II PEATÜKK SUPLUSVEE KVALITEET JA HALDAMINE

Artikkel 3

Seire

1.  Liikmesriigid määravad igal aastal kindlaks kõik suplusveekogud ja suplushooaja kestuse. Esimest korda teevad nad seda enne esimese suplushooaja algust pärast 2008. aasta 24. märtsit.

2.  Liikmesriigid tagavad, et I lisa veerus A toodud parameetrite seire toimuks vastavalt IV lisale.

3.  Seirekoht on koht suplusveekogus, kus

4.  Enne iga suplushooaja algust kehtestatakse iga suplusveekogu seirekalender, mida tehakse esmakordselt enne kolmanda täis-suplushooaja algust pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Seire toimub mitte hiljem kui neli päeva pärast seirekalendris märgitud aega.

5.  Liikmesriigid võivad I lisa veerus A toodud parameetrite seirega alustada esimesel täis-suplushooajal pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Sel juhul toimub seire IV lisas määratud sagedusega. Sellise seire tulemusi võib kasutada artiklis 4 nimetatud suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu koostamiseks. Niipea kui liikmesriigid alustavad käesoleva direktiivi kohast seiret, võivad nad lõpetada direktiivi 76/160/EMÜ lisas sätestatud näitajate seire.

6.  Proove, mis võetakse lühiajalise reostuse ajal, ei pea arvesse võtma. Need asendatakse vastavalt IV lisale võetud proovidega.

7.  Ebaharilikes olukordades võib lõikes 4 nimetatud seirekalendri järgimise peatada. Selle järgimist jätkatakse niipea kui võimalik pärast ebahariliku olukorra lõppu. Uued proovid võetakse pärast ebahariliku olukorra lõppu niipea kui võimalik ning need asendavad proove, mis ebahariliku olukorra tõttu võtmata jäid.

8.  Liikmesriigid teatavad kõigist seirekalendri järgimise peatamistest ja nende põhjustest komisjonile. Sellised aruanded esitavad nad hiljemalt koos artiklis 13 ettenähtud järgmise aastaaruandega.

9.  Liikmesriigid tagavad, et suplusvee kvaliteedi analüüsitakse vastavalt I lisas kirjeldatud standardmeetoditele ning V lisas sätestatud eeskirjadele. Liikmesriigid võivad siiski lubada teiste meetodite ja eeskirjade kasutamist, kui nad suudavad näidata, et saadud tulemused on võrdväärsed I lisas kirjeldatud meetodite ja V lisas sätestatud eeskirjade kasutamisel saadud tulemustega. Liikmesriigid, kes lubavad selliste samaväärsete meetodite või eeskirjade kasutamist, esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe kasutatud meetodite ja eeskirjade ning nende samaväärsuse kohta.

Artikkel 4

Suplusvee kvaliteedi hindamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogud koostatakse I lisa veerus A toodud näitajate seire teel.

2.  Suplusvee kvaliteeti hinnatakse:

Liikmesriigid võivad siiski otsustada hinnata suplusvee kvaliteeti ainult kolme eelneva suplushooaja kohta koostatud suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal. Kui liikmesriik teeb sellise otsuse, teatab ta sellest eelnevalt komisjonile. Ta teatab komisjonile ka sellest, kui ta seejärel otsustab suplusvee kvaliteeti hinnata jälle nelja suplushooaja põhjal. Liikmesriigid ei tohi kohaldatavat hindamisperioodi muuta tihemini kui üks kord viie aasta jooksul.

3.  Suplusvee kvaliteedi hindamiseks kasutatavad suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogud koosnevad alati vähemalt 16 proovist või IV lisa punktis 2 nimetatud eriliste asjaolude korral 12 proovist.

4.  Tingimusel, et

võib suplusvee kvaliteeti hinnata suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal, mis on koostatud vähem kui nelja suplushooaja kohta, kui:

5.  Liikmesriigid võivad suplusvee kvaliteedi hindamise alusel olemasolevad suplusveekogud klassidesse jaotada või rühmitada. Olemasolevaid suplusveekogusid võib rühmitada ainult juhul, kui need:

Artikkel 5

Suplusveekogude klassifikatsioon ja kvaliteet

1.  Artikli 4 alusel läbi viidud suplusvee kvaliteedi hindamise põhjal klassifitseerivad liikmesriigid vastavalt II lisas toodud kriteeriumidele suplusvee järgmiselt:

2.  Esimene käesoleva direktiivi nõuetele vastav klassifitseerimine lõpetatakse 2015. aasta suplushooaja lõpuks.

▼M2

Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonna (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses) (edaspidi: „Mayotte”) puhul on esimeses lõigus osutatud tähtaeg 31. detsember 2019.

▼B

3.  Liikmesriigid tagavad, et 2015. aasta suplushooaja lõpuks on kõik suplusveekogud vähemalt “piisava” kvaliteediga. Nad võtavad realistlikke ja proportsionaalseid meetmeid, mida nad peavad vajalikuks, et suurendada “väga heaks” või “heaks” klassifitseeritud suplusveekogude arvu.

▼M2

Mayotte’i puhul on esimeses lõigus osutatud tähtaeg 31. detsember 2031.

▼B

4.  Olenemata lõike 3 üldisest nõudest võivad suplusveekogud ajutiselt olla klassifitseeritud “halvaks” ning siiski vastata käesoleva direktiivi nõuetele. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et täidetakse järgmisi tingimusi:

Artikkel 6

Suplusvee profiil

1.  Liikmesriigid tagavad, et koostatakse suplusvee profiilid vastavalt III lisale. Suplusvee profiil võib hõlmata üht suplusveekogu või rohkem kui üht kõrvutiasetsevat suplusveekogu. Suplusvee profiilid koostatakse esimest korda 2011. aasta 24. märtsiks.

▼M2

Mayotte’i puhul on esimeses lõigus osutatud tähtaeg 30. juuni 2015.

▼B

2.  Suplusvee profiilid vaadatakse üle ja ajakohastatakse vastavalt III lisale.

3.  Suplusvee profiilide koostamisel, ülevaatamisel ja ajakohastamisel kasutatakse käesoleva direktiivi suhtes asjakohaseid direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kogutud seire- ja hindamisandmeid.

Artikkel 7

Erakorralistes olukordades võetavad kvaliteedijuhtimise meetmed

Liikmesriigid tagavad, et kui nad on teadlikud ootamatutest olukordadest, millel on või mille puhul ilmselt võib eeldada halba mõju suplusvee kvaliteedile ja suplejate tervisele, võetakse õigeaegsed ja piisavad kvaliteedijuhtimise meetmed. Nende meetmete hulka kuuluvad üldsuse teavitamine ja vajaduse korral ajutine suplemiskeeld.

Artikkel 8

Tsüanobakteriaalne risk

1.  Kui suplusvee profiil viitab võimalikule tsüanobakterite levikule, viiakse läbi asjakohane seire, et õigeaegselt tuvastada terviseriske.

2.  Kui toimub tsüanobakterite levik ja on tuvastatud terviserisk või seda eeldatakse, võetakse kohe piisavad kvaliteedijuhtimise meetmed, kaasa arvatud üldsuse teavitamine, et ära hoida kokkupuudet reostusega.

Artikkel 9

Teised näitajad

1.  Kui suplusvee profiil viitab makrovetikate ja/või mere fütoplanktoni leviku laienemisele, viiakse läbi uuring, et määrata nende lubatavus ja terviseriskid, ning võetakse vajalikud kvaliteedijuhtimise meetmed, kaasa arvatud üldsuse teavitamine.

2.  Suplusveekogusid kontrollitakse visuaalselt, et teha kindlaks selline reostus nagu tõrva jäägid, klaas, plastik, kumm ja muud jäätmed. Kui selline reostus leitakse, võetakse vajalikud kvaliteedijuhtimise meetmed, kaasa arvatud üldsuse teavitamine vajaduse korral.

Artikkel 10

Koostöö piiriveekogude osas

Kui vesikond põhjustab piiriülest mõju suplusvee kvaliteedile, teevad asjaomased liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel vastavalt vajadusele koostööd, vahetades sealhulgas asjakohast teavet ja tegutsedes ühiselt sellise mõju ohjamise nimel.