3. Erandina lõikest 1 ei ületa kultuurivarade digiteerimisega seotud ainuõiguse kestus üldiselt kümmet aastat. Juhul kui see ajavahemik ületab kümmet aastat, vaadatakse selle kestus 11. aastal ja vajaduse korral pärast seda igal seitsmendal aastal läbi.
Esimeses lõigus osutatud kokkulepped, millega antakse ainuõigus, peavad olema läbipaistvad ja need avalikustatakse.
Kui kultuurivarade digiteerimiseks on antud esimeses lõigus osutatud ainuõigus, antakse asjaomasele avaliku sektori asutusele kokkuleppe osana digiteeritud kultuurivarade tasuta koopia. Kõnealune koopia tehakse ainuõiguse kestuse lõppemisel taaskasutamiseks kättesaadavaks.