II LISA
KESKKONNAKAHJUSTUSTE PARANDAMINE
Käesolevas lisas esitatakse üldised piirjooned, mida tuleb järgida keskkonnakahjustuste parandamiseks kõige paremini sobivate meetmete valikul.
1. Veevarudele või kaitsealustele liikidele või looduslikele elupaikadele tekitatud kahjustuse parandamine
Veevarudele või kaitsealustele liikidele või looduslikele elupaikadele tekitatud kahjustused parandatakse nii, et taastatakse keskkonna baasolukord, rakendades esmaseid, täiendavaid või kompenseerivaid meetmeid. Nende meetmete all mõistetakse järgmist:
a)
esmane parandamine hõlmab kõiki parandusmeetmeid, mis taastavad kahjustatud loodusvarade ja/või halvenenud funktsioonide baasolukorra või muudavad nende olukorda baasolukorra suunas;
b)
täiendav parandamine hõlmab kõiki parandusmeetmeid, mis on seotud loodusvaradega ja/või funktsioonidega ja mille abil kompenseeritakse seda, et esmase parandamise tulemusena ei ole loodusvarasid ja/või teenuseid täielikult taastatud;
c)
kompenseeriv parandamine hõlmab kõiki meetmeid, mida rakendatakse loodusvarade ja/või funktsioonide sellise ajutise kaotuse kompenseerimiseks, mis ilmnevad alates kahjustuse tekkimise päevast kuni hetkeni, kui esmane parandamine on mõjunud täielikult;
d)
vahepealsed kaotused tähistab kaotusi, mis on põhjustatud sellest, et kahjustatud loodusvarad ja/või funktsioonid ei ole võimelised täitma oma ökoloogilisi ülesandeid või täitma muudele loodusvaradele või avalikkusele suunatud funktsioone enne, kui esmased või täiendavad meetmed on mõjunud. Siia ei kuulu avalikkusele suunatud rahalised hüvitised.
Kui esmase parandamise tulemusena keskkonna baasolukord ei taastu, rakendatakse täiendava parandamise meetmeid. Lisaks kasutatakse ajutiste kaotuste korvamiseks kompenseerivat parandamist.
Keskkonnakahjustuse parandamine veekahjustuse või kaitsealuste liikide või looduslike elupaikade kahjustamise osas eeldab ka inimeste tervist ohustavate märgatavate riskide kõrvaldamist.
1.1. Kahjustuste parandamise eesmärgid
Esmase parandamise eesmärk
|
1.1.1.
|
Esmase parandamise eesmärgiks on taastada kahjustatud loodusvarade ja/või loodusvarade funktsioonide baasolukord või liikuda baasolukorra suunas.
Täiendava parandamise eesmärk
|
|
1.1.2.
|
Kui ei saavutata kahjustatud loodusvarade ja/või loodusvarade funktsioonide baasolukorda, rakendatakse täiendava parandamise meetmeid. Täiendava parandamise eesmärgiks on saavutada – vajadusel alternatiivsel territooriumil – loodusvarade ja/või loodusvarade funktsioonide samaväärne tase, mis oleks olnud olemas, kui kahjustatud territooriumil oleks taastatud baasolukord. Kui on võimalik ja otstarbekas, võiks alternatiivne territoorium kahjustatud populatsiooni huvisid arvestades olla kahjustatud maa-alaga geograafiliselt ühendatud.
Kompenseeriva parandamise eesmärk
|
|
1.1.3.
|
Kompenseeriva parandamise teel korvatakse loodusvarade ja loodusvarade funktsioonide ajutised kaotused, mis esinevad enne nende taastamist. Kõnealune korvamine hõlmab kaitsealuste looduslike elupaikade ja liikide või veevarude täiendavat parandamist kas kahjustatud territooriumil või alternatiivsel maa-alal. Siia ei kuulu avalikkusele suunatud rahalised hüvitised.
|
1.2. Parandusmeetmete kindlaksmääramine
Esmaste parandusmeetmete kindlaksmääramine
|
1.2.1.
|
Tuleb kontrollida alternatiivseid meetmeid, mille abil otse ja kiirendatud korras või loodusliku taastumise teel taastatakse loodusvarade ja loodusvarade funktsioonide baasolukord.
Täiendavate ja kompenseerivate parandusmeetmete kindlaksmääramine
|
|
1.2.2.
|
Täiendavate ja kompenseerivate parandusmeetmete ulatuse kindlaksmääramisel tuleb esmalt kontrollida lähenemisviiside kasutamist, mis põhinevad loodusvarade või loodusvara funktsioonide samaväärsusel. Sellisel juhul tuleb esmalt kontrollida meetmeid, millega tagatakse loodusvarad ja loodusvarade funktsioonid, mis on sama tüüpi ja sama kvaliteedi ning kvantiteediga kui kahjustatud loodusvarad ja/või loodusvarade funktsioonid. Kui see ei ole võimalik, tuleb võimaldada alternatiivseid loodusvarasid ja/või loodusvarade funktsioone. Näiteks on kvaliteedi halvenemist võimalik korvata parandusmeetmete arvu suurendamisega.
|
|
1.2.3.
|
Kui ei ole võimalik kasutada loodusvarade või loodusvara funktsioonide samaväärsusel põhinevaid lähenemisviise, tuleb kasutada alternatiivseid hindamismeetodeid. Pädev asutus võib määrata meetodi, näiteks rahalise väärtuse hindamise, mille abil määratakse kindlaks vajalike täiendavate ja kompenseerivate parandusmeetmete ulatus. Kui on võimalik kaotatud loodusvarade ja/või loodusvarade funktsioonide hindamine, kuid asendus-loodusvarade ja/või funktsioonide hindamist ei ole normaalse aja jooksul või mõistlike kuludega võimalik teostada, võib pädev asutus valida sellised parandusmeetmed, mille maksumus on sama suur kui kaotatud loodusvarade ja/või funktsioonide hinnanguline rahaline väärtus.
Täiendavad ja kompenseerivad parandusmeetmed tuleb kavandada sellised, et nende abil luuakse uued loodusvarad ja/või funktsioonid nii, et võetakse arvesse ka ajalist tähtsusjärjekorda ning parandusmeetmetele kuluvat aega. Näiteks, mida pikem on aeg, mis kulub baasolukorra saavutamiseni, seda suuremal arvul kompenseerivaid parandusmeetmeid teostatakse (kui muud tegurid püsivad muutumatud).
|
1.3. Alternatiivsete parandusmeetmete valimine
|
1.3.1.
|
Kasutades parimaid olemasolevaid meetodeid, tuleb välja selgitada mõistlikud valikuvariandid, tuginedes järgmistele kriteeriumidele:
— iga valikuvariandi mõju inimeste tervisele ja turvalisusele,
— valikuvariandi teostamise kulud,
— iga valikuvariandi õnnestumise tõenäosus,
— mil määral iga valikuvariant võimaldab vältida tulevasi kahjustusi ja kaasnevaid kahjustusi,
— mil määral iga valikuvariant aitab kaasa loodusvara ja/või funktsiooni igale osale,
— mil määral iga valikuvariandi juures võetakse arvesse asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi seisukohti ning muid asukohaga seotud spetsiifilisi tegureid,
— aeg, mis kulub keskkonnakahjustuse likvideerimiseks,
— mil määral on erinevate valikuvariantide abil võimalik keskkonnakahjustusega piirkonda taastada,
— geograafilised seosed piirkonnaga, kus esineb keskkonnakahjustus.
|
|
1.3.2.
|
Hinnates erinevaid määratletud parandusvariante, on võimalik valida esmased parandusmeetmed, mille abil täielikult ei taastata kahjustatud veevarude või kahjustatud kaitsealuste liikide või kahjustatud looduslike elupaikade baasolukorda, või mille abil baasolukord taastatakse aeglasemalt. Kõnealust otsust on võimalik teha ainult siis, kui esialgsel territooriumil kaotatud loodusvarad ja/või funktsioonid korvatakse kõnealuse otsusega nii, et täiendavate ja kompenseerivate meetmete lisamise teel saavutatakse kaotatud loodusvarade ja/või funktsioonide endine tase. See on nii näiteks juhul, kui võrdväärseid loodusvarasid ja/või funktsioone on võimalik mujal saavutada väiksemate kuludega. Kõnealused täiendavad parandusmeetmed määratakse kindlaks vastavalt punktis 1.2.2 kehtestatud reeglitele.
|
|
1.3.3.
|
Sõltumatult punktis 1.3.2 sätestatust ja vastavalt artikli 7 lõikele 3 on pädeval asutusel õigus vastu võtta otsus, mille kohaselt muid parandusmeetmeid ei teostata, kui
a) juba rakendatud parandusmeetmed tagavad, et enam ei ole märgatavat ohtu inimeste tervisele, veevarudele või kaitsealustele liikidele või looduslikele elupaikadele ja
b) kulud parandusmeetmetele, mida tuleks rakendada baasolukorra või sellega võrdväärse olukorra saavutamiseks, oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes keskkonna suhtes saavutatava tuluga.
|
2. Pinnasekahjustuste parandamine
Tuleb rakendada vajalikud meetmed, millega tagatakse vähemalt see, et kõnealused saastused kõrvaldatakse, neid piiratakse, isoleeritakse või vähendatakse nii, et saastatud pinnas, arvestades selle antud hetke kasutust või heakskiidetud tulevast kasutust, ei kujuta enam märgatavat ohtu inimeste tervisele. Kõnealuste ohtude olemasolu tuleb hinnata selliste riskihindamismeetoditega, mis võtavad arvesse pinnase omadusi ja funktsioone, kahjulike ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide tüüpi ja kontsentratsiooni, nende esinemise riski ja leviku võimalust. Tuleb tagada, et kahjustuse esinemise ajal kasutatakse maad kehtivate maakasutuseeskirjade või, kui selliseid on kehtestatud, muude eeskirjade kohaselt.
Kui maakasutust muudetakse, rakendatakse kõik vajalikud meetmed inimeste tervisele avalduva kahjuliku mõju vältimiseks.
Kui maakasutuseeskirjad või muud vastavad eeskirjad puuduvad, määratakse kahjustatud maa-ala maakasutus selle piirkonna olemuse alusel, võttes arvesse selle oodatavat arengut.
Tuleb arvestada loodusliku taastumise võimalusega, st võimalusega, mille korral taastumine toimub ilma inimese otsese vahelesegamiseta.