II LISA MÕISTED JA ESITATAV STATISTIKA

II LISA

MÕISTED JA ESITATAV STATISTIKA

Iga mõiste pealkirja järel on loend määruse artiklitest või tabelitest, kus viidatakse sellele mõistele.

I.   ÜLDISED MÕISTED JA MUUTUJAD

1.   Ühenduse lennujaam (artiklid 1 ja 3)

Piiritletud maa- või veeala, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu sätteid ja mis on täielikult või osaliselt mõeldud õhusõidukite saabumiseks, lahkumiseks ja pinnal liikumiseks ning mida võib kasutada ärilisteks õhuvedudeks. (vt punkt 4)

2.   Riiklik lend (artikkel 1 ja tabel C1)

Iga lend, mis õhusõidukitega tehakse riigi sõjaväe, tolli, politsei või muude õiguskaitseorganite huvides.

Iga lend, mille riigi võimuorganid on tunnistanud riiklikuks lennuks.

Artiklis 1 sisalduvat väljendit “välja arvatud riiklike õhusõidukite lendude puhul” tuleks tõlgendada kui “välja arvatud riiklike lendude puhul”.

3.   Reisijaühik (artikli 3 lõiked 2, 4 ja 5)

Üks reisijaühik võrdub ühe reisijaga või 100 kilogrammi kauba ja postiga.

Artikli 3 lõikes 2 osutatud ühenduse lennujaamade (vt punkt 1) loendi koostamisel ja artikli 3 lõigetes 4 ja 5 osutatud üleminekuaja kohaldamisel tuleb reisijaühikute abil piirmäärade arvutamisel ühenduse lennujaamade (vt punkt 1) puhul arvesse võtta veetud reisijate (vt punkt 16) koguarvu pluss otsetransiitreisijate (vt punkt 18) (loendatakse ühe korra) koguarvu pluss peale-/mahalaaditud kauba ja posti (vt punkt 17) üldkogust.

4.   Äriline õhuvedu (artikkel 1 ja tabelid A1, B1 ja C1)

Veolend või sari veolende, mis tehakse tasu eest reisijate ja/või kauba ja posti ühisveoks.

Lennud võivad olla regulaarsed (vt punkt 5) või mitteregulaarsed. (vt punkt 6)

5.   Regulaarlennud (tabelid A1 ja B1)

Ärilised õhuveod,(vt punkt 4) mis toimuvad avaldatud ajakava kohaselt või nii korrapäraselt ja tihti, et moodustavad ilmselgelt kavakindla lendude sarja.

Nende hulka kuuluvad ka lisalennud, mis on tingitud regulaarlendude ületäitumisest.

6.   Mitteregulaarlennud (tabelid A1 ja B1)

Ärilised õhuveod, (vt punkt 4) välja arvatud regulaarlennud (vt punkt 5).

7.   Reisijate õhuvedu (tabelid A1 ja B1)

Regulaarlennud (vt punkt 5) või mitteregulaarlennud (vt punkt 6), mis sooritatakse õhusõidukiga, millega veetakse tasu eest ühte või mitut reisijat, ja kõik lennud, mis on avaldatud sõiduplaanides märgitud sellistena, millele võivad pääseda reisijad.

Nende hulka kuuluvad lennud, mille käigus veetakse tasu eest nii reisijaid kui ka kaupa ja posti.

8.   Puhtkauba ja posti õhuvedu (tabelid A1 ja B1)

Regulaarlennud (vt punkt 5) või mitteregulaarlennud (vt punkt 6), mis sooritatakse õhusõidukiga, millega veetakse tasu eest muud kui reisijaid, s.o kaupa ja posti.

Nende hulka ei kuulu lennud, mille käigus veetakse ühte või mitut reisijat tasu eest, ja lennud, mis on avaldatud sõiduplaanides märgitud sellistena, millele võivad pääseda reisijad.

9.   Lennuettevõtja (ärilise õhuveo teostaja) (tabelid A1, B1 ja C1)

Õhuveoettevõtja, kellel on kehtiv tegevusluba äriliste lendude (vt punkt 13) teostamiseks.

Kui lennuettevõtjatel on ühisettevõtteid või muid kokkuleppeid, mis eeldavad, et vähemalt kaks neist võtavad teatava lennu või ühendatud lendude puhul õhuveotoodete pakkumise ja müügi eest eraldi vastutuse, märgitakse lendu tegelikult teostav lennuettevõtja.

II.   TABELIGA A1 (TEEKONNAOSAD) SEOTUD MÕISTED JA MUUTUJAD

10.   Teekonnaosa (tabel A1)

Õhusõiduki lend õhkutõusmisest järgmise maandumiseni.

11.   Reisijate arv pardal (tabel A1)

Kõikide nende reisijate arv, kes on õhusõiduki pardal andmeid esitavas lennujaamas maandumisel või sealt õhku tõusmisel.

Kõik teekonnaosa (vt punkt 10) läbimise ajal õhusõiduki pardal olevad tasu eest ja tasuta lendavad reisijad.

Nende hulka kuuluvad otsetransiitreisijad(vt punkt 18) (loendatakse saabumisel ja lahkumisel).

12.   Kauba ja posti kogus pardal (tabel A1)

Andmeid esitavas lennujaamas maandumisel või sealt õhku tõusmisel õhusõiduki pardal oleva kogu kauba ja posti kogus.

Teekonnaosa (vt punkt 10) läbimise ajal õhusõiduki pardal olev kogu kaup ja post.

Hõlmab otsetransiitkaupa ja posti (loendatakse saabumisel ja lahkumisel).

Hõlmab kullerposti ja diplomaatilist posti.

Ei hõlma reisijate pagasit.

13.   Äriline lend (tabel A1)

Veolend, mis tehakse tasu eest reisijate ja/või kauba ja posti ühisveoks.

Tabelis A1 on ärilised lennud kokku liidetud muude näitajate (“Reisijate arv pardal (vt punkt 11)”, “Kauba ja posti kogus pardal (vt punkt 12)” ja “Reisijakohtade arv (vt punkt 14)”) arvutamiseks.

14.   Reisijakohtade arv (tabel A1)

Kahe lennujaama vahelist teekonnaosa (vt punkt 10) läbiva õhusõiduki lennule müügil olevate reisijakohtade koguarv.

Teekonnaosal (vt punkt 10) ei tohiks tasu eest veetavate reisijate kogurarv ületada müügil olevate reisijakohtade koguarvu.

Hõlmab kohti, mis on teekonnaosa suhtes juba müüdud, s.o neid, mida täidavad otsetransiitreisijad (vt punkt 18).

Ei hõlma kohti, mis ei ole reisijateveoks tegelikult saadaval suurima kogumassi piirangu tõttu.

Kui andmeid ei ole selliselt saada, tuleks esitada üks järgmistest hinnangulistest näitajatest, mis on järjestatud eelistatuima järgi:

III.   TABELITEGA B1 (LENDUDE LÄHTE- JA SIHTPUNKTID) JA C1 (LENNUJAAMAD) SEOTUD MÕISTED JA MUUTUJAD

15.   Lendude lähte- ja sihtpunktid (tabel B1)

Liiklus ärilise õhuveo (vt punkt 4) raames, millel on kordumatu lennunumber ja mis on jaotatud osadeks lennujaamapaaride kaupa selle lennu lähte- ja sihtpunkti järgi.

Kui reisijate, kauba või posti lähtelennujaam ei ole teada, käsitletakse lähtepunktina õhusõiduki teekonna alguspunkti; kui sihtlennujaam ei ole teada, tuleks sihtpunktina käsitleda samamoodi õhusõiduki teekonna lõpp-punkti.

16.   Veetud reisijad (tabelid B1 ja C1)

Kõik reisijad teataval (sama numbriga) lennul, keda loendatakse ainult üks kord, mitte selle lennu igal osal.

Kõik tasu eest ja tasuta veetavad reisijad, kelle teekond algab või lõpeb andmeid esitavas lennujaamas, ja ümberistuvad reisijad, kes ühinevad lennuga või lahkuvad lennult andmeid esitavas lennujaamas.

Otsetransiitreisijad (vt punkt 18) on välja arvatud.

17.   Peale-/mahalaaditud kaup ja post (tabelid B1 ja C1)

Kogu õhusõidukile või õhusõidukilt laaditud kaup ja post.

Hõlmab kullerposti ja diplomaatilist posti.

Ei hõlma reisijate pagasit.

Ei hõlma otsetransiitkaupa ja posti.

18.   Otsetransiitreisijad (tabel C1)

Reisijad, kes pärast lühikest peatust jätkavad oma teekonda samal õhusõidukil lennul, mille number on sama kui lennul, millega nad saabusid.

Lennujaama kogustatistikas ja reisijaühikute (vt punkt 3) arvutamisel loendatakse otsetransiitreisijaid vaid ühe korra.

Reisijaid, kes vahetavad õhusõidukit tehniliste raskuste tõttu, kuid jätkavad sama numbriga lennul, peetakse otsetransiitreisijateks.

Mõningatel vahepeatustega lendudel muutub lennunumber teatavas lennujaamas, et tähistada muutust riiki sisenevast lennust riigist väljuvaks lennuks. Näiteks lend Barcelonast Hamburgi, kust lend jätkub enne Barcelonasse naasmist Frankfurti. Kui sellisel juhul jätkavad vahepeatuskohta reisinud oma teekonda samal õhusõidukil, tuleks neid pidada otsetransiitreisijateks.

19.   Õhusõidukite äriline kogukäive (tabel C1)

Kõik tasulisteks lendudeks vajalikud õhkutõusmised ja maandumised.

Hõlmab ärilisi õhuvedusid (vt punkt 4) ja kõiki ärilisi üldist laadi lende.

20.   Õhusõidukite kogukäive (tabel C1)

Kõik õhusõidukite õhkutõusmised ja maandumised.

Hõlmab õhusõidukite ärilist kogukäivet (vt punkt 19) ja kõiki mitteärilisi üldist laadi lende.

Ei hõlma riiklikke lende. (vt punkt 2)

Ei hõlma täieliku peatuseta maandumisi järgneva õhkutõusmisega, ülelende raja maandumispunktist ega ebaõnnestunud lähenemisi.

( 1 ) EÜT C 325, 6.12.1995, lk 11.

( 2 ) EÜT C 39, 12.2.1996, lk 25.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 29. veebruari 1996. aasta arvamus (EÜT C 78, 18.3.1996, lk 28), kinnitatud 16. septembril 1999 (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 79), nõukogu 30. septembri 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 275 E, 12.11.2002, lk 33) ja Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2002. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 4 ) EÜT L 42, 16.2.1999, lk 1.

( 5 ) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

( 6 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 7 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

( 8 ) 2003. aastal on ka veerandaastaandmed vastuvõetavad.

( 9 ) 2003. aastal on ka veerandaastaandmed vastuvõetavad.