|
+Artikkel 3 Mõisted |
Artikkel 3 MõistedArtikkel 3 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„jäätmed” – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama;
2)
„ohtlikud jäätmed” – jäätmed, millel on üks või rohkem III lisas loetletud ohtlikest omadustest;
2a)
„tavajäätmed” – jäätmed, mis ei kuulu punktis 2 määratletud jäätmete hulka;
2b)
„olmejäätmed”
a)
kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patarei- ja akujäätmed ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
b)
muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, kui jäätmed on laadilt ja koostiselt kodumajapidamisjäätmetele sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku- ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed (sealhulgas reoveesetted), romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed. Käesolev määratlus ei mõjuta vastutuse jaotust jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahel;
2c)
„ehitus- ja lammutusjäätmed” – ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed;
3)
„vanaõli” – mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;
4)
„biojäätmed” – biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, kodumajapidamistest, büroodest, restoranidest, hulgimüügiettevõtetest, sööklatest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed;
4a)
„toidujäätmed” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 4 ) artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks;
4b)
„IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootja“ – tootja, importija või turustaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ( 5 ) artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute alusel, kas:
a)
on asutatud liikmesriigis ning valmistab IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid oma nime või kaubamärgi all või laseb need tooted disainida või valmistada ja tarnib neid esimest korda oma nime või kaubamärgi all selle liikmesriigi territooriumil;
b)
on asutatud liikmesriigis ning müüb selle liikmesriigi territooriumil oma nime või kaubamärgi all edasi IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid, mille on valmistanud muud ettevõtjad ning mis ei kanna selliste muude ettevõtjate nime, tootemarki ega kaubamärki;
c)
on asutatud liikmesriigis ning tarnib selle liikmesriigi territooriumil kutsetegevuse raames esimest korda IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid, mis on pärit muust liikmesriigist või kolmandast riigist või
d)
müüb IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid liikmesriigis kauglepingute alusel otse lõppkasutajatele, olenemata sellest, kas tegu on kodumajapidamisega või mitte, ning on asutatud muus liikmesriigis või kolmandas riigis. „IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootja“ ei hõlma tootjaid, importijaid ja turustajaid ega muid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes tarnivad turul IVc lisas loetletud kasutatud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid, mis on korduskasutuskõlblikuks hinnatud, või IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid, mis on sellistest kasutatud või jäätmeteks muutunud toodetest või nende osadest saadud, ega personaliseeritud tooteid tootvaid iseenda tööandjana tegutsevaid rätsepaid;
4c)
„turul kättesaadavaks tegemine“ – IVc lisas loetletud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitoote tarnimine liikmesriigi turul turustamiseks või kasutamiseks äritegevuse käigus, kas tasu eest või tasuta;
4d)
„tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes rahaliselt või rahaliselt ja tegevuslikult korraldab tootja laiendatud vastutuse kohustuste täitmist tootjate nimel;
4e)
„digiplatvorm“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 ( 6 ) artikli 3 punktis i määratletud digiplatvorm;
4f)
„ekspediitorteenuse osutaja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 ( 7 ) artikli 3 punktis 11 määratletud ekspediitorteenuse osutaja;
4g)
„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;
4h)
„lõppkasutaja“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 21 määratletud lõppkasutaja;
4i)
„sotsiaalmajanduse üksus“ – eraõiguslik üksus, kes pakub kaupu või osutab teenuseid ja tegutseb kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
a)
inimeste ning sotsiaalse või keskkonnakasu kasumist tähtsamaks pidamine;
b)
kogu kasumi või kasumist ja ülejäägist suurema osa reinvesteerimine sotsiaalsete või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ja sellise tegevuse elluviimiseks, mis on nende liikmete või kasutajate või laiemalt ühiskonna huvides, ning
c)
demokraatlik või kaasav juhtimine;
4j)
„tarbijale mõeldud müümata toode“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1781 ( 8 ) artikli 2 punktis 37 määratletud tarbijale mõeldud müümata toode;
5)
„jäätmetekitaja” – igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed (esmane jäätmetekitaja), või igaüks, kes teeb jäätmete eeltöötlust, segab jäätmeid või sooritab jäätmetega muid toiminguid, mille tulemusel nende jäätmete laad või koostis muutub;
6)
„jäätmevaldaja” – jäätmetekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;
7)
„edasimüüja” – iga ettevõtja, kes tegutseb printsipiaalina jäätmeid ostes ja seejärel müües, kaasa arvatud need edasimüüjad, kes jäätmeid füüsiliselt ei valda;
8)
„vahendaja” – iga ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt ei valda;
9)
„jäätmekäitlus” – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine (sealhulgas sortimine) ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sealhulgas vahendaja ja edasimüüja tegevus;
10)
„kogumine” – jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine, eesmärgiga transportida need jäätmekäitlusettevõttesse;
11)
„liigiti kogumine” – kogumine, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust;
12)
„vältimine” – aine, materjali või toote jäätmeteks muutumisele eelnevad meetmed, mis vähendavad:
a)
jäätmete kogust, sealhulgas toodete korduskasutamise või kasutusaja pikendamise kaudu;
b)
tekitatud jäätmete ebasoodsat mõju keskkonnale ja inimese tervisele või
c)
ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes;
13)
„korduskasutamine” – mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud;
14)
„töötlemine” – taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingud, kaasaarvatud taaskasutamise või kõrvaldamise eelne ettevalmistus;
15)
„taaskasutamine” – mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. II lisas esitatakse taaskasutamistoimingute mitteammendav loetelu;
15a)
„materjalina taaskasutusse võtmine” – taaskasutamistoiming, välja arvatud jäätmete energiakasutus ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena või muul viisil energia tootmiseks. See hõlmab muu hulgas korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet;
16)
„korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta;
17)
„ringlussevõtt” – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks;
17a)
„tagasitäide” – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jääde, nad peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
18)
„vanaõli regenereerimine” – mis tahes ringlussevõtutoiming, mille tulemusel võib vanaõli rafineerimisel toota baasõli, eelkõige eraldades vanaõlis sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid;
19)
„kõrvaldamine” – mis tahes toiming, mis ei ole taaskasutamine, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. I lisas esitatakse kõrvaldamistoimingute mitteammendav loetelu;
20)
„parim võimalik tehnika” – parim võimalik tehnika, nagu on määratletud direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 11;
21)
„tootja laiendatud vastutuse süsteem” – liikmesriikide kehtestatud meetmed, millega tagatakse, et toodete tootjad kannavad käitlemise eest toote olelusringi jäätmeetapis rahalist või rahalist ja korralduslikku vastutust. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|