtavad vastu biolagunevaid jäätmeid ning prügilagaasi tuleb töödelda ja kasutada. Kui kogutud gaasi ei ole võimalik kasutada energia tootmiseks, tuleb see ära põletada.

4.3.

Punkti 4.2 kohane prügilagaasi kogumine, töötlemine ja kasutamine teostatakse viisil, mis vähendab keskkonnakahjusid ja keskkonnaseisundi halvenemist ning ohtu inimeste tervisele.