Artikkel 3 Mõisted

„aine” – keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud järgmised ained:

„saastus“ – inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse, müra või lõhna otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonnaalaste hüvede kasutamist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist;

„käitis“ – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas, Ia lisas või VII lisa 1. osas loetletud tegevusega ja muu samas tegevuskohas toimuva tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealustes lisades loetletud tegevustega ja mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;

„heide” – ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

„heite piirväärtus” – heite mass, väljendatud teatavates kindlates parameetrites, heite kontsentratsioon ja/või tase, mida ei tohi ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada;

„keskkonnatoime piirnorm“ – loas märgitud toimeväärtus, väljendatuna kindlaksmääratud tingimuste jaoks teatavates kindlates parameetrites;

„keskkonnakvaliteedi standard” – liidu õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajahetkel vastama;

„luba” – kirjalik luba käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast või nende osa käitada;

„siduvad üldeeskirjad” – vähemalt tööstusharu tasandi heite piirväärtused või muud tingimused, mis on kehtestatud eesmärgiga, et neid kasutataks otseselt loa tingimuste kehtestamisel;

„oluline muutus” – muutus käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või -koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamine, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste tervisele või keskkonnale;

„tööstuse põhjalik ümberkujundamine“ – kujunemisjärgus tehnoloogiate või parima võimaliku tehnika rakendamine tööstusettevõtjate poolt, mis hõlmab kogu käitise või selle osa konstruktsiooni või tehnoloogia olulist muutmist või olemasoleva käitise asendamist uue käitisega, mis võimaldab väga oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja optimeerib kaasnevat keskkonnakasu vähemalt sellises ulatuses, mida on võimalik saavutada kohaldatavates PVT-järeldustes kindlaksmääratud tehnikaga, võttes arvesse keskkonnalist ristmõju;

„parim võimalik tehnika” – tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja paremini välja arendatud aste, mis näitab selle praktilist sobivust heite piirväärtuste ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

▼M1

▼B

„PVT-viitedokument” – dokument, mis on artikli 13 kohaselt korraldatud teabevahetuse tulemus, mis on koostatud kindlaksmääratud tegevusvaldkondade kohta ja milles kirjeldatakse eelkõige kasutatavaid tehnoloogiaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaks määramisel kaalutavaid võimalikke tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumidele;

„PVT-järeldused“ – PVT-viitedokumendi osi sisaldav dokument, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika ja kujunemisjärgus tehnoloogia kohta, nende kirjeldus, teave nende rakendatavuse hindamiseks, nendega saavutatavad heitetasemed, nendega saavutatavad keskkonnatoime tasemed, keskkonnajuhtimissüsteemi sisu, sealhulgas võrdlusalused, nendega seotud seire, nendega seotud tarbimistasemed ja vajadusel asjaomase tegevuskoha suhtes võetavad parandamismeetmed;

„käitamisreeglid“ – lubades või Ia lisas osutatud tegevusvaldkondade siduvates üldreeglites sisalduvad reeglid, millega sätestatakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heite piirväärtused, keskkonnatoime piirnormid, nendega seotud seirenõuded ning, kui see on asjakohane, sõnniku maale laotamise tavad, saastuse vältimise ja leevendamise tavad, söötmise korraldus, sööda ettevalmistus, loomade laudas pidamise korraldus, sõnnikukäitlus, sealhulgas kogumine, ladustamine, töötlemine ja maale laotamine, ning surnud loomade ladustamine;

„heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga” – rida heitetasemeid, mis on saadud tavatingimustes PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes;

„parima võimaliku tehnikaga saavutatavad keskkonnatoime tasemed“ – rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastes käitamistingimustes, kasutades parimat võimalikku tehnikat või nende kombinatsiooni, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes;

„keskkonnatoime“ – tarbimistasemetega, materjalide, vee ja energiaressursside ressursitõhususega, materjalide ja vee korduskasutamisega ning jäätmetekkega seotud toime;

„võrdlusalused“ – parima võimaliku tehnikaga saavutatavate keskkonnatoime tasemete soovituslik vahemik, mida tuleb kasutada keskkonnajuhtimissüsteemis võrdluseks;

„kujunemisjärgus tehnoloogia“ – tööstuslikus tegevusvaldkonnas kasutatav uudne tehnoloogia, mis kaubanduslikul eesmärgil arendatuna aitaks tagada kas inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrgema üldise taseme või vähemalt inimeste tervise ja keskkonna kaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu, kui see on võimalik olemasoleva parima võimaliku tehnikaga;

„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes täielikult või osaliselt käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast, või kelle kontrolli alla need kuuluvad või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise, seadme või tehase tehnilise toimimise suhtes;

„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda loa andmise või kaasajastamise või loa tingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada või kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on inimeste tervise ja keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riigisiseste õigusaktidega sätestatud nõuetele;

„ohtlikud ained” – ained või segud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) ( 4 ) artiklis 3;

„lähteolukorra aruanne” – andmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta asjakohaste ohtlike ainetega;

„põhjavesi” – põhjavesi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) ( 5 ) artikli 2 punktis 2 sätestatud määratlusele;

„pinnas” – maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel. Pinnasesse kuuluvad mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid;

„keskkonnajärelevalve” – pädeva asutuse või tema nimel tegutseva asutuse kogu tegevus (sealhulgas kontrollkülastused, heite seiramine ning sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimine, omaseire kontrollimine, käitises kasutatava tehnika ja käitise keskkonnajuhtimissüsteemi piisavuse kontrollimine), mille eesmärk on kontrollida ja edendada käitiste vastavust nende loa tingimustele ning vajaduse korral jälgida nende keskkonnamõju;

„kodulinnud“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ( 6 ) artikli 4 punktis 9 määratletud kodulinnud;

„sead“ – nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ ( 7 ) artiklis 2 määratletud sead;

„loomühik“ – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri kategooriasse kuuluvate põllumajandusloomade andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada ja mis arvutatakse Ia lisas loetletud eri põllumajandusloomade kategooriate koefitsientide abil;

„kütus” – kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid;

„põletusseade” – kõik tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;

„korsten” – konstruktsioon, mis sisaldab ühte või mitut lõõri heitgaasi väljutamiseks õhku;

„töötunnid” – tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab täielikult või osaliselt ja juhib heidet õhku, välja arvatud käivitus- ja seiskamisperioodid;

„väävliärastuse aste” – teatava aja vältel põletusseadme poolt õhku heitmata jäänud väävli ja sama aja jooksul põletusseadmesse pandud ja põletusseadmes kasutatud tahkekütuses sisalduva väävli suhe;

„kohalik tahkekütus” – looduses esinev kohalikult kaevandatav tahkekütus, mida põletatakse spetsiaalselt selle kütuse jaoks projekteeritud põletusseadmes;

„determineeriv kütus” – kütus, mida kasutatakse kõigi teiste kütuste hulgas mitmekütusepõletusseadmes, kus omatarbeks kasutatakse nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääke, kas üksinda või koos teiste kütustega, ja millel on kõige kõrgem V lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtus, või juhul, kui mitmel kütusel on võrdne heite piirväärtus, nendest kütustest kõige kõrgemat sisendsoojust andev kütus;

„biomass” – iga järgmine toode või jääde:

„mitmekütusepõletusseade” – kõik põletusseadmed, milles saab samaaegselt või vaheldumisi kasutada kaht või enamat liiki kütust;

„gaasiturbiin” – pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist;

„gaasimootor” – ottomootori põhimõttel toimiv sisepõlemismootor, mis kasutab sädesüüdet või kahekütusemootori puhul survesüüdet;

„diiselmootor” – diiselmootori põhimõttel ja survesüütega toimiv sisepõlemismootor;

„väike isoleeritud võrk” – väike isoleeritud võrk, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) ( 8 ) artikli 2 punktis 26;

„jäätmed” – jäätmed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete kohta) ( 9 ) artikli 3 punktis 1;

„ohtlikud jäätmed” – ohtlikud jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2;

„segaolmejäätmed” – majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad jäätmed, mis oma laadi ja koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele, välja arvatud otsuse 2000/532/EÜ ( 10 ) lisa rubriigis 20 01 osutatud fraktsioonid, mis kogutakse tekkekohas eraldi, ja muud kõnealuse lisa rubriigis 20 02 osutatud jäätmed;

„jäätmepõletustehas” – mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus ja seadmestik, mida kasutatakse jäätmete soojustöötluseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte, kusjuures soojustöötlus tähendab jäätmete põletamist oksüdeerimise teel ja muud soojustöötlust nagu utmine, gaasistamine või plasmatöötlus, kui saadavad ained seejärel põletatakse;

„jäätmekoospõletustehas” – mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid või kus jäätmeid termiliselt töödeldakse nende kõrvaldamise eesmärgil, oksüdeerides neid põletamise teel ja kasutades muud soojustöötlust, näiteks pürolüüsi, gaasistamist või plasmaprotsessi, kui saadavad ained seejärel põletatakse;

„nimivõimsus” – jäätmepõletus- või -koospõletustehase ahjude põletusvõimsuste summa, nagu on piiritlenud valmistaja ja kinnitanud käitaja, võttes asjakohaselt arvesse jäätmete kütteväärtust, kusjuures nimivõimsust väljendatakse tunnis põletatavate jäätmete kogusena;

„dioksiinid ja furaanid” – kõik VI lisa 2. osas loetletud polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid;

„orgaaniline ühend” – ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest järgmisest elemendist: vesinik, halogeenid, hapnik, väävel, fosfor, räni või lämmastik, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja vesinikkarbonaadid;

„lenduv orgaaniline ühend” – orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse lenduvusega konkreetsetes kasutamistingimustes;

„orgaaniline lahusti” – lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse järgmiselt:

„pinnakattevahend” – pinnakattevahend, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ (teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) ( 11 ) artikli 2 punktis 8;

„heitetase, mis on saavutatav kujunemisjärgus tehnoloogiatega“ – rida heitetasemeid, mis on saadud tavapärastes käitamistingimustes kujunemisjärgus tehnoloogia või kujunemisjärgus tehnoloogiate kombinatsiooni kasutamisel, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes;

„kujunemisjärgus tehnoloogiatega saavutatavad keskkonnatoime tasemed“ – rida keskkonnatoime tasemeid, mis on saadud tavapärastel käitamistingimustel kujunemisjärgus tehnoloogia või kujunemisjärgus tehnoloogiate kombinatsiooni abil, nagu on kirjeldatud PVT-järeldustes;

„vastavuse tagamine“ – mehhanismid nõuete täitmise tagamiseks, kasutades kolme sekkumiskategooriat: nõuete täitmise edendamine, nõuete täitmise seire, järel- ja täitemeetmed;