Artikkel 15 Pikaajalised strateegiad

erinevad stsenaariumid, kuidas liit saaks lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, muu hulgas stsenaarium, mille kohaselt kasvuhoonegaaside netoheide liidus viiakse 2050. aastaks nulli ja pärast seda on heitkogused negatiivsed;

punktis a osutatud stsenaariumide mõju ülejäänud üleilmsele ja liidu süsinikubilansile, et saada teavet aruteluks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kulutõhususe, mõjususe ja õigluse teemal.

täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kokkuleppest tulenevat liidu ja liikmesriikide kohustust vähendada inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada nende neeldajates sidumist ning edendada suuremat CO2 sidumist;

täita Pariisi kokkuleppe eesmärki hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja nende suurem neeldajates sidumine kõigis sektorites kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, pidades silmas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hinnangu kohaselt vajalikku kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja neeldajates sidumise suurendamist, vähendada kulutõhusalt liidu kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada neeldajates sidumist, püüeldes Pariisi kokkuleppes esitatud pikaajalise temperatuurieesmärgi poole, et saavutada liidus tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise vahel ning vajaduse korral saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused;

väga energiatõhus ja väga ulatuslikult taastuvatel energiaallikatel põhinev energiasüsteem liidus.

üldkogus, mille võrra on kasvuhoonegaaside heidet vähendatud ja nende neeldajates sidumist suurendatud;

heite vähenemine ja gaaside suurem neeldajates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, kütte- ja jahutus-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandus- ja jäätmesektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse („maakasutus ja metsandus“) sektoris;

eeldatavad edusammud vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele üleminekul, sh kasvuhoonegaaside heitemahukus, sisemajanduse koguprodukti CO2-mahukus, seotud pikaajaliste investeeringute hinnangud ning sellekohased teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad;

niivõrd, kui see on võimalik, CO2-heite vähendamise meetmete eeldatav sotsiaal-majanduslik mõju, sh aspektid, mis on seotud makromajandusliku ja sotsiaalse arenguga, kahjuliku ja kasuliku tervisemõjuga ning keskkonnakaitsega;

seosed muude riiklike pikaajaliste eesmärkidega, kavadega ning muude poliitikasuundade, meetmete ja investeeringutega.