|
+V LISA |
V LISA
V LISA KASVUHOONEGAASIDE INVENTUURI TEAVE 1. osa Artikli 26 lõikes 3 osutatud aruannetes esitatav teave:
a)
käesoleva lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkeline heide ning määruse (EL) 2018/842 artikli 2 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside inimtekkeline heide aasta X-2 kohta;
b)
andmed süsinikmonooksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite inimtekkelise heite kohta, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/2284 artikli 8 kohaselt juba esitatud andmetega, aasta X-2 kohta;
c)
teave aasta X-2 kohta maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja CO2 neeldajates sidumise kohta kooskõlas käesoleva lisa 3. osas esitatud meetoditega. Need andmed on asjakohased ka seoses määruse (EL) 2018/841 artikli 14 kohase vastavusaruandega;
d)
mis tahes muudatused teabes, millele viidatakse punktides a, b ja c seoses aastatega, mis jäävad asjakohase baasaasta või -perioodi ja aasta X-3 vahele, ning nende muudatuste põhjused;
e)
käesoleva lisa 4. osas sätestatud näitajaid käsitlev teave aasta X-2 kohta;
f)
aasta X-1 kohta kokkuvõtlik teave määruse [ ] [ESR] artikli 5 ja määruse (EL) 2018/842 artiklite 12 ja 13 kohaselt tehtud ülekandmiste kohta;
g)
teave selliste meetmete kohta, mida on võetud hinnanguliste inventuuriandmete parandamiseks, eelkõige inventuuri osades, mille suhtes on pärast eksperdiülevaatust tehtud muudatusi või soovitusi;
h)
selliste tõendatud heitkoguste tegelik või hinnanguline jaotumine kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri allikakategooriate vahel, mille on käitajad teatanud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, ning kõnealuste tõendatud heitkoguste suhe kogu nendes allikakategooriates esitatud kasvuhoonegaaside heitesse, aasta X-2 kohta;
i)
kui see on asjakohane, aasta X-2 kohta selliste kontrollide tulemused, mis on läbi viidud selleks, et kontrollida kooskõla kasvuhoonegaaside inventuurides esitatud heite ja direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt teatatud tõendatud heitkoguse vahel;
j)
kui see on asjakohane, aasta X-2 kohta selliste kontrollide tulemused, mis on läbi viidud selleks, et kontrollida kooskõla kasvuhoonegaaside inventuuride koostamisel heite hindamiseks kasutatud andmete ja järgmiste andmete vahel:
i)
direktiivi (EL) 2016/2284 kohaste õhusaasteainete inventuuride koostamisel kasutatavad andmed;
ii)
vastavalt määruse (EL) nr 517/2014 artikli 19 lõikele 1 ja VII lisale esitatavad andmed;
iii)
vastavalt määruse (EÜ) nr 1099/2008 artiklile 4 ja B lisale esitatavad energiaalased andmed;
k)
riikliku inventuurisüsteemi muudatuste kirjeldus, kui neid on tehtud;
l)
riikliku registri muudatuste kirjeldus, kui neid on tehtud;
m)
teave kvaliteedi tagamist ja kontrolli käsitleva liikmesriigi kava kohta, mõõtemääramatust käsitlev üldhinnang, täielikkust käsitlev üldhinnang ning muu teave kasvuhoonegaaside riiklikus inventuuriaruandes, mis on vajalik kasvuhoonegaaside liidu inventuuriaruande koostamiseks;
n)
teave:
i)
selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõigetes 4 ja 5 osutatud paindlikkusmeetmeid, lisades võimaluse korral teabe koguste, ülekandmise liigi ja eeldatava hinnavahemiku kohta;
ii)
määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõike 6 kohase tulude kasutamise kohta;
iii)
selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 osutatud paindlikkusmeetmeid. Liikmesriik võib taotleda erandit esimese lõigu punktist c, et kohaldada käesoleva lisa 3. osas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudeta saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad, ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust. 2. osa Tuleb hõlmata järgmised kasvuhoonegaasid: süsinikdioksiid (CO2);
metaan (CH4)
dilämmastikoksiid (N2O);
väävelheksafluoriid (SF6);
lämmastiktrifluoriid (NF3);
fluorosüsivesinikud (HFCd):
—
HFC-23 CHF3
—
HFC-32 CH2F2
—
HFC-41 CH3F
—
HFC-125 CHF2CF3
—
HFC-134 CHF2CHF2
—
HFC-134a CH2FCF3
—
HFC-143 CH2FCHF2
—
HFC-143a CH3CF3
—
HFC-152 CH2FCH2F
—
HFC-152a CH3CHF2
—
HFC-161 CH3CH2F
—
HFC-227ea CF3CHFCF3
—
HFC-236cb CF3CF2CH2F
—
HFC-236ea CF3CHFCHF2
—
HFC-236fa CF3CH2CF3
—
HFC-245fa CHF2CH2CF3
—
HFC-245ca CH2FCF2CHF2
—
HFC-365mfc CH3CF2CH2CF3
—
HFC-43-10mee CF3CHFCHFCF2CF3 või (C5H2F10)
perfluorosüsivesinikud (PFCd):
—
PFC-14, perfluorometaan, CF4;
—
PFC-116, perfluoroetaan, C2F6;
—
PFC-218, perfluoropropaan, C3F8;
—
PFC-318, perfluorotsüklobutaan, c-C4F8;
—
perfluorotsüklopropaan c-C3F6;
—
PFC-3-1-10, perfluorobutaan, C4F10;
—
PFC-4-1-12, perfluoropentaan, C5F12;
—
PFC-5-1-14, perfluoroheksaan, C6F14;
—
PFC-9-1-18, C10F18
3. osa Seire- ja aruandlusmeetodid maakasutuse ja metsanduse sektoris Maakasutuse ja metsanduse sektori seireks ja aruandluseks kasutavad liikmesriigid geograafiliselt täpseid andmeid maakasutuse muutuse kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Komisjon annab liikmesriikidele piisavat tuge ja abi, et tagada kogutud andmete järjepidevus ja läbipaistvus. Liikmesriike julgustatakse uurima koostoimet ja võimalusi aruandluse konsolideerimiseks muude asjakohaste poliitikavaldkondadega ning püüdma koostada selliseid kasvuhoonegaaside inventuure, mis võimaldavad koostalitlusvõimet asjakohaste elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemidega, sealhulgas:
a)
direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;
b)
seire süsteem selliste kaitsealuste maakasutusüksuste, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
—
suure elurikkusega maa, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;
—
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (
34
) artikli 4 kohaselt ühenduse jaoks oluliseks alaks kinnitatud alad ja erikaitsealaks määratud alad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
—
direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;
—
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ (
35
);
—
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (
36
) artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
—
maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;
—
muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;
—
maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (
37
) artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;
—
looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ (
38
);
—
liikmesriikide poolt kaitsealade eesmärkide saavutamiseks määratud kaitsealad;
c)
selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
—
eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;
—
direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;
—
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja selle direktiivi II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;
—
alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist, või mille suhtes kohaldatakse meetmeid nende seisundi halvenemise vältimiseks;
—
maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;
—
maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;
—
alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852 (
39
);
d)
järgmiste suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:
—
alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõigete 5 ja 6 alusel kompensatsiooni;
—
direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;
—
liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid;
e)
mulla süsinikuvarude seire süsteem, mis kasutab muu hulgas iga-aastaseid maakasutuse statistilise raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid. Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel, et hõlbustada nende võrreldavust ja üldsuse juurdepääsu. Ajavahemikuks 2021–2025 kasutavad liikmesriigid vähemalt 1. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, välja arvatud sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, mispuhul kasutatakse vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Alates kasvuhoonegaaside inventuuri esitamisest 2028. aastal kasutavad liikmesriigid vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, kusjuures võimalikult varakult ja hiljemalt alates kasvuhoonegaaside inventuuri esitamisest 2030. aastal kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud punktis a, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud punktides b ja c, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud punktis d, 3. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Olenemata eelmisest lõigust, kui punktides a-d loetletud kategooria alla kuuluv ala moodustab vähem kui 1 % liikmesriigi teatatud majandatava maa pindalast, kasutavad liikmesriigid vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. 4. osa. Inventuuri näitajad
1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|