NÕUKOGU MÄÄRUS (Euratom) 2021/948, 27. mai 2021, millega luuakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument, mis täiendab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 237/2014

(1)

Liit peaks kogu maailmas kaitsma ja edendama oma väärtusi ja huve, et ellu viia liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.

(2)

Selleks et rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga ning Euroopa arengukonsensusega kehtestatud uut rahvusvahelist raamistikku, soovitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (2) suurendada liidu välistegevuse sidusust ja tagada selle tulemuslikkus, koondades ühtse instrumendi kaudu jõupingutusi erinevate välistegevuse meetmete rakendamise parandamiseks.

(3)

Määrusega (EL) 2021/947 loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ täiendava tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi (edaspidi „instrument“) eesmärk peaks olema tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamine kolmandates riikides, toetudes Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus“) siseselt võetavatele meetmetele. Selle eesmärgi raames on käesoleva määruse eesmärk toetada kolmandate riikide ametiasutuste tuumaküsimustega seotud otsustusprotsesside läbipaistvuse edendamist.

(4)

Instrument tuleks luua seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (3) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

(5)

Käesolev määrus moodustab osa koostöö kavandamiseks ettenähtud raamistikust ja peaks täiendama määruse (EL) 2021/947 kohaselt rahastatavaid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid.

(6)

Liidu liikmesriigid on 1. juulil 1968 allkirjastatud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalised ning kohaldavad oma vastavate Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kaitsemeetmete lepingute lisaprotokolli.

(7)

Tuumaohutuse ja selle reguleerimise jätkuva parandamise tagamiseks ja edendamiseks võttis nõukogu vastu direktiivid 2009/71/Euratom, (4) 2011/70/Euratom (5) ja 2013/59/Euratom (6). Need direktiivid ja ühenduses tuumaohutuse ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise alal kehtestatud ranged standardid on näited, mida võib kasutada, et julgustada kolmandaid riike võtma vastu sama rangeid standardeid.

(8)

Ühendus ja selle liikmesriigid on 17. juunil 1994 vastu võetud tuumaohutuse konventsiooni ja 5. septembril 1997 vastu võetud kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni osalised.

(9)

Ühendus peaks jätkama Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) 10. peatüki kohaselt tehtavat tihedat koostööd IAEAga nii tuumaohutuse kui ka tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete vallas, aidates kaasa Euratomi asutamislepingu teise jaotise 3. ja 7. peatükis sätestatud eesmärkide saavutamisele. Ühendus teeb koostööd teiste sarnaseid eesmärke taotlevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja programmidega.

(10)

Instrumendist tuleks rahastada taotletavate eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid ja seda tuleks teha kooskõlas varem nõukogu määruse (Euratom) nr 237/2014 (7) alusel toetatud meetmetega. Need eesmärgid puudutavad tõhusa tuumaohutuskultuuri ja rangeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite edendamist, tuumaohutuse, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku ja ohutu käitlemise ning endiste tuumaobjektide ja -seadmete dekomisjoneerimise ja saneerimise jätkuvat parandamist ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kehtestamist kolmandates riikides, eelkõige ühinevates riikides, kandidaatriikides, potentsiaalsetes kandidaatpiirkondades ja Euroopa naabruspoliitika riikides.

(11)

Käesoleva määruse rakendamine peaks vajaduse korral põhinema konsultatsioonidel liikmesriikide ja nende asjaomaste asutustega, eelkõige tuumaohutuse valdkonnas pädevate reguleerivate asutustega, tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmaga ja tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi komitee kaudu, ning partnerriikidega peetaval dialoogil. Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta nõukogu 9. detsembri 2008. aasta järeldusi abi kohta kolmandatele riikidele tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku valdkonnas.

(12)

Ühenduse välistegevuse tulemuste seireks ja hindamiseks tuleks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase instrumendi eripärale ja eesmärkidele ning mis peaksid põhinema ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistikul. Näitajad peaksid olema suunatud kvaliteedile, tulemuslikkusele ja tulemustele, et panna abisaajariikidele liidu ja liikmesriikide ees suurem vastutus ja aruandekohustus seoses ohutuse parandamise meetmete rakendamise tulemuste saavutamisega.

(13)

Liit ja ühendus peaksid otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavusega, samuti liidu muude poliitikameetmete ja programmide suhtes koostoime tagamisega. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist liidu muude programmidega, tingimusel et need ei kata samu kulusid.

(14)

Käesoleva määrusega kehtestatakse instrumendi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (8) punkti 18 tähenduses.

(15)

Instrumendi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (9) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(16)

Käesoleva määruse rakendamise suhtes tuleks vastavalt vajadusele kohaldada reegleid ja menetlusi, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/947, ning käesoleva määruse kohased rakendussätted peaksid vastama nimetatud määrusega ette nähtud sätetele.

(17)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euratomi asutamislepingu artikli 106a ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Euratomi asutamislepingu artikli 106a ja ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(18)

Käesoleva määrusega ette nähtud liidupoolse rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punkti a kohaste kuludega sidumata rahastamise kasutamist.

(19)

Iga-aastased tegevuskavad ja meetmed peaksid olema tegevusprogrammid finantsmääruse tähenduses. Iga-aastaste tegevuskavadega on mitmesugused meetmed koondatud ühte dokumenti.

(20)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, tuleks käesolevat määrust kohaldada eelarveaasta 2021 algusest.

(21)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (11) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) ja (EL) 2017/1939 (13) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuse või pettuse ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nii nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (14) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile ja kontrollikojale ning tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Seetõttu peaksid kolmandate riikide ja territooriumidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepped, samuti kõik käesoleva määruse rakendamise tulemusel sõlmitavad lepingud ja kokkulepped sisaldama sätteid, millega antakse komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile selge sõnaga õigus korraldada oma vastava pädevuse piires selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(22)

Määrus (Euratom) nr 237/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(23)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(24)

Viited nõukogu otsuses 2010/427/EL (16) osutatud välisabi rahastamisvahenditele tuleks lugeda viideteks käesolevale määrusele ja selles osutatud määrustele. Komisjon peaks tagama, et käesolevat määrust rakendatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL.

(25)

Käesolevas määruses ette nähtud tegevuses tuleks rangelt jälgida liidu piiravate meetmete puhul sätestatud tingimusi ja korda,