II PEATÜKK MEREALA RUUMILINE PLANEERIMINE

Artikkel 4

Mereala ruumilise planeerimise kehtestamine ja rakendamine

1.  Liikmesriigid kehtestavad mereala ruumilise planeerimise ja rakendavad seda.

2.  Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse maismaa ja mere koostoimet.

3.  Tehtav planeering või tehtavad planeeringud kavandatakse ja koostatakse vastavalt liikmesriikide määratud institutsioonilistele ja korraldamistasanditele. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust välja töötada ja kindlaks määrata asjaomase planeeringu või asjaomaste planeeringute vorm ja sisu.

4.  Mereala ruumilise planeerimise eesmärk on aidata kaasa artiklis 5 loetletud eesmärkidele ning täita artiklites 6 ja 8 sätestatud nõudeid.

5.  Mereala ruumilise planeerimise kehtestamisel võtavad liikmesriigid asjakohaselt arvesse merepiirkondade eripära, asjakohaseid praeguseid ja tulevasi tegevusi ja kasutusviise ning nende mõju keskkonnale ja loodusvaradele, samuti maismaa ja mere koostoimet.

6.  Liikmesriigid võivad planeerimisse hõlmata või selle aluseks võtta olemasolevaid riiklikke poliitikasuundi, eeskirju või mehhanisme, mis on kehtestatud või kehtestatakse enne käesoleva direktiivi jõustumist, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.

Artikkel 5

Mereala ruumilise planeerimise eesmärgid

1.  Mereala ruumilise planeerimise kehtestamisel ja rakendamisel võtavad liikmesriigid arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte, et toetada merendussektori kasvu ja kestlikku arengut, kohaldavad ökosüsteemipõhist käsitust ning edendavad sobivate tegevuste ja kasutusviiside kooseksisteerimist.

2.  Mereala ruumiliste planeeringutega püüavad liikmesriigid toetada mereliste energeetikasektorite, meretranspordi ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku arengut ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele. Lisaks võivad liikmesriigid püüda saavutada ka muid eesmärke, nagu näiteks säästva turismi edendamine ja toorainete säästev ammutamine.

3.  Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide pädevust määrata kindlaks, kuidas kajastatakse eri eesmärke nende mereala ruumilises planeeringus või mereala ruumilistes planeeringutes ja milline tähtsus neile omistatakse.

Artikkel 6

Mereala ruumilise planeerimise miinimumnõuded

1.  Liikmesriigid kehtestavad artiklis 5 loetletud eesmärkidele kaasaaitamiseks menetlusetapid, võttes arvesse asjakohaseid tegevusi ja kasutusviise merealadel.

2.  Seejuures liikmesriigid:

3.  Liikmesriigid vaatavad mereala ruumilised planeeringud läbi vastavalt sellele, nagu nad otsustavad, kuid vähemalt kord kümne aasta jooksul.

Artikkel 7

Maismaa ja mere koostoime

1.  Maismaa ja mere koostoime arvessevõtmiseks vastavalt artikli 4 lõikele 2 juhul, kui see ei ole mereala ruumilise planeerimise enda osa, võivad liikmesriigid kasutada muid ametlikke ja mitteametlikke menetlusi, näiteks rannikualade tervikmajandamist. Tulemusi kajastavad liikmesriigid oma mereala ruumilistes planeeringutes.

2.  Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, püüavad liikmesriigid suurendada mereala ruumilise planeerimise abil mereala ruumilise planeeringu või mereala ruumiliste planeeringute sidusust teiste asjaomase menetlustega.

Artikkel 8

Mereala ruumiliste planeeringute koostamine

1.  Artiklis 5 sätestatud eesmärkidele kaasaaitamiseks koostavad liikmesriigid mereala ruumilise planeerimise kehtestamisel ja rakendamisel mereala ruumilised planeeringud, milles määratletakse asjaomaste käimasolevate ja tulevaste mereliste tegevuste ja kasutusviiside ajaline ja ruumiline jaotus.

2.  Seda tehes võtavad liikmesriigid kooskõlas artikli 2 lõikega 3 arvesse tegevuste ja kasutusviiside asjakohast koostoimet. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, võivad võimalikud tegevused, kasutusviisid ja huvid hõlmata järgmist:

Artikkel 9

Avalikkuse kaasamine

1.  Liikmesriigid võtavad mereala ruumiliste planeeringute väljatöötamise varajases etapis kasutusele vahendid avalikkuse kaasamiseks, teavitades kõiki huvitatud huvigruppe ning konsulteerides asjaomaste huvigruppide, asutuste ja avalikkusega kooskõlas liidu õigusaktide asjaomaste sätetega.

2.  Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et asjaomastel huvigruppidel ja asutustel ning asjaomasel avalikkusel on juurdepääs lõplikele plaanidele.

Artikkel 10

Andmete kasutamine ja jagamine

1.  Liikmesriigid korraldavad mereala ruumilise planeerimise jaoks parimate kättesaadavate andmete kasutamise ja otsustavad, kuidas korraldada teabevahetust.

2.  Lõikes 1 osutatud andmed võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

3.  Lõike 1 rakendamisel kasutavad liikmesriigid asjaomaseid vahendeid, sealhulgas neid, mis on juba kättesaadavad IMP ja muude asjaomaste, näiteks direktiivis 2007/2/EÜ nimetatud liidu poliitikavaldkondade raames.

Artikkel 11

Liikmesriikidevaheline koostöö

1.  Merepiiri omavad liikmesriigid teevad planeerimis- ja majandamisprotsessi osana koostööd, et tagada mereala ruumiliste planeeringute ühtsus ja kooskõla kogu asjaomases merepiirkonnas. Sellises koostöös võetakse eelkõige arvesse riikidevahelisi küsimusi.

2.  Lõikes 1 osutatud koostööd tehakse:

Artikkel 12

Koostöö kolmandate riikidega

Liikmesriigid püüavad võimalust mööda ning rahvusvahelist õigust ja konventsioone järgides teha asjaomastes merepiirkondades mereala ruumilisel planeerimisel koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, näiteks kasutades olemasolevaid rahvusvahelisi foorumeid või institutsioonide piirkondlikku koostööd.